„Esmatasandi tervishoid on esmase kontakti kohaks, kust inimene saab abi enamus terviseprobleemide korral ning kust vajadusel eriarsti juurde edasi suunatakse,” ütles tervishoiupoliitika juht Heli Paluste.
Uus mõiste arengukavas on esmatasandi tervisekeskus. Esmatasandi tervisekeskustes töötab meeskond, kes osutavad vähemalt esmatasandi põhiteenuseid – perearst ja –õde, kodune õendusabi, füsioteraapia ning ämmaemandusabi. Parim lahendus on, kui samas keskuses töötab ka apteek ja hambaarst ning perearst teeb koostööd kooliõe ja töötervishoiuarstiga.
Esmatasandi tervisekeskused on planeeritud maakondades olulisematesse tõmbekeskustesse, mida keskmises Eesti 30 000 - 40 000 elanikuga maakonnas on kaks kuni kolm. Suuremates linnades peaks selliseid tervisekeskuseid olema mitu. Arengukava eesmärki saab lugeda täidetuks, kui inimene saab lähimas esmatasandi tervisekeskuses lisaks perearstile ka füsioterapeudi abi või ämmaemanda poole pöörduda või ka koduõe kutsuda, ilma et peaks tingimata maakonnakeskusesse sõitma. Maakonnakeskustes on sellised võimalus juba valdavalt olemas, kõikides väiksemates kohtades aga mitte.
Arengukava visiooni järgi on aastaks 2015 esmatasandi tervishoiu teenused igale inimesele töö- ja elukoha läheduses kättesaadavad. Selle peab tagama arengukavas planeeritud tegevuste ellu viimine.
Esmatasandi tervishoiu arengukava on strateegiline dokument, mida töögrupp on ette valmistanud ligi kaks aastat. Arengukava kaardistab olulisemad probleemid esmatasandi tervishoius, seab nende lahendamiseks eesmärgid ning planeerib vajalikud tegevused. Esmatasandi tervishoiu peamine eesmärk on rahva parema tervise ja ühiskonna rahulolu saavutamine.
Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits|ä|sm.ee