Bakuus arutati soolise võrdõiguslikkuse tagamise võimalusi

24.-25. mail osalesid Sotsiaalministeeriumi kantsler, sotsiaalala asekantsler ja soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Bakuus toimunud Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse ministrite 7. konverentsil, kus otsiti lahendusi soolise võrdõiguslikkuse probleemidele.

Konverentsi seekordseks peateemaks oli lõhe kaotamine naiste ja meeste õigusliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse vahel. Oma sõnavõtus rõhutas kantsler Marelle Erlenheim kahte probleemi, mille lahendamine aitaks saavutada tegelikku soolist võrdõiguslikkust: aegunud soolistest stereotüüpidest lähtumine ja meeste seni tagasihoidlik panus soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ühiskonnas.

Eesti tõi välja oma kogemuste põhjal, milliseid probleeme põhjustab soolistest stereotüüpidest lähtumisest tingitud sooliselt segregeerunud tööturg. "Majanduskriisi alguses 2008. aastal sattusid esimesena löögi alla ametialad, kus meeste osakaal oli märkimisväärselt naiste omast suurem," selgitas Erlenheim. "Kui 2008. aastal oli naiste ja meeste töötuse lõhe vaid 0.5 protsendipunkti, siis 2009. aastal oli meeste töötuse määr juba 6.3 protsendipunkti naiste omast kõrgem."

Samuti juhtis Eesti tähelepanu sellele, kui oluline on ühiskonna paremaks toimimiseks naiste ja meeste rollide ning panuste tasakaalustamine nii tööl kui kodus. "Oluline on võtta meetmeid hoolitsuskohustuse ja kodutööde võrdsema jaotuse toetamiseks naiste ja meeste vahel. Kui naised peavad jätkuvalt kandma topeltkoormat, ei saa nad tööturul meestega võrdsetel tingimustel osaleda," lisas Erlenheim.

Konverentsil rõhutati, et praeguse majandus- ja sotsiaalse kriisi kontekstis ei tuleks soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet näha mitte tüütu ja ebavajaliku koormana, vaid väärtusena, mis aitab ühiskonnal kasu saada kõigi oma liikmete kompetentsist, oskustest ja loovusest.

Konverentsil kiideti heaks resolutsioon ning tegevuskava, mis annavad juhiseid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise alaseks tegevuseks nii liikmesriikides kui Euroopa Nõukogu raames toimuva 47 riigi koostöö osas järgmiseks neljaks aastaks. Muu hulgas rõhutati resolutsioonis piisavate vahenditega tagatud riiklike soolise võrdõiguslikkuse edendamise arengukavade olemasolu olulisust. Samuti rõhutati näiteks vajadust viia ellu poliitikaid naiste ja meeste otsuste langetamisel osalemise tasakaalustamiseks, tõsta naiste majanduslikku iseseisvust ning tagada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendumine tööelus, ennetada ja võtta meetmeid naiste vastu suunatud soolise vägivalla ning haavatavate gruppide mitmel alusel diskrimineerimise vastu, samuti võidelda aegunud stereotüüpsete soorollidega, eriti hariduses ning meedias.

Tegevuskavas lepiti kokku ka mitmete soovituste ja juhendite väljatöötamises Euroopa Nõukogu koostöö raames lähiaastatel, teiste seas näiteks meeste rolli suurendamise kohta soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamisel.

Euroopa Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki. Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 1993. aastal.

Sandra Leeben
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel +372 626 9369
Mob 56-686-447
sandra.leeben|ä|sm.ee