Asendushooldus

2015. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel kaks olulist juhist asenduskoduteenuse osutajatele. 

Juhend lastevastase vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks asenduskodudes on loodud, aitamaks praktikuid, kes igapäevases töös puutuvad kokku vägivallajuhtumitega asenduskodus ning kelle ülesandeks on neid lahendada. Juhend sisaldab erinevaid tegevuste kirjeldusi ning näiteid, kuidas kaasata lapsi ja võita nende usaldus, et nad julgeksid oma muredest rääkida. Juhend aitab luua asenduskodudes vägivallata ja usaldusväärse atmosfääri.
Vaata ka: Juhend lastevastase vägivalda ennetamiseks ja vähendamiseks asenduskodudes vene keeles

Sisehindamise juhised asenduskoduteenuse osutajale on mõeldud praktiliseks töövahendiks sisehindamise rakendamiseks lasteasutustes ja põhineb AudTrain meetodil. Lastekaitseseaduse kohaselt on sisehindamine pidev protsess, mille eesmärk on tagada hooldusel viibiva lapse arengut toetavad tingimused ja asutuse järjepidev areng. Sisehindamise käigus hinnatakse lasteasutuses pakutava hoolduse vastavust lapse eale ja seisundile ning asutuse töökorraldust ja juhtimist. Sisehindamise käigus selgitatakse välja lasteasutuse eesmärkide täitmist toetavad ja takistavad asjaolud ning analüüsitakse lasteasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele. Asenduskodudel on kohustus korraldada sisehindamist vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

 

Asendushoolduse valdkonna strateegilisi arengusuundi kirjeldab 2014. aastal valminud “Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse roheline raamat.”

Peamised väljakutsed asendushoolduse arendamisel on perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamine, laste õiguste ja heaolu tagamine asendushoolduse kvaliteedi tõusu kaudu ning asendushoolduselt elluastuvate noorte toetamine ja nende iseseisva toimetuleku kindlustamine.

15. detsembril 2014 korraldas Sotsiaalministeerium Meritoni Hotelli Konverentsikeskuses seminari, kus tutvustas asendushoolduse rohelisse raamatusse koondatud pikaajalisi strateegilisi eesmärke ja edasisi tegevusi.

Seminari ettekanded:
Ülevaade vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika rohelise raamatu sisust (Piia Tammpuu)
Euroopa Sotsiaalfondi järgmise perioodi tegevused asendushoolduse valdkonnas (Helen Jõks)
Lastekaitseseaduse mõju ja seosed asendushooldusele (Tõnu Poopuu)

Varasemalt, rohelise raamatu ettevalmistavas etapis koostas Sotsiaalministeerium 2013. aastal asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüsi. 14. mail 2014. aastal toimus seminar “Asendushoolduse tulevik Eestis”, kus tutvustati asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüsi, jagati Norra kogemusi asendushoolduse valdkonnas ning arutleti asendushoolduse arengusuundade üle Eestis. Seminaril tutvustasid asendushoolduse kitsaskohti ja oma rolli tulevikus kirjeldasid lisaks Sotsiaalministeeriumile ka koostööpartnerid, huvirühmad ja asendushooldusel viibivate noorte esindajad.

Asendushoolduse valdkonna arendamiseks kavandatud tegevusi viiakse aastatel 2015-2020 ellu muuhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rahalisel toel. Toetuse andmise tingimused "Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine" kinnitati Sotsiaalkaitseministri 28.05.2015 käskkirjaga nr 98. Tegevused viib ellu Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga.

 

 

Asendushooldus tähendab lapse hooldamist väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on:

  • Lapsendamine võõrasse perekonda
  • Perekonnas hooldamine
  • Eestkoste
  • Asenduskoduteenus

Asendushooldus

Lapsendamine

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ja kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendada võib ainult lapse huve silmas pidades ja vähemalt 10-aastase lapse nõusolekul, kusjuures ka noorema lapse arvamus selgitatakse välja. Lapsendada saab ainult last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kellelt on täielikult ära võetud lapse isikuhooldusõigus. Lapsendaja peab olema vähemalt 25 aastane isik, kelle teovõimet ei ole piiratud ja lapsendaja võib olla ka üksikisik. Abielus olevad isikud lapsendavad ühiselt, erandina võib lapsendada üksi, kui teise abikaasa teovõimet on piiratud. Lapsendamine on nii lapse kui lapsendamise jaoks lõplik ja pöördumatu sündmus, lapsendamist ei saa tühistada ja kehtetuks tunnistamise alused on väga piiratud.

Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus ja korraldavad maavalitsused, erandina rahvusvahelise lapsendamise puhul sotsiaalministeerium. Lapsendada soovija peab pöörduma maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kelle ülesanne on lapsendajat juhendada ja ette valmistada.

Perekonnas hooldamine

Perekonnas hooldamine on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt isiku hooldamine sobivas perekonnas, mille liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Lapse hooldamine perekonnas on hoolekandeteenus, mida pakutakse lastele asenduskodu alternatiivina ja mida saab uuringute kohaselt pidada lapsele sobivamaks hooldusvormiks kui asenduskodu. Lapse hooldamine perekonnas võib olla lühi- või pikaajaline sõltuvalt lapse vajadusest, kuid eesmärk on lapse tagasipöördumine oma perekonda. Kui lapsendamine on lapse jaoks perekonnas kasvamise võimalus täisealiseks saamiseni ning vanema lapse vahelised õigussuhted elukestvad, siis perekonnas hooldamine on ajutisema iseloomuga ning mõeldud eeskätt olukorras, kus laps ajutiselt või ka pikemaajalisemalt näiteks vanema haiguse või muu põhjuse tõttu ei saa oma perekonnas elada. Samas ei ole põhjendatud vanemalt täieliku isikuhooldusõiguse ära võtmine. Oluline on perekonnas hooldamise korral säilitada, vajadusel luua ja parandada lapse ja tema sünnijärgse perekonna suhteid. See on vajalik, et tagada ÜRO lapse õiguste konventsioonist tulenevat lapse õigust tunda ja võimalusel omada suhteid mõlema vanemaga. Tagamaks lapse turvalisus hooldusperekonnas on sotsiaalhoolekande seaduse §-s 15 ja §-des 251-§ 253 seatud perele mitmeid nõudmisi, muu hulgas kohustus läbida kasuvanemate koolitus PRIDE. Perekonnas hooldamisel oleval lapsel on õigus kõikidele peretoetustele ning lisaks perekonnas hooldamisel või eestkostel oleva lapse toetusele, mis on reguleeritud riiklike peretoetuste seaduse §-s 9 ning mõeldud lapse ülalpidamise kulude katteks. Perekonnas hooldamise soovituslik juhis on leitav siit.

Eestkoste

Kui lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või lapse päritolu pole võimalik kindlaks teha, siis määratakse lapsele eestkostja. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste seadmine loob lapse ja eestkostja vahel lapse ja vanema õigussuhte piiratud ulatuses, konkreetsetel juhtudel võib kohus ulatuse osas teha erisusi. Seega on eestkostja ülesandeks lisaks eestkostetava seaduslikule esindamisele, hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkoste seadmine loob lapse ja eestkostja vahel lapse ja vanema õigussuhte piiratud ulatuses, konkreetsetel juhtudel võib kohus ulatuse osas teha erisusi. Eestkostja ülesanded on lisaks eestkostetava seaduslikule esindamisele, hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. 

Eestkostja peab küsima ja arvestama eestkostetava arvamusega eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Lisaks on eestkostja kohustatud lapse vara valitsema hea eestkostja hoolsusega ning ta vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Suurema majandusliku riskiga tehingute tegemiseks vajab eestkostja kohtu nõusolekut. Eestkostja ei ole kohustatud last ülal pidama. Eestkostjal on lapse seadusliku esindajana õigus ja kohustus nõuda lapsele elatist selleks kohustatud isikutelt. Eestkostel oleval lapsel on õigus kõikidele peretoetustele ning lisaks perekonnas hooldamisel või eestkostel oleva lapse toetusele, mis on reguleeritud riiklike peretoetuste seaduse §-s 9.

Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, või kui sobivat füüsilist isikut ei leita, siis juriidiline isik. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus või selle puudumisel hariliku viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus. Kui lapse huvide kaitseks on vaja määrata eestkostja, kuid pole alust võtta vanemalt ära tema vanema õigusi, on võimalik määrata erieestkoste üksnes nende ülesannete täitmiseks, mida vanemad täita ei saa. Eestkoste on reguleeritud perekonnaseaduse §-des 171-178.).

Asenduskodu

Asenduskodu  on hoolekandeasutus, kus osutatakse asenduskoduteenust. Asenduskoduteenuse eesmärgiks on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna.  Tegemist on riiklikult rahastatava teenusega, mille hinna ning maksimaalse maksumuse lapse kohta kalendriaastas kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.  Asenduskoduteenuse osutajad on kantud tegevusloa alusel majandustegevuse registrisse. Asenduskodud paiknemine Eesti kaardil on leitav siit. Asenduskoduteenus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 151 - 1511.

 

 

 

Lapsed ja noored: mitteinstitutsionaalsete tegevuste uurimine, planeerimine ja järelevalve vastavalt Rootsi sotsiaalteenuste seadusele

 

Käsiraamat „Lapsed ja noored“ (väljaanne SOSFS 2014:6) täiendab Rootsi sotsiaalameti üldisi suuniseid lapsi ja noori puudutavate küsimuste menetlemiseks. Käsiraamatu eesmärgiks on sotsiaalkomisjoni menetlejatele, juhtivtöötajatele ja otsustajatele juhiseid anda, andes tervikliku ülevaate õigusaktidest, eeskirjadest, üldistest suunistest, seaduste ettevalmistavatest materjalidest ja Rootsi parlamendi õigusvahemehe otsustest, mis käsitlevad sotsiaalkomisjoni kohustusi laste ja noortega seotud küsimustes. Samuti on eesmärgiks laste ja perede õiguskindlust tugevdada ning tegevuse järelevalvet ja jälgimist hõlbustada.

Materjalid on rootsi keelest tõlgitud Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2014. aastal.