Päring (Kadri Ibrus, EPL, 1. veebruaril kell 12.48): asenduskodudest ja hooldusperedest

Vastused: Hanno Pevkur, sotsiaalminister, 01. veebruar kell 17.32.

1. Nagu kindlasti mäetate, tõi riigikontroll hiljuti, 2009. aastal välja, et riiklik sõsteem võiks rohkem panustada sellele, et rohkem lapsi saaks ikkagi kasvada hooldusperedes ja mitte panustada niivõrd lastekodude süsteemile
   
   Vastus: Ka riik on seisukohal, et lapsele on parimaks kasvukeskkonnaks pere. On see siis tema enda pere, eestkostepere või hoolduspere (kasupere). Pärast lapse perekonnast eraldamist määratakse talle eestkostja või täidab eestkostja ülesandeid kohalik omavalitsus. Seega ei ole asenduskodul kui teenuse osutajal mingeid mehhanisme laste teenusele saamiseks või nende seal hoidmiseks. Eestis on professionaalseid sotsiaaltöötajaid juba koolitatud alates 1994. aastast. Usun, et meie sotsiaaltöötajad lähtuvad lapsi nii valusalt puudutavate otsuste tegemisel lapse huvidest ning sotsiaaltöö põhimõtetest. Tänane suurim mure on, et uusi hooldusperesid ei tule juurde. Võimalike põhjuste väljaselgitamisega on kavas sel aastal tegeleda. Kindlasti ei ole põhjus ainult rahaline, sest lapse ülalpidamiseks mõeldud perekonnas hooldamise toetust suurendati mõned aastad tagasi 100%. Vaatamata sellele on meil hooldusperede arv langustrendis.


2. Teiseks ei ole kohalikud omavalitsused eriti huvitatud laste suunamisest hooldusperedesse, sest esiteks näevad nad et nii on neil rohkem tööd, nad peavad peredega suhtlema ja neile veel ka lisatoetusi maksma kui pere seda taotleb. Seega nad jällegi ei ole sellest huvitatud. Kuidas seda oleks võimalik muuta?
   
   Vastus: Ma ei tea, millele see väide tugineb. Seadusest tulenev suhtlemiskohustus ei sõltu sellest, kas laps on hooldusperes või asenduskodus. Mõlemal juhul peab omavalitsus koos teenuseosutajaga arutama lapse arengu ja tuleviku üle. Samuti ei ole omavalitsusel kohustust täiendavate lisatoetuste maksmise osas. Perekonnas hooldamise toetust maksab riik. Täiendavaid toetusi (laagrid jne) võivad küsida nii asenduskodu kui hoolduspere.


3. Ja kokkuvõtlikult, kas te ei näe, et nüüd uute lastekodude ehitamine ikkagi viib selle lastekodude süsteemi hoidmiseni - peredes hooldamise asemel?
   
   Vastus: Täna on meil asenduskoduteenusel 1225 last. Teeme parima, et asenduskoduteenusele suunamine oleks viimane lahendus, aga anname endale ka aru, et sellist olukorda, kus kõik lapsed paigutatakse teistele asendushooldusvormidele (hoolduspered, eestkostepered) kahjuks ei teki kunagi.  Uute asenduskodude ehitamise eesmärgiks on parandada nende laste kasvukeskkonda, kel täna pole oma perekonda ja vajavad asenduskoduteenust. Peremajade valmimisega saavad võimalikult peresarnase kasvukeskkonna ainult 400 last. Ära ei tohi unustada ka asjaolu, et pärast peremajade valmimist anname need kohalikele omavalitsustele. Kokkulepete kohaselt on neil kohustus osutada neis asenduskoduteenust, kuid kui teenuse vajadus piirkonnas oluliselt langeb, võivad nad edaspidi maju kasutada teisteks lastele mõeldud teenusteks, sh. perekonnas hooldamise teenuseks.