Päring (Kadri Ibrus, EPL, 6. septembril kell 16.14): laste elu toimetulekutoetust saavates peredes

Marika Ratnik MTÜ-st Perede ja Laste Nõuandekeskus on teinud uuringu, milline on lapse elu toimetulekutoetust saavas peres. Edastan selle teile manuses.
Seda tutvustatakse ka vaesuse teemalisel konverentsil neljapäeval Tallinna Ülikoolis.
Nagu sealt siis selgub, pooled neist lastest ei saa enam liha süüa, ega juur- ja puuvilju jne. Üldiselt on päris selge, et nad ei saa mitmekülgset tervislikku toitu.
Samuti ei saa nad käia huviringides, nad ei saa ennast korralikult arendada, kannatavad isegi suhted sõpradega ja peresuhted.
Kas sotsiaalministeeriumile on teada selline olukord ja mis on kavas ette võtta laste olukorra parandamiseks, kelle vanemad elavad toimetulekutoetusest?
Ühtlasi, kas saate meile edastada viimased andmed, kui paljud lastega pered saavad toimetulekutoetust.
Vastust võib saata kuni kolmapäevani, kui ma püüan seda lugu kokku panna.

Vastus (Anniki Tikerpuu, laste ja perede osakonna juhataja, 8. septembril kell 14.32)

Saadan päris pika ja loodetavasti piisavalt informatiivse vastuse su küsimusele. Kuna teema on hästi lai ja haarab mitmeid valdkondi, sh hoolekanne, tööpoliitika, lastepoliitika, perepoliitika, siis võiks väga pikalt kirjutada mõtteid ja suundumusi igast vallast eraldi, kuid püüdsime koondada need teemad nii, et igast sai veidi.
Olulise küsimusena allpool väljatoodu kõrval on muidugi veel ka vanemliku vastutuse ja vanemaks olemise teema, millest võiks antud kontekstis samuti pikemalt rääkida, kuid tundus, et hetkel keerdub küsimus rohkem vaesuse leevendamise vaatenurka.
Loodan, et siit saab piisavat infot ning täpsustuste korral vastan meeleldi.

Toimetulekuraskustes vanemad ja nendes peredes kasvavad lapsed on üks meie pikaajalisi prioriteete ning poliitikate kujundamisel me lähtume loomulikult võimaluste piires nende huvidest ning võimalustest abistada. 

Laste vaesust kõige enam mõjutavad:

• vanemate tööhõive
• alushariduse ja lastehoiu kättesaadavus
• universaalsete toetuste olemasolu
• muud asjaolud: vanemate haridus, sotsiaalsed oskused, muude peresid toetavate teenuste kättesaadavus jmt.

Toimetulekutoetus peab perede abistamisel olema siiski ajutine, mitte püsiv lahendus ning peamiseks lahenduseks on pidevate ja püsivate peresid toetavate meetmete rakendamine, sealhulgas vanemate tööhõives osalemise toetamine. Vanemate tööhõive on laste vaesust kõige enam mõjutavaim komponent. Kõik senised uuringud näitavad, et vanemad loobuvad tööturul osalemisest, kui on võimalus elada toetusest.

Sotsiaalse kaasatuse poliitikas lähtutaksegi ministeeriumis põhimõttest, et töö on parim kaitse vaesuse vastu. Toetatakse vanemate võimalusi tööturule minna, tööturule püsima jääda ning vanemate hoolduskoormust vähendada ning vajadusel neile täiendavaid teenuseid osutada. Hoolduskoormuse vähendamine on üks ESF hoolekandeprogrammi avatud taotlusvoorude meetmetest ja hoolduskoormuse vähendamiseks on toetust saanud näiteks MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina –„ Töö- ja pereelu edukas ühildumine tööturul püsimiseks ja tagasi tööturule suundumiseks koostöös kohalike omavalitsuste spetsialistidega“ ning MTÜ Caritas Eesti – „Noored emad taas kooli ja/või tööle“.

Lisaks näitavad rahvusvahelised uuringud ka selgelt, et laste vaesus on väiksem riikides, kus on universaalsed peretoetused (nt Poolas on vajaduspõhine skeem, mille tulemusena kuuluvad vaeste perekondade hulka lisaks ühe vanemaga ja lasterikastele peredele ka kahe vanema ja kahe lapsega pered). Meie praegune peretoetuste süsteem on efektiivne. Kuigi raha jagatakse vähe ringi, siis jagatakse seda ikkagi efektiivselt ja laste vaesust vähendavalt. Universaalse süsteemi efektiivsusele on viidanud ka Euroopa Liidu erinevad raportid.

Septembris käivitub ministeeriumis laste ja perede arengukava 2011-2020 väljatöötamine. Arengukava olulisemaks eesmärgiks on laste ja perede elukvaliteedi tõstmine ning olulisemate tõhustamist vajavate valdkondadena käsitletakse arengukavas alushariduse-ja hoiu temaatikat, vanemahariduse ja vanemluse toetamisega seotud küsimusi, töö-ja pereelu parema ühitamisega seotut. Alushariduse ja hoiu puhul on eesmärgiks teenuse parem vastavus elanikkonna vajadustele läbi kohalike omavalitsuste jõustamise, mille tulemusena väheneks perede (eelkõige naiste) hoolduskoormus ning suureneks naiste kiirem naasmine tööturule. Lisaks eelpool mainitud teemadele seatakse arengukavas eesmärgid ning täpsustatakse tegevused laste õiguste paremaks tagamiseks,  lastekaitse korralduse tõhustamiseks ning perede majandusliku toimetuleku tõhustamiseks.

Palju saab perede toetamiseks ära teha kogukonna tasandil. Nagu ka Marika Ratnik oma presentatsioonis viitab, on toimetulekutoetust saava pere lapsed oluline sihtrühm kohaliku omavalitsuse lastekaitsetööle. Oluline on, et kogukonnas märkaksid kaaskodanikud, naabrid, sugulased jne abivajajat peret ja last võimalikult kiiresti ning annaksid sellest teada ka kohalikule omavalitsusele, et abivajajale kiiret abi ja toetust pakkuda, teenuste, täiendavate toetuste, päevakeskuste, tugigruppide jne kogukondlike sekkumiste abil.

Projektide toetamine. Sotsiaalministeerium teeb koostööd paljude organisatsioonidega, kes aitavad kaasa vaesuse leevendamisele ning toimetulekuraskustes laste ja perede toetamisele. Hasartmängumaksu Nõukogu vahendite kaudu on toetatud rahaliselt organisatsioonide tegevust raskustes perede toimetuleku toetamisel. Projektide rahastamisel on praegusel perioodil toimetulekuprobleemidega pered ja nendes peredes kasvavad lapsed üks meie prioriteete.

Näiteks on käesoleval aastal saanud toetust projektid:

• Tartu Laste Tugikeskus - toimetulekuoskuste õpetamine ning perenõustamine ja psühhoteraapia Võru-, Valga-, Põlva-, ja Tartumaa töötutele lapsevanematele.
• Nõmme Lastekaitse Liit - Tallinna põhikooliealiste puudustkannatavate perede laste (500 last) toitlustamine suvekuudel (nn Suvesupi projekt)
  Läänemaa Kriisiabikeskus - psühholoogilise, sotsiaalse ja juriidilise abi pakkumine Haapsalu ja Läänemaa valdade riskigrupi peredele, noortele ja rasedatele.

Ühekordselt toetati vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta raames koostööd edendavaid projekte:

• Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus – infoseminar perekonna eelarve planeerimise, töötusest tingitud probleemide käsitlemise peres kasvava lapse aspektist jm toimetulekut toetavate võimaluste teemal
• MTÜ Abiline – õpitoad eesmärgiga anda lastele oskusi, teadmisi, enesekindlust ja turvatunnet igapäevaseks toimetulekuks, vähese toimetulekusuutlikkusega peredele tugiteenuste pakkumine ning lastekaitsetöötajate ja perede vahelise koostöö loomine Häädemeeste vallas
• Kuusalu Lastekaitse Selts -  toimetulekukoolitused Kuusalu valla toimetulekuraskustes peredele

Kadri Ibruse lisaküsimused

• Aga toimetulekutoetust ennast tõsta nüüd siis ikkagi ei ole kavas? Mis seisus see idee on?
• Ja ma mõtlen sealjuures ka seda ideed, et lastetoetust mitte arvestada sissetulekuna, nii et lasteaga pered saaksid ka sedavõrd rohkem toimetulekutoetust.
• Käidi siin välja vahepeal see ettepanek, mis sellest saanud on?
• Tähendab mul oli ka küsimus statistika kohta: viimane lõik mu esmaspäevasest meilist. Ehk kui palju on viimastel andmetel toimetulekutoetust saavaid peresid?

Vastus

Palun, leitav meie kodulehelt.

Kadri Ibruse lisaküsimus

• Kas teist kvartalit ikka ei ole veel? Mulle öeldi et see peaks just neil päevil kohe valmima.

Anniki Tikerpuu vastus

Saame anda sellised arvud toimetulekutoetuste saajate kohta. Siit nähtuvad ka II kvartali arvud.

Omavalitsus	Toimetulekutoetuse vahendite kulu toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks üksikvanemale (krooni)					Rahuldatud taotluste arv
	2009 I kv	2009 II kv	2010 I kv	2010 II kv	2010 I pa	2009       I kv	2009      II kv	2010 I kv	2010 II kv	2010 I pa
A	2	3	4	5	6	8	9	10	11	12
KOKKU	40773189	42035404	90425066	80933164	1,71E+08	22970	25368	44403	42666	87069

Sotsiaalministeeriumi poolt on esitatud 2011. a riigieelarvesse taotlus täiendavate vahendite saamiseks toimetulekupiiri tõstmiseks 1200 kroonini.
Täpsemad tulemused selguvad eelarveläbirääkimiste käigus.
Sotsiaalministeerium ei ole toetanud peretoetuste mitte arvestamist sissetuleku osana, sest see võib endaga kaasa tuua suurema ohu perede sattumiseks vaesuslõksu.

Kadri Ibruse lisaküsimus

Mind huvitas küll inimeste arv, kes saavad, ja täpsemalt, paljud lapsed sellest elavad. Rääkisin teie analüütikutega, nad ütlevad, et nad saaksid selle küll välja võtta aga täna enam ei jõua, et oleks olnud varem päringut saata… mille ma saatsin küll juba esmaspäeval. Jään siis ikka I kvartali juurde kahjuks.

„Sotsiaalministeerium ei ole toetanud peretoetuste mitte arvestamist sissetuleku osana, sest see võib endaga kaasa tuua suurema ohu perede sattumiseks vaesuslõksu.“ Kuidas see täpselt toimib? Kuidas satuvad lastega pered rohkem vaesuslõksu saades rohkem raha?

Anniki Tikerpuu vastus

Nagu eelnevalt tekstis oli mainitud, siis kõik senised uuringud näitavad, et vanemad pigem loobuvad tööturul osalemisest, kui on võimalus elada toetusest. Kui me arvestame peretoetused sissetulekutest välja, loome olukorra, kus senisest suuremal arvul inimestest on võimalus taotleda toimetulekutoetust ning sellega me soodustame pigem õpitud abituse tekkimist kui vähendame laste vaesust. Õpitud abituse korral on inimesel kadunud motivatsioon tööd teha ja aktiivne olla.

Ennekõike tuleb siiski jõustada ja toetada peresid erinevate toetavate meetmetega, et lapsevanemad saaksid osaleda tööhõives ning sellega tagada lastele ja perele parem elukvaliteet. Meie prioriteet on, et inimesed võimalikult kiiresti tööturule läheksid ja toimetulekutoetuse maksmine oleks viimane ning ajutine meede.

Ilmunud lugu "Vaeste perede lapsed jäävad korraliku söögi ja sõpradeta"