Sa oled siin

Eesti pensionisüsteemi uuendamine

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja huvirühmade kaasabil on riik ette võtnud vanaduspensioni süsteemi uuendamise, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast.

Riikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimestele pensionipõlveks piisav sissetulek. Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus, mis omakorda sõltub oluliselt tööealiste inimeste arvust ja nende makstud sotsiaalmaksust. 

Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi aastaks 2060 seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%.

Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see alla 1,3. Inimeste eluiga järjest pikeneb ja seetõttu pikeneb ilma pensioniiga tõstmata ka pensioniloleku aeg. Selline areng tooks kaasa pensionide vähenemise: muudatusi tegemata langeb keskmine vanaduspensioni summa tulevikus alla 300 euro. See on probleem, millega tuleb tegeleda juba täna

Riigikogu võttis riikliku vanaduspensioni muudatused vastu 12. detsembril 2018. 

 

Riikliku vanaduspensioni muudatused

 

Riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi koostamine algas 2015. aasta kevadel ning sama aasta jooksul toimus mitu kohtumist sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmadega. Analüüsi koostamisele aitasid kaasa ülikoolide eksperdid.

Juunis 2015 toimunud kohtumisel arutati pensionikindlustuse peamisi eesmärke. Peale kohtumist  andsid huvirühmad kirjaliku tagasiside. 

Detsembris 2015 toimunud pensioniseminaril arutati huvirühmadega sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi tehtud pensionianalüüsi koos muudatusettepanekutega.

Vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüs oli valmis valitsuskabinetile esitamiseks märtsis 2016. Analüüsi muudatusettepanekuid peale 2015. aasta detsembri huvirühmadega arutelu ei muudetud.

Sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjon otsustas enne valitsuskabinetile analüüsi tutvustamist analüüsi tervikteksti mitte avalikustada. Seda tehti vahetult pärast 15. septembri 2016 valitsuskabineti arutelu. 

Novembris 2016 toimus koostöös Eesti Koostöö Koguga korraldatud konverents „Pension 2050“.

NB! Peamised muudatusettepanekud ei puuduta praegusi pensionäre. 


 

Muudatused pensionisüsteemis:

  • Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma. Kogutud pensionivara sellest ei muutu – inimene saab keskmiselt kokku kätte ikka sama raha.
  • 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise eeldatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
  • 2021. aastast täieneb riikliku vanaduspensioni valem – alates 2021. aastast hakkame koguma nn ühendosa ehk pool kindlustusosa ja pool staažiosa.  Senised kindlustusosakud ja staaž jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Täies mahus seos palga suurusega on inimesel teise ja kolmanda samba kaudu.
  • Avada aastatel 1970-1982 sündinutele teise sambaga liitumise võimalus.
  • NB! Plaanitud muutused pensionivalemis puudutavad üksnes kindlustusosakute kogumist edaspidi. 

Ajakava

  • Riigikogu võttis muudatused vastu 12.12.2018. 

  • Pensionisüsteemi muudatused on Riigikogus teisel lugemisel 5.12.2018. 
  • Vabariigi Valitsus arutas pensionisüsteemi muudatusi 5.04.2018 istungil.
  • 2017. aastal toimus neli kaasamisüritust Eesi Koostöö Kogu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja TALO esindajatega: 28.02 tutvustati VV otsust ja eelnõu valmimise ajakava; 26.04 arutati paindliku pensioni kontseptsiooni ja pensioniea sidumisest oodatava eluaega; 12.09 arutati uut pensionivalemit, indeksi ja II samba avamist; 7.11 toimus viimane kokkuvõttev kohtumine kõigi eelnõu teemade osas.

     

 

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine

 

Sooduspensionid võimaldavad pensionile minna 5-10 aastat, osadel juhtudel ka 25 aastat enne üldist pensioniiga. Nii varajases eas inimestele pensioni maksmine viib tööturult eemale tööealised inimesed, sest sooduspensioni saamiseks peab lõpetama sellel erialal töötamise.

Praeguste seaduste järgi makstakse sooduspensione inimestele, kes on töötanud 10 kuni 12,5 aastat tervistkahjustavates või rasketes töötingimustes (nt metsa väljaveo autojuht, töödejuhataja, keevitaja) või 20-25 aastat kutsealadel, millega kaasneb erialase töövõime kaotus või vähenemine (nt lendur või baleriin).

Sooduspensioni saab umbes 10% pensionäridest. 32 000 inimest saab soodustingimustel vanaduspensioni ja 2 100 inimest väljateenitud aastate pensioni.

Sooduspensionid pärinevad iseseisvuse taastamise järgse aja algusest ega arvesta tööturu- ja töötingimustes toimunud muutusi. Need pensionid alandavad nii pensioni määramise kui tööturult lahkumise keskmist vanust ning pärsivad tööturu paindlikkust. Nende pensionide maksmine on edasi lükatud rahaline kohustus, mille hüvitamine toimub teiste pensionäride arvelt ja enne pensioniiga ka siis, kui inimese tervis pole kahjustunud ning töövõime langenud. Kuna töötingimused on võrreldes 90. aastate algusega, mil sooduspensionid kehtestati, tunduvalt paranenud, pole nende pensionide maksmine enam õigustatud.

Riigikontrolli 2014. aasta pensioniaudit näitas, et sooduspensionäride tervis on sama hea kui teistel sama vanadel inimestel. Sooduspensionid tekitavad illusiooni, et nendega saab hüvitada töötaja tööl kahjustunud tervise. Tegelikult peavad töökohad ja -tingimused olema ohutud.

Lisaks, Töötukassa pakub alates 2017. aastast ümber- ja täiendõpet. Nende meetmete väljatöötamisel on muuhulgas võetud arvesse sihtrühmana ka töötajaid, kes töötavad soodustust andval kutsealal. Töötajad, kellel on töövõime vähenenud, saavad abi töövõime süsteemist. Varajane pension ei lahenda kummagi sihtrühma probleemi.

 

 


Põhilised ettepanekud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmiseks: 

  • õigus sooduspensionile säilib neil, kes on muudatuse jõustumise ajaks omandanud sooduspensioni saamiseks vajaliku staaži ning lähevad pensionile enne 1. jaanuari 2040,
  • neil, kes on omandanud vähemalt poole vajalikust staažist, enne pensionile minekut omandavad kogu staaži ja lähevad pensionile enne 1. jaanuari 2040.

 

Kaasamine ja mis saab edasi? 

  • 8.02.2018 arutas Vaberiigi Valitsus sooduspensionide reformi, mille eesmärgiks on nende pensionide järk-järguline kaotamine, ning tegi ülesandeks jätkata valitsuserakondadega muudatuste ettevalmistamist;

  • 18.05.2016 kohtumine radioloogidega;

  • 2016.a kohtumised ametiühingute keskliidus: 29.03 tööstussektoriga; 30.03 transpordisektoriga; 1.04 energeetika- ja põlevkivisektoriga; 14.04 tervishoiu- ja hoolekandesektoriga;

  • 7.01.2016 kohtumine sotsiaalministeeriumis (Ametiühingute Keskliit, TALO, Tööandjate Keskliit);

  • 20.03.2015 Eesti Koostöö Kogu ümarlaud (ametiühingute keskliit, TALO, tööandjate keskliit, mõned ametiliidud).
 

 

 Eripensionide analüüs ja ettepanekud

 

Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi sisendi põhjal koostati valitsuskabineti memorandum eripensionide süsteemide reformimise ettepanekutega. 

Eripensionide kaotamise üks põhjusi on pensionisüsteemi ühtsuse tagamine – kõik inimesed teevad vajalikku tööd ja neid ei peaks pensionisüsteemis erinevalt kohtlema.

Eripension on 2000. aastate alguses loodud ja riigisektoris töötavale inimesele makstav pension. 2016. aastal sai eripensioni politseist 1800 inimest, kaitseväest 750 inimest ja prokuratuurist 21 inimest. 2018. aastal saab politseiametniku pensioni 1900 inimest, kaitseväe pensioni 1000 inimest ja prokuröri pensioni 31 inimest.  

Kuna eripensione ei maksta, kui inimene samal erialal edasi töötab, motiveerivad need inimesi suhteliselt varases eas (alates 50. eluaastast) oma erialaselt töölt lahkuma.

Eripensionid on juba varem kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, Riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. 

 




Mis saab edasi?

  • 14. juunil 2018 võttis Riigikogu vastu kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudeti kaitseväeteenistuse seadust, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, politsei ja piirivalve seadust ning prokuratuuriseadust.
  • Õigused eripensionile säilivad neil, kes on 2019. aasta 31. detsembril teenistuses ning pensionieaks omandavad vajaliku staaži.
  • Samuti säilib eripension senisel kujul juba pensionit saavatel inimestel.
  • Alates 1. jaanuarist 2020. a teenistusse asuvatel tegevteenistujatel, politseiametnikel ning prokuröridel enam õigust eripensionile ei ole.
  • Isikutel, kellel on muudatuse jõustumise ajaks omandatud vajalik staaž, kuid kes on teenistusest lahkunud, säilib õigus eripensionile seni kehtiva korra alusel mõningate täpsustustega.

 

 

Viimati uuendatud: 10. Jaanuar 2019