Päring (Sander Silm, Õhtuleht, 2. septembril kell 11.36): rasedus- ja sünnituspuhkuse ühtlustamine ELis
Kuulu järgi tahab EL ühtlustada kõigis liikmesriikudes emapuhkuse pikkuseks 20 nädalat. Kas sellega võib terendada oht, et Eesti võib kaotada oma tunduvalt pikema emapuhkuse?
Vastus (töösuhete poliitika juht Seili Suder, 2. septembril kell 17.10)
Taustaks tuleb selgitada, et Euroopa Liidus reguleerivad lapse saamisega seotud õigusi puhkusele ja hüvitistele kaks direktiivi:
1) Euroopa Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta;
2) Euroopa Nõukogu direktiiv 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet.
Lihtsustatult võib öelda, et esimene direktiiv käsitleb neist rasedus- ja sünnituspuhkust, teine lapsehoolduspuhkust. Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku muuta direktiivi 92/85/EMÜ ehk rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevat direktiivi (vanemapuhkusega seotud direktiivi osas muutusi ette näha ei ole). Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate direktiivi muudatuseelnõu eesmärk on parandada nimetatud töötajatele pakutavat kaitset ning lisaks tagada senisest parem õiguslik regulatsioon töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.
Direktiivi eelnõus kavandatavad muudatused ei too kaasa vajadust muuta Eesti rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsiooni, kuna meie süsteem pakub juba nimetatud töötajatele piisavat kaitset. Komisjoni ettepanek pikendab näiteks rasedus- ja sünnituspuhkuse miinimumperioodi 18 nädalani. See nõue on Eestis juba praegu täidetud - meil on naisel õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, mille pikkuseks on 140 päeva ehk 20 nädalat ja mille eest emal on õigus hüvitisele, mis vastab tema eelmise kalendriaasta keskmisele töötasule. Naisel on võimalik kasutada rasedus- ja sünnituspuhkust nii enne kui pärast lapse sündi. Rasedus- ja sünnituspuhkusele on naisel õigus jääda 70 päeva enne arsti poolt määratud oletatavat sünnituskuupäeva.
Samuti tagab Eesti õigus rinnaga toitvale emale lisavaheajad lapse toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Täiendavalt on oluline teada, et rasedus- ja sünnituspuhkusele järgneb samaväärselt tasustatud lapsehoolduspuhkus, mis tähendab, et ühel vanematest (vastavalt perekonna otsusele emal või isal) on võimalik koju jääda kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapse 1,5-aastaseks saamiseni saab lapsevanem vanemahüvitist, millega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu. Lisaks on vanematel võimalik võtta kalendriaastas 3-6 päeva tasustatud lapsepuhkust olenevalt laste vanusest ja arvust ning 10 päeva tasustamata lapsepuhkust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva tasustamata isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat naise sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
Rasedus-ja sünnituspuhkust käsitleva direktiivi eelnõu osas on oma ettepanekud teinud ka Euroopa Parlament. Nende peamine ettepanek on pikendada rasedus- ja sünnituspuhkuse miinimumperioodi 20 nädalani. Eesti toetab minimaalse perioodi pikendamist 18 nädalani nagu on kirjas Euroopa Komisjoni esialgses ettepanekus.
Kokkuvõtvalt selgitame, et Eesti seadused tagavad direktiivi eelnõus sätestatust soodsama olukorra ning meil ei ole plaanis kehtivaid tagatisi vähendada.
Ilmunud lugu "ELi emapuhkuse nõue Eesti lapsevanemate hüvitisi ei kärbi"
