Päring (Kadri Ibrus, EPL, 6. juuli kell 12.21)

Vastused: Maarja Krais, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eakate ja puuetega inimeste teenuste juht, 6. juuli kell 16.46

Olles tutvunud Põhja-Eesti Autismi liidu esindajatega ja rääkides lapsevanematega, kes peavad üksinda kasvatama oma autistlikke lapsi, sooviksin teilt küsida, kuidas Sotsiaalministeerium on aidanud neid lapsevanemaid ja neid lapsi, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu?
Autistlikku last ei saa praegu Eestis tavalasteaeda panna, kuna lasteaiad lihtsalt ei võta neid vastu ja ei aktsepteeri neid. See tähendab, et lapse ema peab end töölt lahti võtma ja lapsega koju jääma. See ei ole ju kõige mõistlikum lahendus, ka mitte ühiskondlikul plaanil. Või mis on Sotsiaalministeeriumi arvamus?

Need lapsevanemad, kes peavad lapse puude tõttu lapsega tavapärasest rohkem tegelema või kulutusi tegema, võivad taotleda oma lapsele lapsehoiuteenust. Lapsehoiuteenus on üheks abi võimaluseks lapse hooldamise korraldamisel ning eriti sobilik seetõttu, et võimaldab pakkuda teenust sellisel kujul, nagu lastele vaja on. Kui lapsele ei sobi lähedal asuv lasteaed või lähedal ei olegi lasteaeda, võib sobivaks lahenduseks olla lapsehoiuteenus. Ka lapsehoidjad, kes hakkavad puudega lapsi hoidma, saavad oma teadmisi ja oskusi täiendada just hoolealuste vajadustest lähtuvalt. Paljud puudega lapsed saavad kasutada kõigile lastele mõeldud lapsehoiuteenust, kuid raskema puude puhul ja suurema hooldusvajadusega lastele on vaja ka spetsiaalseid hoiuvõimalusi, mida pakutakse kahjuks veel üsna vähe.
Lapsehoiuteenuse kättesaadavuse soodustamiseks rahastatakse raske või sügava puudega laste lapsehoiuteenust ka riigieelarvest. Lapse seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja esitab lapsehoiuteenuse saamiseks taotluse koos nõutavate dokumentidega lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
2011. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 370.69 eurot kalendriaastas.
Kohalik omavalitsus võib raske või sügava puudega laste lapsehoiuteenuse raha ülejääki kasutada nendele lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

Kas Sotsiaalministeerium ei peaks õigeks võtta selle problemaatikaga tegelemist ette ja organiseerida nendele lastele paremad võimalused käia lasteaias ja koolis ja ning ennast arendada?

Kui lapsele ei sobi lähedal asuv lasteaed või lähedal ei olegi lasteaeda, võib sobivaks lahenduseks olla lapsehoiuteenus. Ka lapsehoidjad, kes hakkavad puudega lapsi hoidma, saavad oma teadmisi ja oskusi täiendada just hoolealuste vajadustest lähtuvalt.
Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Lisaks võib kool vajadusel teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning koostada talle individuaalne õppekava. Hariduslike erivajadustega õpilaste klassid võivad olla väikesed: 4-12kohalised.

Eestis ei ole spetsialiste koolitatud, kes oskaksid autistlike lastega suhelda ja oleksid neile tugiisikuteks. Mitte kusagil ei saa seda eraldi õppida. Mis on Sotsiaalministeerium ette võtnud selle olukorra muutmiseks?
Kui autistlike lastega ei tegeleta ja nende anded jäävad arendamata, ei kasva neist iseseisvaid inimesi, kes ennast ise suudavad üleval pidada, vaid nad jäävad ühiskonna üleval pidada terveks oma ülejäänud eluks ning kulutused maksumaksjale on märgatavalt suuremad kui oleks olnud, kui nendega oleks lapsepõlves tegeletud.

Kindlasti on Eestis koolitatud spetsialiste, kes oskavad autistlike lastega suhelda. Nii Tallinna Ülikoolis kui Tartu Ülikoolis koolitatakse bakalaureuse- ja magistriõppes eripedagooge. Eripedagoogika eriala on mõeldud abi- ja tugiõpetust vajavate laste või täiskasvanutega töötavatele inimestele. Lõpetamisel ollakse omandanud laiapõhjalised üldteadmised erivajadustega laste psühholoogiast ja õpetamise alustest. Seega on loodud võimalused õppimaks nii päeva- kui kaugõppes just eriala, mis annab oskused ja teadmised puuetega lastega, sh autistlike lastega suhtlemiseks.
Lisaks näiteks lapsehoidja kutsestandard näeb ette nõuded erioskustest ja –teadmistest ka erivajadusega lapse hooldamise ja temaga suhtlemise alal – kõik lapsehoidjad, kes osutavad teenust raske või sügava puudega lapsele, peavad kutsestandardi tingimustele vastama ning vastavaid eriteadmisi omama.
MTÜ Perede ja laste nõuandekeskuses ja Lastekaitseliit on väljatöötanud tugiisiku teenuse kirjelduse raske või sügava puudega lapsega perele. Tugiisikuid on koolitanud või teenuse pakkumisega on tegelenud näiteks SA Dharma, MTÜ Perede ja laste nõuandekeskus, MTÜ Anni Mängumaa, MTÜ Johannes Mihkelsoni keskus, MTÜ Tartu Laste Tugikeskus.

Lisaküsimused (Kadri Ibrus, 7. juuli kell 11.23) ja vastused (Maarja Krais, 7. juuli kell 15:26)

Kas saate palun selgitada, kuidas on 370 eurot aastas lapsehoidja palkamiseks lahendus perekonnale ja lapsele? Kui arvutada, siis on näha, kui palju töötunde selle eest saab tasutud. Mis peaks laps ja tema vanemad tegema ülejäänud aja? Lapsehoiuteenus tähendab, et last hoitakse kodus. Autistlike laste arenguks on just nimelt vaja, et nad sotsialiseeruksid ja suhtleksid inimestega, ehk käiksid lasteaias.
Ning veel, lapsehoiuteenuse saamiseks, peab lapsehoidja omama vastavat tunnistust – need kursused, mis neile mõeldud on aga ei sisalda õpet, kuidas puudega lastega käituda, ning spetsiifilisemalt ka mitte, kuidas autistlike lastega käituda. Seega sellest konkreetsest teenusest ei ole autistlike laste vanematele kasu.

Kuidas neid siis ikkagi aidata?

Ka lapsehoidjad, kes hakkavad puudega lapsi hoidma, saavad oma teadmisi ja oskusi täiendada just hoolealuste vajadustest lähtuvalt. Kui P-E Autismi liidu hinnangul praegustel puudega lastele lapsehoiuteenust pakkuvatel lapsehoidjatel teadmised puuduvad, on võimalik täiendkoolituse raames lapsehoidjatel oma teadmisi täiendada. Näiteks on autismi alal headeks ekspertideks MTÜ Henk töötajad, kes pakuvad ka koolitusi www.mtuhenk.ee/teenused.html.
Lapsehoiuteenust ei pea osutama lapse enda kodus, vaid ka suuremas rühmas – st kuidas lapsele rohkem sobib.
Kohalik omavalitsus võib kasutada lapsehoiuteenuse ülejääki puudega lastele mõeldud teenuste arendamiseks, pakkudes lisaks 370 euro eest saadavale teenusele ka lisateenuseid. Lapsehoiuteenus on üks võimalus kas lisaks lasteaiale või lasteaia asemel hoid, järelevalve, arendamine ja turvaline keskkond tagada.

Tähendab kas saate palun täpsustada, millest te siin räägite? Kus on siis see kool autistlikele lastele?

Meile teadaolevalt ei ole Eestis spetsiifilisi haridusasutusi autistlikele lastele, pigem on loodud eriklasse, kuhu sobivad koos teistega õppima ka autistlikud lapsed ning kus arvestatakse ka nende erivajadustega. Erivajadustega õpilasele sobiva õppimisvõimaluse soovitab piirkondlik nõustamiskomisjon (asuvad maakondades ja linnades). Avalduse komisjonile saab teha nii lapsevanem kui ka lapsevanema nõusolekul haridusasutuse direktor.

Kas saate palun välja tuua täpselt selle õppekava, kus õpitakse autistlike laste spetsiifikat? Või mõne loengu sel teemal?

Eripedagoogika õppekavad käsitlevad nii lapse kui nooruki psühholoogiat, arengut, käitumist ja selle eripärasid sõltuvalt puudest jne nii koolis kui lasteaias, näiteks Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe õppekava: https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.BL.PU&id_a_oppekava=3542&kordi_pealehel=2&systeemi_seaded=3,1,12,1&viida kaudu=1&sessioon=0 ja magistriõppe õppekava kokkuvõte www.ut.ee/209757. Lisaks näiteks lapsehoidja kutsestandard näeb ette nõuded erioskustest ja –teadmistest ka erivajadusega lapse hooldamise ja temaga suhtlemise alal – kõik lapsehoidjad, kes osutavad teenust raske või sügava puudega lapsele, peavad kutsestandardi tingimustele vastama ning vastavaid eriteadmisi omama.
MTÜ Perede ja laste nõuandekeskuses ja Lastekaitseliit on väljatöötanud tugiisiku teenuse kirjelduse raske või sügava puudega lapsega perele. Tugiisikuid on koolitanud või teenuse pakkumisega on tegelenud näiteks SA Dharma, MTÜ Perede ja laste nõuandekeskus, MTÜ Anni Mängumaa, MTÜ Johannes Mihkelsoni keskus, MTÜ Tartu Laste Tugikeskus.

Kui palju on teile teadaolevalt nende MTÜde koolitatud tugiisikute seas inimesi, kes on õppinud just nimelt autistlike laste tugiisikuteks ja oskavad nendega suhelda ning oleksid valmis nendega täna tööle asuma, kuna neil veel ei ole tööd?

Raske või sügava puudega lapse pere tugiisikute kohta võiks saada täpsemat infot MTÜ Perede ja laste nõuandekeskuselt (www.perenou.ee/index.php), kelle poolt on välja töötatud ka tugiisiku teenuse kirjeldus raske või sügava puudega lapse perele. Raske ja sügava puudega lapse pere tugiisikuteenus on isiku või pere jõustamine ja juhendamine tema igapäevases elukeskkonnas vastava ettevalmistusega isiku poolt. Tugiisik jõustab täiskasvanut tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel ja toimetulekul lapse puudest lähtuva elumuutuse tõttu.

Raske või sügava puudega lapse tugiisikute koolitusi on korraldatud nii Tallinnas kui ka Lõuna-Eestis (MTÜ Perede ja laste nõuandekeskus ja SA Dharma).

Artikkel "Autistliku lapse ema: lasteaiad meid vastu ei võta" ilmus Eesti Päevalehes 9. juulil 2011.