Sa oled siin

Alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmine

Alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise eesmärk on eelkõige rahva tervise kaitse, sh:

  • vähendada alkoholi kogutarbimist ja liigtarvitamist;
  • tõkestada alaealiste alkoholitarvitamist;
  • tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks;
  • vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid.

Kuna senised abinõud ei ole olnud piisavad, soovib valitsus karmistada nii piiranguid alkoholi reklaamimisele kui ka kättesaadavusele.

 

Korduma kippuvad küsimused
 

Küsimused alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise kohta


Reklaam sotsiaalmeedias

Baarid ja restoranid


Miks on tarvis Eestis alkoholitarbimist vähendada?

Konservatiivsetel hinnangutel oli Eestis 2015. aastal üle 1000 alkoholiga seotud surma aastas. Samal aastal oli 42% liikluses, 55% tuleõnnetustes, 42% uppunutest ja 22% kukkunutest ning 32% enesetapu tagajärjel hukkunutest alkoholijoobes.

Lisaks on alkoholi liigtarbimine riskitegur südamehaiguste, kasvajate, seedeelundite haiguste jt haiguste korral. Eesti Haigekassale läks alkoholiga seotud haiguste ravimine 2015. aastal hinnanguliselt maksma 50,3 miljonit eurot, sh ei sisalda need kulud ravikindlustatute ravimite kompenseerimise ja täiendavate ravimihüvitiste kulusid, haigushüvitisi ning alahinnatud on eriarstiabi kulusid. Otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ravimine läks 2015. aastal haigekassale maksma 3,5 miljonit eurot. Alkoholi tarvitamise tõttu kaotati 2015. aastas Eestis ligi 28 778 eluaastat.

Need on vaid mõned põhjused, miks tuleks Eestis alkoholitarbimist vähendada. Sellele lisanduvad alkoholi tarbimisega kaudselt seotud kulud nii tervishoiule kui ühiskonnale tervikuna. Kokku on kulud vähemalt 490 miljonit eurot aastas, kuid siia sisse ei ole arvestatud alkoholi tarvitamisega kaudselt seotud haiguste ravikulusid (nt pahaloomulised kasvajad), haigestumise tõttu kaotatud tööpäevade kulusid, ravimite kulusid, perekondade saamata jäävat tulu seoses perekonnaliikme haigestumisega jms.
 

Miks on vaja piirata alkoholireklaami?

Reklaamiseaduse muutmise eesmärk on vähendada alkoholireklaamide atraktiivsust ning reklaamide võimet kujundada sotsiaalseid norme, sh eriti alaealiste seas.

Muudatuste olulisim oodatav mõju puudutab alaealisi, sest see on alateadlik, märkamatu ning eriti suur lastele ja noortele.  Alkoholireklaamide mõju lastele ja noortele on teadusuuringutega hästi tõestatud: need mõjutavad noorte väärtushinnanguid ja seeläbi ka hilisemat alkoholitarbimist täiskasvanueas. 

Loe ka EUCAMi lehelt teadlaste hinnanguid, kuidas mõjutab alkoholireklaam noori.

Millised on peamised muudatused alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõus?

  • Keelatakse alkoholireklaam sotsiaalmeedias.
  • Alkohoolsed joogid peavad edaspidi olema teistest kaupadest eraldi ega tohi olla nähtavad õuest. Suurpoed, kellel on müügipinda enam kui 450 ruutmeetrit, peavad tegema kindlaks, et alkohol poleks kaupluse müügisaalist nähtav. Kui kaupluses on alkohoolse joogi väljapanek ülejäänud müügisaalist nähtav, siis peab kaupluse müügisaali pindala olema majandustegevuse registris märgitud ruutmeetrites.
  • Juriidiliste isikute puhul hakkab reklaamiseaduse rikkumise trahvi ülemmäär olema 50 000 eurot. Trahvide ülemmäärasid suurendatakse ka alkoholiseaduses. 
  • Reklaamis sisalduv teave peab edaspidi olema esitatud positiivse õhkkonna kirjeldamiseta (sealhulgas välistades inimeste näitamist, atmosfääri kirjeldamist ja lugude jutustamist);
  • Keelustatakse välireklaam, pikendatakse reklaamipiirangut raadios ja teles kella 21-lt 22-ni, keelatakse alkoholireklaam ajalehe ja ajakirja ning nende lisaväljaannete esi- ja tagakaanel jm;
  • Keelatakse alkoholi degustatsioonid poodides ja happy hour ehk võimalus pakkuda mingitel tundidel alkoholi tavapärasest soodsamalt. Samuti ei tohi alkohoolse joogi multipakendi ostmine olla soodsam kui üksiku joogi ostmine.
  • Karmistatakse müüjatele kehtestatud nõuet tuvastada alkohoolsete jookide ostja vanus.
  • Seadusemuudatusega lubatakse kontrollostud nii alaealistele alkoholimüügi keelu täitmise kontrollimiseks kui ka salaalkoholi müügi tuvastamiseks.
     

Kuidas suhtuvad Eesti elanikud karmimasse alkoholipoliitikasse?

2015.a novembris viis Turu-uuringute AS läbi elanikkonna küsitluse, selgitamaks välja elanike suhtumist eelnõuga kavandatud piirangutesse. Küsitletutest 62% olid kavandatud muutustega kursis, 84% toetas või pigem toetas ettepanekut pikendada teles ja raadios alkoholireklaami keeldu kuni kella 22.00-ni, 75% toetas või pigem toetas ettepanekut lubada reklaamides esitada vaid neutraalset tooteinformatsiooni, 62% toetas või pigem toetas ettepanekut keelata alkoholimüük tanklates või tankla territooriumil asuvas kaupluses või toitlustusasutuses, 80% toetas või pigem toetas ettepanekut paigutada alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ja 58% toetas või pigem toetas nõuet eraldada alkohoolsete jookide väljapanek poes läbipaistmatu vaheseinaga.

Eesti Konjunktuuriinstituudi iga-aastase elanike küsitluse kohaselt toetab alkoholireklaami piiramist üle 80% Eesti elanikest.
 

Milline on praegu alkoholiturg Eestis?

Alkohol on Eestis praegu väga lihtsasti kättesaadav. Jaemüügikohti kaasamüügiks (kauplusi) oli 2016. aastal 2868 ja toitlustuskohti 3548. Võrreldes 2015.aastaga on registreeritud müügikohti juurde tulnud, tõus on eelkõige toitlustuskohtade arvelt.

Kõige enam on alkoholi müügikoht Tallinnas – 2963, sh 869 poodi ja 1543 söögikohta. Elaniku kohta on enim müügikohti Lääne-Virumaal ja Saaremaal. 85% inimestest elab enda sõnul alkoholimüügikoha naabruses või lausa samas majas, vaid 3%-l kulub lähima alkoholipoeni minekuks üle poole tunni.
 

Kui kättesaadav on Eestis alkohol alaealistele?

Oleme aastaid täheldanud statistikas mõtlemapanevaid kääre: alaealisi, kes alkoholitarvitamisega vahele jäänud, on aastas neljakohaline arv, alaealisele müümisega vahelejäänuid aga vaid ühe- või kahekohaline arv. Hiljutine Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise uuringu (ESPAD) tulemused näitavad, et enamik Eesti 15–16-aastastest kooliõpilastest peab praegu alkoholi kergelt või väga kergelt kättesaadavaks.

Tervise Arengu Instituudi viimane testostlemise uuring (2016) näitas, et kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides – 65% ostudest. Kõige vähem aga tanklates – 46% ostudest ja väikestes poodides – 41% ostudest.
 

Kui palju soovitakse vähendada alkoholitarbimist Eestis?

Sotsiaalministeerium on seadnud eesmärgiks viia alkoholi tarbimine püsivalt alla 8 liitri elaniku kohta aastas. 2015. aastal tarbiti Eestis täiskasvanud elaniku kohta 10,3 liitrit absoluutset alkoholi.
 

Kas uue seadusega keelatakse alkoholitarbimine Eestis ära?

Ei, alkoholi on igal täiskasvanud inimesel õigus tarbida ka edaspidi.
 

Millal seadus jõustub?

Eelnõu vastuvõtmisel riigikogus jõustub see täies ulatuses 1. jaanuarist 2018.
 

Kuidas aidatakse seadusega vähendada alkoholitarbimist alaealiste seas?

Seadusemuudatusega keelatakse alkoholireklaam sotsiaalmeedias, kuna selle kaudu on alaealised kõige rohkem mõjutatavad. Lisaks lubatakse kontrollostud alaealistele alkoholimüügi keelu täitmise kontrollimiseks ja karmistatakse müüjatele kehtestatud nõuet tuvastada alkohoolsete jookide ostja vanus.

 

Kauplused
 

Millised piirangud seatakse kauplustele?

Alkohoolsed joogid peavad edaspidi olema teistest kaupadest eraldi ega tohi olla nähtavad õuest. Lisaks on suurpoed (müügipinnaga enam kui 450 ruutmeetrit) kohustatud tagama, et alkohol poleks müügisaalist nähtav. Kui kaupluses on alkohoolse joogi väljapanek ülejäänud müügisaalist nähtav, siis peab kaupluse müügisaali pindala olema MTR-s (majandustegevuse registris) märgitud ruutmeetrites.

Poodides keelatakse ka alkoholi degustatsioonid poodides ja happy hour ehk võimalus pakkuda mingitel tundidel alkoholi tavapärasest soodsamalt (kehtib ka toitlustusasutustes, baarides jne). Samuti ei tohi alkohoolse joogi multipakendi ostmine olla soodsam kui üksiku joogi ostmine.

See on oluline, sest kaubanduses läbimüügi suurendamise võimaluste väljaselgitamiseks läbiviidud uuringud kinnitavad, et toote asukoht müügisaalis mõjutab oluliselt selle läbimüüki.

 

Kas suured kauplused peavad hakkama ehitama vaheseinu, et alkohol müügisaalist nähtav poleks?

Seaduses nähakse ette, et alkohol ei tohi olla ülejäänud müügisaalist nähtav. Kuidas täpselt lahendatakse müügisaalist mittenähtavus, täpsustatakse vajadusel kaupmeeste liidu juhendis (juhend jaekauplejatele alkohoolse joogi jaemüügil). Seda tehakse koostöös kaupmeeste liidu, tarbijakaitseameti ja sotsiaalministeeriumiga. 
 

Kui palju on Eestis kauplusi, mille müügipind on suurem kui 450 ruutmeetrit?

Kaupmeeste liidu andmetel moodustas 2015. aastal suurema kui 450-ruutmeetrise müügipinnaga kaupluste arv kõigist kauplustest vähem kui kolmandiku.
 

Kas kauplustele seatud piirangud puudutavad ka tax-free poode?

Jah, tax-free poodidele pole tehtud erandit.
 

Kas baarid ja söögikohad peavad samuti oma aknad kinni katma?

Poed ja baarid teevad selle valiku, kas muuta poes riiulite paigutust või katta aknad.  Mõeldud on siiski alkohoolsete jookide eksponeerimist silmatorkaval viisil. Näiteks pole silmas peetud olukorda, kus inimene peab pudelite nägemiseks nina vastu klaasi suruma ja silmi kissitama. Baaride puhul siiski suurt probleemi pole, sest enamikes baarides võib aknast näha eelkõige laudu ja külastajaid. Jookide väljapanek on üldjuhul baarileti taga ning see ei torka õuest silma.

Vajadusel kirjutatakse selle sätte täpsem rakendamine lahti kaupmeeste liidu juhendis jaekauplejatele alkohoolse joogi jaemüügil. Seda tehakse koostöös kaupmeeste liidu, tarbijakaitseameti ja sotsiaalministeeriumiga.

 

Alkoholireklaam
 

Kas alkoholireklaam keelatakse täielikult ära?

Ei.
 

Millised piirangud kehtestatakse alkoholireklaamile?

Alkoholireklaamis sisalduv teave peab edaspidi olema esitatud positiivse õhkkonna kirjeldamiseta, välistada tuleb inimeste näitamine, atmosfääri kirjeldamine ja lugude jutustamine. Eelnõuga keelustatakse ka alkoholi välireklaam, pikendatakse reklaamipiirangut raadios ja teles kella 21-lt 22-ni, keelatakse alkoholireklaam ajakirjade lisaväljaannete esi- ja tagakaanel ning sotsiaalmeedias.
 

Alkohoolse joogi esitlus on edaspidi lubatud alkohoolse joogi müügile spetsialiseerunud müügikohas, messil, laadal või muul samalaadsel üritusel, välja arvatud peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal. Mida tähendab alkohoolse joogi esitlus?

Esitlus on degusteerimine. Kui alkoholipudelid on riiulile vms välja pandud, siis see on alkohoolse joogi väljapanek.
 

Alkoholireklaamis sisalduv teave peab olema esitatud positiivse õhkkonna kirjeldamiseta. Kes hakkab hindama, kas reklaamis näidatav on positiivses õhkkonnas või mitte?

Reklaamiseaduse järelevalvet teeb tarbijakaitseamet.
 

Kas alkoholitootja kirjadega auto võib liikluses edasi sõita?

Alkoholitootja võib oma sõidukitel kaubamärki kasutada.
 

Kui mõne tähtpäeva puhul korraldatakse laat, siis kas alkoholitootjad võivad sinna püsti panna oma telgi, millel on nende tootetunnused?

Kaubamärgi kasutamine müügikohas on lubatud.
 

Kas seadus hakkab ka festivalide nimetusi ja sisu mõjutama (näiteks Õllesummer)?

Festivali nimetus ei kvalifitseeru reklaamiseaduse mõistes reklaamiks.
 

Keelatud on alkoholireklaam ajalehe ja ajakirja ning nende lisaväljaannete esi- ja tagaküljel. Kas ajalehtede ja ajakirjade muudel lehekülgedel on alkoholireklaam lubatud?

Jah.
 

Kuidas rakendatakse seadust eritrükiste puhul, mis on ongi pühendunud spetsiaalselt alkohoolsetele jookidele?

Trükiste esi- ja tagaküljel reklaam keelatud, nende sees on reklaam lubatud.
 

Kas alkoholitootjatel säilib õigus sponsoreerimislepingute puhul eksponeerida oma kaubamärki näiteks spordivõistkondade sümboolikaga koos?

Jah, kui kaubamärk ei kujuta alkoholitarbimist.

 

Reklaam sotsiaalmeedias
 

Milline on sotsiaalmeedia definitsioon?

Mõistet sotsiaalmeedia kasutatakse Eesti õigekeelsussõnaraamatu tähenduses. Silmas on peetud eelkõige erinevaid kontaktvõrgustikke, näiteks Facebook, Twitter, Instagram, Youtube.
 

Kas kõik Eesti tootjad peavad oma kontod sotsiaalvõrgustikest kaotama?

Ei, kõigil ettevõtetel on õigus omada sotsiaalmeedia kontosid. Säte ei rakendu alkoholikäitleja enda veebilehele, mille all tuleb mõista ka käitleja kontot neis
sotsiaalvõrgustikes, näiteks alkoholitootja lehte Facebookis vms. 

Kui inimene on asunud jälgima rahvusvaheliste alkoholitootjate kontosid, siis kas sellisel juhul on koostöös Facebookiga seatud mingisugused piirangud?

Üksikisik võib jälgida seda, mida ta soovib. Seda seadus ei reguleeri.
 

Kas sotsiaalmeedia firmadega on reklaamide mitteavaldamiseks sõlmitud kokkulepe?

Mis puudutab Facebooki ja Google’it, siis üldiselt järgivad need siseriiklikke õigusakte. Näiteks pole Norras, kus alkoholireklaam on keelatud, sellega olulisi probleeme esinenud.

Kasutaja päritolumaad on tänapäeval küllaltki lihtne tuvastada. Küll ei saa me reguleerida seda, kui tarbija ise kasutab vahendeid geograafilistest piirangutest möödaminekuks, näiteks teise riigi telekanali jälgimiseks vms.
 

Mida tähendab see, et alkoholikäitleja ei tohi jagada tarbijate poolt loodud sisu?

Säte on eelkõige mõeldud adresseerima mänge: „Jaga ja võida!“ või „Postita meie seinale lõbus lugu ja võida auhindu“ jne. Ettevõtete üleskutse jagamisele või postitamisele on selgelt seadusega vastuolus. Kui vastav platvorm võimaldab, tuleks eemaldada ka võimalus, et teised kasutajad saaksid ilma lehe haldaja nõusolekuta alkoholikäitleja lehele midagi postitada.
 

Kui mõni avalik lehekülg postitab pildi, kus tegelasel on käes õllepudel või on nende tegevus seotud alkoholiga, siis kas seda käsitletakse samamoodi alkoholireklaamina?

Kui tegemist pole alkoholikäitleja loodud või spondeeritud leheha, siis on sellised postitused lubatud. See on eraisiku väljendusvabadus. Kui postitus tehakse tellija (alkoholikäitleja) initsiatiivil, siis muutub see reklaamiks. Sellist olukorda reguleerib juba praegu reklaamiseadus.
 

Kes ettevõtete tegevust sotsiaalmeedias kontrollib ja menetleb?

Järelevalvet sotsiaalmeedias (ja mujal) teeb tarbijakaitseamet.
 

Kes vastutab sotsiaalmeedias reklaami avaldamise keelu täitmise eest?

Vastutab eelkõige reklaami tellija. Sellepärast nõuabki reklaamiseadus, et tellija oleks selgelt tuvastatav.

 

Baarid ja restoranid
 

Kas alkoholitootjad võivad edaspidi eksponeerida oma kaubamärki mittealkohoolsete kaupade reklaamimisel?

Kõik Eesti suurtootjad toodavad nii alkohoolseid kui ka mittealkohoolseid jooke. Näiteks tohib Saku kasutada oma kaubamärki endiselt nt Saku Vichy reklaamimisel jne.
 

Kas erinevatel väliüritustel või müügikohtades võib õllekraanidel alkoholibrändide silte eksponeerida?

Selles olukorras tuleb eristada kaubamärgi väljapanekut ja alkohoolse joogi väljapanekut. Õllekraan eksponeerib siinkohal kaubamärki ja see on lubatud. Kui alkoholipudelid on riiulile vms välja pandud, siis on see alkohoolse joogi väljapanek.
 

Kas toitlustusettevõtetele hakatakse kehtestama kellaajalisi piiranguid, mis ajast mis ajani nad võivad klientidele alkoholi müüa?

Toitlustusettevõtte mõistet kasutatakse siin kaubandustegevuse seaduse mõistes ja see on igasugune ettevõte, kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks. Omavalitsusel tekib õigus neis asutustes viidatud ajavahemikus alkoholiga kauplemist piirata.

 

Viimati uuendatud: 6. aprill 2017