Sotsiaalministeerium

Balti terviseministrid annavad ülevaate majandussurutise mõjust ravimipoliitikale

Thu, 02 Sep 2010 15:28:00 +0300

Kohtumist võõrustav sotsiaalminister Hanno Pevkur tervitas võimalust vahetada kogemusi majanduskriisist tulenevatele väljakutsetele vastamisel kolleegidega Leedust ja Lätist, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroost ning ekspertidega Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskusest ja Londoni Majanduskoolist.

„Ravimite kättesaadavus on tulemusliku tervishoiu oluline osa,” lausus Pevkur. „Meie põhilised arutlusteemad on majanduskriis ja uued väljakutsed, nagu näiteks e-tervise süsteemi rakendamine, et parandada patsiendi hinnateadlikkust, motiveerida apteeke ravimite pakkumisel ja uuendada hinnakujundust.“

Eesti, Läti ja Leedu tervishoiuvaldkonna ministrid, vanemspetsialistid ja poliitikakujundajad kogunevad 2.-3. septembrini seitsmendale iga-aastasele poliitikadialoogile arutlema tervise ja tervisesüsteemide arengu üle. Seekordse kohtumise läbiv teema on majandussurutis ja selle mõju ravimipoliitikale.

Lugupeetud ajakirjanikud, olete oodatud pressikonverentsile reedel, 3. septembril kell 13 Meriton Conference & Spa Hotelli (Paldiski mnt 4).

Lisainfo:

Dr Jarno Habicht
WHO esindaja Eestis
WHO esindus Eestis
WHO Euroopa Regionaalbüroo
Gonsiori 29
10147 Tallinn, Estonia
Tel: +372 6269 350
whoest|ä|euro.who.int

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste|ä|sm.ee
www.sm.ee

Sotsiaalminister kiitis heaks Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravi investeeringud

Mon, 30 Aug 2010 14:09:00 +0300

Investeeringuga rekonstrueeritakse Ehitajate tee 137 olev hoone. Hetkel on haiglas 42 hooldusravi voodikohta, juurde plaanitakse luua 108 voodikohta. Seega on projekti abil kavandatud luua haiglasse 150 nüüdisaegset hooldusravikohta, päevaõenduse üksus ja koduõenduse teenistus.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peaks Harjumaal 2015. aastaks olema üle 700 hooldusravi voodikoha, millest praegu on puudu ligikaudu pooled ja üle 1100 hooldekodu koha, millest on puudu umbes 1/3. "Usun, et ligi 80 miljoni krooni eest nüüdisaegseks hooldusravikeskuseks ümber ehitatav praegune Õismäe polikliinik toob leevendust Tallinna hooldusravi voodikohtadele ja loob patsientidele kvaliteetsed ravivõimalused," ütles ta.

Kuna polikliiniku ümberehitamisega taastusravikeskuseks kaovad praegu polikliinikus töötavate perearstide vastuvõtukabinetid, on Pevkuri sõnul väga oluline, et koos taastusravikompleksiga lahendataks ka perearstide töötingimused. "Hetkel on perearstidele projekteerimisel juba tervisekeskus tänase polikliiniku kõrvale. Kõikide suurte ümberehituste tulemusel paraneb nii hooldusravi kvaliteet kui inimeste igapäevase teenindamise seisukohalt ülioluline esmatasandi arstiabi," täpsustas ta.

Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist toetusteks kokku 431 miljonit krooni, millele lisandub kaasfinantseering. Toetuse taotluse esitasid 20 investeeringute kava taotlejat kõigist Eesti maakondadest. Praeguseks on rahuldatud 13 haigla taotlused.

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste|ä|sm.ee
www.sm.ee

Koolitervishoid muutub lapsekesksemaks

Fri, 27 Aug 2010 10:08:00 +0300

Jõustuvate õigusmuudatuste järgi hakkavad koolitervishoiuteenust osutama õed, kuna teenuse ülesanded kuuluvad nende pädevusse. Täpsustatud sisuga koolitervishoiuteenus ei sisalda haiguste ravi, vaid on suunatud tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele, tervisliku koolikeskkonna kujundamisele, tervise järelevalvele ning vajadusel esmaabi osutamisele. Kõigile päevases õppes õppivatele õpilastele, sh tervisest tulenevate erivajadustega õpilaste koolides, peab olema tagatud koolitervishoiuteenus, mis sisaldab regulaarseid õe tervisekontrolle ja immuniseerimisi. Kuna koolitervishoiuteenus on ennetav, jääb ravi osas nõustajaks õpilase pere- või raviarst. Perearst on esmane koordinaator õpilase haigestumisel - nii ägeda haigestumise kui ka krooniliste haiguste korral.

Oluline koolitervise süsteemis on meeskonnatöö teiste osapooltega – kooli personali ja juhtkonnnaga, lapsevanemate ja perearstidega. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul muutub koolitervishoid tänu sellele lapsekesksemaks. „Perearstid ja kooliõed jälgivad tihedas koostöös laste tervist kõige paremini ning tekkinud mured saavad kiirelt lahenduse,“ ütles ta. „Õdede koolitus on Eestis väga kõrgel tasemel ning kooliõdede hoole all on meie laste ja noorte tervis heades kätes.“

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen tunneb heameelt, et uus määrus suunab kooliõed ja perearstikeskused rohkem koostööle. „Saame omavahel rohkem infot vahetades haigustele kiiremini jälile, infovahetus kooliõe ja perearsti vahel läheb paremaks ning õpilasekesksemaks,“ ütles Ingerainen.

Ka Eesti Õdede Liidu esindaja koolitervishoiu arendamise projektis Tatjana Oolo sõnul saab uue määruse jõustudes oluliseks koostöö. „Uus määrus näeb ette tihedat koostööd erinevate spetsialistide vahel ning laps ei tohiks nende vahele ära kaduda. Koolitervishoiuteenus peaks olema orienteeritud tulemile, kelleks on võimalikult terve laps. Uuendustest võidavad eelkõige laps ja lapsevanem, kes muutuvad lapse tervist puudutavates küsimustes tervishoiutöötajale võrdväärseks partneriks,“ ütles ta. Lähtudes sellest, et koolitervishoiuteenus ei sisalda ravi, pole tema sõnul põhjendatud ka 11 aastat õppinud arstide kasutamine teenuse osutamisel. „Koolitervishoiuteenuse osutamisega saavad suurepäraselt hakkama õed. Selleks muudatuseks on ettevalmistusi tehtud juba 2004. aastast,“ kinnitas ta.

Kooliõdedele laieneb riikliku immuniseerimiskava täitmise õigus ja kohustus – õed hakkavad immuniseerima kehtiva kava järgi. Kooliõdedele kehtivad üldised immuniseerimise korraldamise ja läbiviimise nõuded, muuhulgas immuniseerimisalase täiendusõppe läbimise nõue. Olulise osana kooliõe tööst täpsustab uuenenud määrus õe tegevuste hulka kuuluva esmase abi andmise praktilise õpetuse korraldamise sageduse koolilastele, mis on üks kord 3-4 aasta jooksul.

Koolitervishoiuteenuse osutamise kohta hakatakse alates 1. septembrist edastama andmeid tervise infosüsteemi, kust neid on võimalik vaadata nii õpilasel endal, alaealise õpilase vanemal või seaduslikul esindajal kui ka õpilase perearstil. Kohustuslikuks muutub see kooliõdedele 2012. aasta 1. jaanuaris. Kui õel ei ole võimalik andmeid edastada, kannab ta need õpilase tervisekaarti. Kui õpilane lõpetab kooli, asub õppima teise kooli või lahkub koolist, edastatakse täpsustatud andmetega väljavõte tema tervisekaardist talle endale, alaealise õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile.

Kõik muudatused koolitervishoiu põhimõtetes on töötatud välja koostöös erinevate huvigruppidega. Koolitervishoiuteenust osutavatel arstidel on õigus jätkata teenuse osutamist kuni 2014. aasta 31. augustini, osutades sealjuures ainult 1. septembrist jõustuvas määruses kehtestatud õe tegevusi.

Koolitervishoiuteenust peab osutama kooli ruumides, kui seal õpib üle 200 õpilase või riigi asutatud tervisest tulenevate erivajadustega õpilaste koolis. Alla 200 õpilasega koolis või kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel, ei pea eraldi ruumi olema.

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste|ä|sm.ee
www.sm.ee

Registreeritud töötute arv vähenes nädalaga 429 inimese võrra

Fri, 27 Aug 2010 09:43:00 +0300

26. augusti seisuga oli Eesti Töötukassal vahendada 2450 töökohta, sellest 2346 tööpakkumist Eestis. Kõige enam otsitakse ehitajaid (150), õmblejaid (142), bussijuhte (131) ning müügiesindajaid ja -konsultante (123).

Palgatoetuse lepinguid on sõlmitud sellel aastal 7413 inimese tööle rakendamiseks. Ettevõtluse alustamise toetust on makstud 493 inimesele. Tööpraktikat on alustanud 2534 inimest, tööharjutust on alustanud 417 inimest, tööalast koolitust on alustanud 5892 inimest.

Töötus ja tööpakkumised

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste|ä|sm.ee
www.sm.ee

Pevkur: Eakad on väga tublid vabatahtliku töö tegijad

Thu, 26 Aug 2010 11:40:00 +0300

„Vastuvõtul täname eakaid, kes osalevad aktiivselt ühiskonna elus ning tahavad ja oskavad märgata abivajajaid enda kõrval,“ ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „On rõõm näha, et kõikjal Eestis on palju ettevõtlikke eakaid, kes tahavad oma elu jooksul kogutud kogemusi teistega jagada ning Eesti elu edasi viia.“

2010. aasta on Euroopa Liidus kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Seega pöörab ka sotsiaalministeerium suuremat tähelepanu kogukonna ja inimeste aktiivsuse säilitajatele ning toetajatele. Sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel omandavad erilise tähelepanu inimesed, kes hoiavad oma kogukonna liikmeid aktiivsetena. Tänuvastuvõtu eesmärk ongi tunnustada neid tublisid eakaid inimesi, kes on märganud enda ümber abivajajaid ning pakkunud neile toetust mitmesuguste algatuste läbi, näiteks korraldades külaliikumist, eneseabirühmasid, töötutele nõustamist jms.

Traditsioonilise tänuürituse eesmärk on pöörata tähelepanu ka vabatahtlikkusele kui ühiskondlikult olulisele väärtusele.

Vastuvõtt algab kell 13 Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingus (J. Poska 15, Tallinn). Tänuüritusele on kutsutud 33 eakat üle Eesti.

Lisainfo:
Tänuvastuvõtule kutsutute nimekiri:

Harjumaa
1. Helmi Aulik
Hiiumaa
2. Lea Kallas
3. Linda Kark
Jõgevamaa
4. Aereke Kalm
5. Veljo Kalm
6. Ants Paju
Järvamaa
7. Maie Erm
8. Milvi Nõmmik
Lääne-Virumaa
9. Eha Rehemaa
Läänemaa
10. Reet Kaar
11. Inda Mölder
12. Tamara Pender
Põlvamaa
13. Ene Matsin
14. Viive Hämälainen
Pärnumaa
15. Helle Kullamaa
16. Ilme Nööri
17. Osvald Saulep
Raplamaa
18. Helgi Saage
19. Ivi Ahtijainen
Tartumaa
20. Ene Koger
21. Tiina Kohver
Valgamaa
22. Galina Babitš
23. Tiiu Ivask
Viljandimaa
24. Kaarel Kumer
25. Leida Leiur
Võrumaa
26. Helgi Noormets
27. Viivi Olesk
Tallinn
28. Ella Lahw
29. Helvi Männi
30. Hilja Kaio
31. Juri Petuhhov
32. Pille-Maris Arro
Saaremaa
33. Lilli Maripuu

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste|ä|sm.ee
www.sm.ee

Põlva haigla hooldusravi investeeringud said heakskiidu

Thu, 19 Aug 2010 10:09:00 +0300

Investeeringuga toetatakse Põlva haigla rekonstrueerimist. Projekti raames on kavandatud juurde luua 25 hooldusravi voodikohta.

Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetusteks kokku 431 miljonit krooni, millele lisandub kaasfinantseering. Toetuse taotluse esitasid 20 investeeringute kava taotlejat kõigist Eesti maakondadest.