Abivajav laps

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu. Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus teha 10 päeva jooksul otsus, kas algatada juhtumikorraldus või jätta see algatamata. Juhtumikorralduse võib algatama jätta vaid juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega.

 

Juhtumikorralduse algatamisega:

Abivajaduse hindamine tähendab, et antakse hinnang:

  • lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile;
  • last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.

Kohalikke omavalitsusi toetab lastekaitse juhtumitega tegelemisel Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus, kelle poole võivad abi saamiseks pöörduda ka teised osapooled (näiteks politsei; haridusasutused) juhul, kui koostöös kohaliku omavalitsusega peaks tulema ette raskuseid. Lisaks toetab riik kohalikke omavalitsusi lastekaitsetöö tegemisel täienduskoolituste ning töönõustamisega.

 

Abivajava lapse hindamine

 

Norra toetusel on välja arendatud standardiseeritud hindamisvahendid, mille usaldusväärsust on kontrollitud teadusuuringutega.

Esmaseid sõelteste kasutatakse selleks, et ühtlustada esmatasandil töötavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide praktikat lapse heaolu ja vaimse tervise hindamisel ning tuvastada võimalikult varakult lapse probleemid või abivajadus.

 

 

  • Ülevaade praegu Eestis kasutusel olevate hindamisvahenditest, standardiseeritud hindamisvahendite valikust ning tõenduspõhise hindamise võimalustest (Akkermann, K. 2014)
  • Raporti lisa 2 toob näiteid rahvusvahelisest praktikast, milliseid võimalikke vahendeid Eestile kohandada, millest neli on kohandatud eesti ja vene keelde projekti “Integreeritud teenuste kontseptsioon laste vaimse tervise parandamiseks“ raames.
  • M-CHAT R/F (The Modified Checklist for Autism in Toddlers Revised) autismispektri häire varajaseks sõelumiseks.
  • PSOC (Parenting Sence of Competence) vanemliku enesetõhususe ja rahulolu hindamisvahendi kohandamisest. PSOC kasutusjuhend lastega töötavatele spetsialistidele valmib 2017. aasta märtsis. 

    M-CHAT R/F ja PSOC hindamisvahendite kohandamise kohta saad lugeda siit.
  • KIDSCREEN-52, millega õpilane annab hinnangu oma enesetundele ning see sisaldab ka vanema versiooni. 
  • FFSS (Family Functioning Style Scale), mis hindab perekonna funktsioneerimist, tugevusi ja traditsioone. 

    KIDSRCREEN-52 ja FFSS hindamisvahendite kohandamise raporti leiad siit.
 

 Seksuaalselt väärkoheldud laste diagnostikasüsteem

 

Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes Eesti noor, sh 5% on olnud sunnitud olema seksuaalvahekorras. Ainult veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi – enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale, vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseile on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest.

 

Mis on Lastemajad?


Lastemajad on mõeldud seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega laste vastuvõtuks. 2017. aastal luuakse pilootprojekti raames Tallinnasse ja Tartusse Lastemajad, mis teenindavad Põhja ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri haldusalasid.

Lastemaja (Barnahus) mudel on pärit Islandilt. Pilootprojekti Eestis veavad Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Politsei-ja Piirivalveamet, Põhja- ja Lõuna Ringkonnaprokuratuur ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Lapse heaolu nimel teevad eelpool nimetatud organisatsioonide esindajad ühe katuse all koostööd.

Milleks on Lastemaju vaja?


Last toetatakse nii väljaõppinud personali kui ka lapsesõbraliku keskkonnaga. Vajadusel saab laps kohapeal meditsiinilist abi. Samas keskkonnas viiakse hiljem psühholoogi ja vaimse tervise õe poolt läbi lapse psühholoogilise abivajaduse hindamine, mille tulemusena saab laps hiljem parimat võimalikku nõustamisteenust. Ka ohvritega töötavad psühholoogid ja terapeudid tulevad võimalusel teenust pakkuma Lastemajja.

Lastemajast saavad spetsialistid soovi korral selgitust juhtunu kohta, infomaterjale ning seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavate psühholoogide ja terapeutide kontaktandmed. Teenusele on võimalik saada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaudu. Täpsemat infot saab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse alalehelt.

 

Õigusrikkumise toime pannud lapsega tegelemine 
 

Nii, nagu osa täiskasvanutest, paneb ka osa lastest toime süütegusid – 
sagedamini kergemaid väärtegusid; harvemini raskemaid kuritegusid. Kuigi 14-aastaseid ja vanemaid lapsi on võimalik teo eest karistusõiguslikult vastutusele võtta, ei tohi unustada, et ennekõike on tegemist lapsega. 

Süütegusid toime pannud laste puhul on oluline hoiduda karistuslikust ülereageerimisest, leida võimalusi kahju heastamiseks ning tegeleda läbi lastekaitsesüsteemi lapse teo taga olevate sügavamate abivajadustega. Sobiva toe ja abi korral võib igast süütegusid toime pannud lapsest kasvada ühiskonda positiivselt panustav täiskasvanu.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega kaotatakse alaealiste komisjonide süsteem ning muudetakse ligipääs sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ja kinnise lasteasutuse teenusele abivajaduse-, mitte õigusrikkumisepõhiseks. 

 

Teenused abivajavatele lastele

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus

Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on riigi rahastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õigus:

  • Puudega lapsel, vaata lisaks siit (alaleht puduega laps);
  • Alaealiste komisjoni poolt suunatud lapsel.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse käigus tegelevad lapse ja tema perega koostöös vähemalt kolm järgmistest spetsialistidest: psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut, eripedagoog.

Teenuse eesmärkideks on arendada lapse kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning igapäevaelu oskusi: pakkuda tuge hariduse omandamisel, suurendada eneseteadvust, arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi, ja ühiskonnaelus osalemist, toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks.

Iga lapse puhul pannakse täpsemad arenguvajadused ja eesmärgid kirja lapse juhtumiplaanis või rehabilitatsiooniplaanis. Alates 2016. aastast on võimalik pakkuda ja saada teenust ka rehabilitatsiooniprogrammi alusel. Iga rehabilitatsiooniprogramm on mõeldud ühele täpsemale sihtrühmale ja näeb ette konkreetsed tegevused, eesmärgid ja tulemuste mõõtmise.

Alaealiste komisjonidest suunatud laste sihtrühmale on kinnitatud üks rehabilitatsiooniprogramm ärevus- ja tähelepanuhäirega ning autismispektri häirega lastele. Potentsiaalsetel uutel teenusepakkujatel on võimalik koostada ja esitada kinnitamiseks enda rehabilitatsiooniprogramm.

Praegu menetluses oleva eelnõuga antakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise õigus alaealiste komisjonide asemel kohalikele omavalitsustele. See aitab tagada, et teenust saavadd lapsed, kes seda kõige rohkem vajavad, olenemata sellest, kas nad on pannud toime õigusrikkumisi või mitte. 

Kinnise lasteasutuse teenus

Kehtiva alaealise mõjutusvahendite seaduse alusel võib alaealiste komisjon suunata lapse kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, Maarjamaa Hariduskolleegium. Samal ajal tegutsevad samale sihtrühmale kinniste asutustena ka Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus ja Tallinna laste turvakeskus.

Menetluses olev eelnõu toob selgust kogu lapse vabaduse piiramise teemasse, nähes ette kinnise lasteasutuse teenuse. Kinnise lasteasutuse teenus on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut, või teiste isikute elu või tervist. Et selle teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest, on last võimalik sinna suunata ainult läbi kohtu.

Uue eelnõuga antakse õigus taotleda kohtult luba lapse vabaduse piiramiseks kohalikele omavalitsustele. Iga lapse vabadust tuleb nii ajaliselt kui sisuliselt piirata vaid nii palju, kui on hädavajalik tema enda abistamiseks. Oluline, et kohalikud omavalitsused töötaksid sel ajal, kui laps ära on, intensiivselt tema perega.

Lepitusteenus

Lepitusteenus tähendab tegevust, mille käigus erapooletu isik (lepitaja) aitab vaidlevatel osapooltel leida vaidlusküsimustele lahenduse. Kuigi teenuse nimetus tundub sellele viitavat, ei ole teenuse mõtteks mitte igakülgne „äraleppimine“, vaid konkreetsele küsimusele lahenduse leidmine, kokkuleppe sõlmimine, õigusrahu saavutamine. Lepitus annab võrreldes kohtuprotsessidega oluliselt paremaid tulemusi ja rahulolu kõigile osapooltele.

Lepitust eraisikute vahel ehk tsiviilasjades reguleerib lepitusseadus. Lepitust võib kasutada väga paljude erinevate vaidlusküsimuste lahendamisel. Laste seisukohalt on oluline, et lahku minevad lapsevanemad, kes ei suuda kokku leppida lapse edasise kasvatamise või ülalpidamise küsimustes, valiks pikkade ja kurnavate kohtuprotsesside asemel oluliselt tulemuslikuma ja lapsesõbralikuma lepitusteenuse (vt täpsemalt perelepitusteenust toetavate meetmete rakendamise kavatsust).

Lisaks tsiviilasjadele rakendatakse lepitust süüteo toime pannud isiku ja kannatanu vahel. Lepitus annab võimaluse mõlemal osapoolel lepitaja kaasabil turvalises õhkkonnas teineteist ära kuulata ja leida üheskoos parim võimalus tekitatud kahju heastamiseks. Süüteoasjade lepitust pakub Eestis ohvriabi ning seda reguleerivad kriminaalmenetluse seadustik, ohvriabi seadus ja selle alusel vastu võetud määrus. Lepituse käigus toimuvad enamasti kohtumised mõlema osapoolega eraldi ja seejärel koos. Kohtumiste lõpus sõlmitakse lepituskokkulepe, kus võidakse näha süüteo toime pannud isikule ette täiendavaid kohustusi.

Kuna lepitus on võrreldes karistusega parem sekkumisviis nii kannatanu seisukohalt kui uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks, siis on lepitusteenuse arendamine üks kesksetest tegevustest süütegusid toime pannud laste teemal.  Menetluses oleva eelnõuga laiendatakse lepitusteenuse kasutamist lisaks kuritegudele ka väärtegudele. Praktika arendamise osas muudetakse paindlikumaks lepituse läbiviimise protsessi, suurendatakse eri osapoolte kaasamist ning koolitatakse lepitajaid.

 

Viimati uuendatud: 2. mai 2017