Täna esitletud analüütiline kogumik vaesusest tõi välja uued riskirühmad
Täna toimuval vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta Eesti avaüritusel tutvustati Statistikaameti, ülikoolide teadurite ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud analüütilist kogumikku “Vaesus Eestis”. Kõige raskemas olukorras on praegu töötud ja nende leibkonnad ning erilist tuge vajavad lastega pered, kus keegi ei tööta.
Uue, mitte-traditsioonilise vaesuse riskirühma moodustavad aga nooremad, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed, kes domineerivad toimetulekutoetuse saajate ja laenuvõlglaste seas. Sarnaselt paljudele Euroopa Liidu liikmesriikidele on Eesti naised suuremas vaesusriskis kui mehed, kuid meestel on suurem oht saada sotsiaalselt tõrjutuks.
Veel juhivad kogumiku autorid tähelepanu tõsiasjale, et täistööhõive ei pruugi madala palgataseme või töö hooajalisuse tõttu inimest veel vaesusest päästa, kui täisajaga töötav inimene kuulub vaesusest enam ohustatud riskirühma (nt üksikvanem või maapiirkonnas elav inimene). 2007. aastal elas 7,3% töötavatest inimestest Eestis allpool suhtelise vaesuse piiri.
Analüütiline kogumik “Vaesus Eestis” analüüsib vaesuse suundumusi Eestis alates riigi taasiseseisvumisest. Uuritakse, kui püsiv vaesus Eestis on, kuidas inimesed ise vaesust tunnetavad ning milline on sotsiaalkaitse roll vaesuse leevendamisel. Kogumikuga saab tutvuda Statistikaameti kodulehel www.stat.ee.
2010. aasta on Euroopa Komisjoni poolt kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Aasta eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ilmingutest ning leida probleemidele lahendusi riigi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundussektori koostöös. Eestis koordineerib aasta tegevusi sotsiaalministeerium.
Euroopa Liidus elab vaesusohus hinnanguliselt 80 miljonit eurooplast ehk umbes 17% elanikkonnast. Statistikaameti andmetel elas Eestis 2007. aastal suhtelises vaesuses[1] 19,5% elanikkonnast (258 800 inimest). See tähendab, et ligikaudu viiendik Eesti elanikest peab tulema toime aastas vähem kui 52 076 krooniga üheliikmelise pere kohta ning 109 359 krooniga kahe vanema ja kahe lapsega pere kohta. Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega võrreldes oli Eesti suhtelise vaesuse määr liikmesriikide keskmise (17%) lähedal, kuid ligi kaks korda suurem kui näiteks Tšehhis ja Hollandis (mõlemas 10%). Eestist suurem risk sattuda vaesusesse oli inimestel näiteks Lätis, Kreekas, Hispaanias ja Itaalias.
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta suurimateks tegevusteks Eestis on täna Rahvusraamatukogus peetav seminar, mis keskendub äsjavalminud analüütilise kogumiku “Vaesus Eestis” tulemustele ning kodanikuühiskonna heade praktikate tutvustamisele, omavahelisele kogemustejagamisele ja koostöösidemete loomisele võitluses vaesusega. Välja kuulutatakse ka projektikonkurss kodanikeühendustele, mille käigus jagatakse erinevate koolituste, teabeürituste, uuringute jms jaoks ära 600 000 krooni toetusraha. Projektikonkursi kohta saab rohkem infot sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee/kaasatus.
Veel kuuluvad aasta programmi erinevad teabelehed, raadiosaated ning erialaajakirja „Sotsiaaltöö” sotsiaalse kaasatuse teemaline erinumber sügisel. Euroopa aastat kokku võttev seminar toimub 2010. aasta detsembris. Eesti üritustele lisaks viiakse aasta jooksul ellu ka üle-euroopalisi tegevusi – kuulutatakse välja ajakirjanduskonkurss, korraldatakse uuringuid ja seminare ning jagatakse jooksvat infot veebilehe www.2010againstpoverty.eu vahendusel (olemas ka eesti keeles).
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta hea tahte saadikuteks Eestis on sotsioloog Andrus Saar ning aastaid kodutute inimeste abistamisega tegelenud Riina Vändre.
Lisainfo:
Hea tahte saadik Riina Vändre: miks ma sellega tegeleda otsustasin?
Dagmar Kutsar
Tartu Ülikool, kogumiku teadustoimeteaja
dagmar.kutsar|ä|ut.ee
Natalja Kitam
Sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht
natalja.kitam|ä|sm.ee
626 9102, 5 665 8222
[1] Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osakaalu, kelle sissetulekute tase jääb alla suhtelise vaesuse kokkulepitud piiri. Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikides, kasutatakse suhtelise vaesuse piirina 60% elanikkonna sissetulekute mediaanist. Suhtelise vaesuse näitajate põhjal ei saa otseselt hinnata inimeste toimetuleku paranemist või halvenemist, vaid see peegeldab sissetulekute jaotust ühiskonnas.
