Päring (Karin Kangro, BNS, 2. septembril kell 15.19): digiretsepti süsteemi töökindluse parandamine

Sotsiaalministeerium on varem teatanud, et jaanuarist toimima pidanud digiretsepti süsteem hakkab tööle sügisel ning seni jääb samaaegselt kehtima ka paberretsept.

• Kas oskate nüüd juba täpsustada, kusmaal probleemide lahendamine on, kuidas süsteemi töökindluse parandamine toimub ja kui kulukaks see läheb?
• Kes optimeerimistöid on teostanud ehk selle eest raha saanud?

Vastus (e-tervise osakonna juhataja kt Pille Kink, 2. septembril kell 16.37)

Hetkel koostatakse umbes 50 protsenti retseptidest digitaalselt. Augustis koostati 435 431 digiretsepti ja müüdi ravimeid 333 018 digiretsepti alusel. Üldse on süsteemis koostatud 3,2 miljonit retsepti.

Meile teadaolevalt on perearstide ja apteekrite hinnangul süsteem oluliselt kiiremaks muutunud. Suve jooksul on optimeeritud tarkvara ning teostatud ka jooksvalt vajalikke hooldus- ja garantiitöid. Oleme fokusseerinud end süsteemi töökindluse parandamisele. Hetkel jälgime, kuidas süsteem käitub ja tahame lähiajal saada ülevaadet sellest, milline saab olukord olema peale suveperioodi - eeldatavalt suureneb digitaalselt koostatavate retseptide arv. Suve jooksul on süsteem väiksema koormuse tingimustes küll hästi töötanud, kuid siiski esines augusti üks ca 15-minutine katkestus. Juulikuu möödus katkestusteta.

Aprillist augustini tehtud optimeerimistööde maksumus on 239 400 krooni (sisaldab km). Optimeerimistöid on teostanud Helmes AS ja Intelsys OÜ.