Esilehele > Aktuaalne > Uudised > Järgmisel aastal käivitub lastetoetuste tõusu reform ja vähenevad hoolekandeteenuste järjekorrad
Prindi

Järgmisel aastal käivitub lastetoetuste tõusu reform ja vähenevad hoolekandeteenuste järjekorrad

esmaspäev, 01. oktoober 2012 kell 10:22

Möödunud neljapäeval andis valitsus järgmise aasta riigieelarve üle Riigikogule. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tähendab 2013. aasta mitmeid muudatusi: lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused ning taastatakse tasustatud isapuhkus. Lisaks kasvab rehabilitatsiooni ja erihoolekande eelarve ning vähenevad järjekorrad.

Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 euroni ning alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni. Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus.

Olemasolevad peretoetused säilivad. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt tuleval aastal 76,72 euroni ning alates 2015. aastast 95,9 euroni. Lisanduvaid lastetoetusi ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel.

Kui perre sünnib kolm või enam last korraga, tõstetakse sünnitoetus ühe lapse kohta rohkem kui kolmekordseks ehk 1000 eurot lapse kohta. Reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Järgmisest aastast taastatakse ka tasustatud isapuhkus. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Alates 1. jaanuarist 2013 tasutakse isapuhkus töötaja keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.

Arstide palk tõuseb 3% ja õdedel ning hooldajatel 6% protsenti.

Pension tõuseb tuleval aastal keskmiselt  5%, mis tähendab keskmist vanaduspensioni saavale pensionärile ligi 200 lisaeurot aastas.

Mitmed ravimid odavnevad. Juba 1. oktoobrist kaob ära senine 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50%-lise soodustusega ravimite puhul. Keskmiselt vähenevad ravimid inimesele 22% võrra.

Kõigi töötajate netopalka suurendab järgmisel aastal ka töötuskindlustusmakse vähendamine. Keskmiselt jääb igale perele aastas kuni 180 eurot rohkem raha kätte.

Laste rehabilitatsiooniteenuse eelarve suureneb 4 395 009 euroni ehk 64% võrra. Lisaraha kasutatakse eelkõige järjekorra vähendamiseks. Lisavahendid võimaldavad vähendada laste järjekorda kuni 85%. Laste rehabilitatsioon aitab ennetada puude süvenemist, soodustab laste arengut ja seeläbi tagab nende parema toimetuleku täiskasvanuna.

Täisealiste rehabilitatsiooniteenuse eelarve suureneb 3 509 448 euroni ehk 33,7%. Teenuse järjekorras on hetkel 6624 puudega või puuet taotlevat täisealist isikut ja 1540 tööealist vähemalt 40% töövõimetusega psüühikahäirega isikut. Kuna aastal 2012-2013 korraldatakse ümber täisealiste rehabilitatsiooniteenuse osutamine, on 2013. aasta lisataotluse raames plaanis eelkõige vähendada psüühikahäiretega inimeste järjekorda, mis on kõige kriitilisem.

Ühtlasi suureneb psüühikahäiretega inimeste hoolekande eelarve 16 328 585 euroni ehk 12% võrra. Eelarve kasvu kasutatakse peaasjalikult erihoolekande järjekordade vähendamiseks. Muuhulgas võimaldab selline kasv suunata kiiremini teenusele neid asenduskodulapsi, kes vajavad pärast asenduskodust lahkumist parimaks toimetulekuks just erihoolekandeteenuseid.

Töötutoetus tõuseb järgmisel aastal pooleni miinimumpalgast ehk siis 145 eurole tänaselt 65 eurolt.


Kristel Abel
Sotsiaalministeerium
Avalike suhete juht
kristel.abel|ä|sm.ee
6269102, 5287238

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus