E-tervis ja e-tervisetõend

E-tervise rakendamine tervishoiukorralduses võimaldab tervishoiu süsteemil siseneda uude ajastusse, pakkudes nii paremaid võimalusi raviks ja uusi teenuseid elanikkonnale kui ka suure väljakutse e-riigi toimimisele. E-tervis on pikaajaline strateegiline suund tervishoiukorralduses, mis on suureks väljakutseks kõikidele riikidele.

Parima ülevaate Eesti e-tervise arengutes toimuvast saate Eesti E-tervise Sihtasutuse kodulehelt.
 
Alates 2009. aastast käivitati Eestis kaks suurt infosüsteemi – Tervise Infosüsteem ja Retseptikeskus. Mõlema infosüsteemi osapoolteks on ühelt poolt patsient ja teiselt poolt tervishoiusüsteem. Kõikide teenustega, mida süsteemid pakuvad, saab tutvuda digiloo infoportaalis. Sisenemiseks portaali on igal inimesel vaja kehtivate sertifikaatidega id-kaarti, tagamaks turvalisuse enda ja teiste andmetele.
 
E-tervist rakendades toimub järk-järguline meditsiini informatsiooni standardiseerimine, mis omakorda loob eeldused andmevahetuseks erinevate tervishoiuteenuseosutajate vahel - edaspidi järjest rohkem ka üle riikide piiride, esmajärjekorras Euroopa Liidus sees. Kõik rakendatavad standardid on avalikustatud vastavas publitseerimiskeskkonnas.
 

Täiendavat abi saate Eesti E-tervise Sihtasutuse klienditoe telefonilt +372 694 3943 (E-R 9.00-17.00) või e-posti aadressilt abi@e-tervis.ee. Euroopa Liidus toimuvate arengutega kursis olemiseks soovitame tutvuda ka Euroopa Liidu rahvatervise portaaliga.

 

E-tervisetõend

 

Tervisetõendite ühtlustamise ja digitaliseerimise idee algatajaks oli 2010. aastal perearstide selts. Seltsi eesmärgiks oli asendada tänased saaja-kohased tõendid liigi-kohaste tervisetõenditega, kus iga tõendiliik hõlmab kindlaksmääratud mahus arstlikku läbivaatust, uuringuid ja analüüse.

Koostöö perearstide seltsi, E-Tervise SA, Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  ning Sotsiaalministeeriumiga on kandnud vilja - 8. mail kiitis Vabariigi Valitsus seaduse eelnõu muudatused heaks, millega ei pea enam mootorsõiduki juhtimisõiguse omamiseks või väikelaeva juhtimiseks vajalikku tervisetõendit esitama paberkandjal, vaid see muutub digitaalseks. Muudatus jõustub peale seda, kui Riigikogu on selle vastu võtnud.
 
Tervisekontrolli teostajad hakkavad tervisetõendeid koostama elektrooniliselt, saates tervise infosüsteemi tervisekontrolli tulemused (epikriisina) ja otsused (iga kasutusala kohta antakse eraldi otsus). Tervisetõendi otsuseid pärib tervisetõendi saaja (esialgu ainult Maanteeamet) otse tervise infosüsteemist.
 
Tervise infosüsteemi vahendusel koostatud digitaalseid tervisetõendeid nimetame edaspidi lühemalt ka e-tervisetõenditeks.
 
E- tervisetõendi taotlejal tuleb eelnevalt elektrooniliselt täita tervisedeklaratsioon patsiendiportaalis aadressil www.digilugu.ee, seejärel tuleb ühendust võtta perearsti, töötervishoiuarsti või liiklusmeditsiini komisjoniga. Uue korraga laieneb tervisetõendite väljastajate ring, sest lisaks perearstidele võivad tõendeid väljastada ka töötervishoiuarstid ja liiklusmeditsiini komisjoni arstid. Tervisedeklaratsioonis esitatud andmed ning tervisetõendi info säilitatakse tervise infosüsteemis ning need aitavad vältida hilisemaid kordusanalüüse ja uuringuid. Tervisedeklaratsiooni on erandkorras võimalik täita ka paberil enne arsti juurde minekut.
 

E-Tervise SA-l on plaanis e-tervisetõenditega live-pilooti minna juulis 2014. See tähendab, et alates juulist on võimalus, aga mitte veel kohustus koostada ja väljastada tervisetõendit digitaalselt. Vastavalt kehtima hakkavale seadusele võib alates 1. aprillist 2015 esitada paberil tervisetõendit üksnes objektiivsetel põhjustel ning arstil tuleb tõendi otsus hiljem digiteerida.

Piloodis, mis on planeeritud suveperioodi, osalevad perearstid. Pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogus liituvad piloodiga ka töötervishoiuarstid ja liiklusmeditsiini komisjoni arstid.

 

Tervisetõendite digitaliseerimise eesmärgid

  • Ühtlustada tervisetõendite koostamine ja väljastamine.
  • Tõhustada mistahes tervisekontrolli jaoks terviseandmete kasutamist, sh vältida dubleerivate analüüside ja uuringute tegemist.
  • Muuta tervisetõendite väljastamise protsess selles osalejatele (sh kodanikud, tervisetõendi väljastajad ja tervisetõendi saajad) selgeks, läbipaistvaks ja hästi kontrollitavaks. Likvideerida võimalus „ebaausate“ tervisetõendite tekitamiseks.
  • Vähendada terviseseisundist tulenevaid õnnetusjuhtumeid ja neist põhjustatud kahjusid.
  • Tagada mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli ühetaolisus, olenemata selle läbiviimise kohast.
  • Tagada riigi jaoks kindlus, et kõikidele mootorsõidukijuhtidele on tehtud minimaalsed nõutud uuringud ning neil ei ole vastunäidustusi mootorsõiduki juhtimiseks.

 

Viimati uuendatud: 11. juuli 2016