Sa oled siin

Eesti pensionisüsteemi uuendamine

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja huvirühmade kaasabil on riik ette võtnud vanaduspensioni süsteemi uuendamise, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast.

Riikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimestele pensionipõlveks piisav sissetulek. Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus, mis omakorda sõltub oluliselt tööealiste inimeste arvust ja nende makstud sotsiaalmaksust. 

Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi aastaks 2060 seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%.

Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see alla 1,3. Inimeste eluiga järjest pikeneb ja seetõttu pikeneb ilma pensioniiga tõstmata ka pensioniloleku aeg. Selline areng tooks kaasa pensionide vähenemise: muudatusi tegemata langeb keskmine vanaduspensioni summa tulevikus alla 300 euro. See on probleem, millega tuleb tegeleda juba täna.

Pensionisüsteemi uuendamise protsessi juhib sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakond. 

 
 

Riikliku vanaduspensioni muudatused

 

Riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi koostamine algas 2015. aasta kevadel ning sama aasta jooksul toimus mitu kohtumist sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmadega. Analüüsi koostamisele aitasid kaasa ülikoolide eksperdid.

Juunis 2015 toimunud kohtumisel arutati pensionikindlustuse peamisi eesmärke. Peale kohtumist  andsid huvirühmad kirjaliku tagasiside. 

Detsembris 2015 toimunud pensioniseminaril arutati huvirühmadega sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi tehtud pensionianalüüsi koos muudatusettepanekutega.

Vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüs oli valmis valitsuskabinetile esitamiseks märtsis 2016. Analüüsi muudatusettepanekuid peale 2015. aasta detsembri huvirühmadega arutelu ei muudetud.

Sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjon otsustas enne valitsuskabinetile analüüsi tutvustamist analüüsi tervikteksti mitte avalikustada. Seda tehti vahetult pärast 15. septembri valitsuskabineti arutelu. 

Novembris 2016 toimus koostöös Eesti Koostöö Koguga korraldatud konverents „Pension 2050“.

NB! Peamised muudatusettepanekud ei puuduta praegusi pensionäre. 


 

Põhilised ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks (valitsuskabineti 19.01.2017 otsusega):

  • Muuta alates 2021. aastast pension paindlikumaks: inimesed saaksid valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
  • Siduda pensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.
  • Muuta alates 2020. aastast riikliku vanaduspensioni valemit: aastatel 2020-2036 koguksid inimesed pensioniosakut, millest pool on kindlustusosak ja pool staažiosa ning alates 2037.aastast vaid staažiosa. See tähendab, et pensioni suurus hakkaks edaspidi sõltuma suures osas töötatud ajast. Seos palga suurusega säiliks II samba kaudu.
  • Muuta alates 2023. aastast riikliku pensioni indekseerimist sidudes indeksi 100% sotsiaalmaksu ja pensionäride arvu muutusega;
  • Avada aastatel 1970-1982 sündinutele II sambaga liitumise võimalus.
  • NB! Praeguste pensionikogujate puhul arvestatakse teenitud palka pensionivalemis ka edaspidi. Plaanitud muutused pensionivalemis puudutavad üksnes kindlustusosakute kogumist edaspidi. Seetõttu jääb suurema osa tänaste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast, sest juba kogutud ja tulevikus kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi. 

Mis saab edasi?

  • Esialgne tegevuskava:
    - Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2018. aasta I kvartalis.
 

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine

 

Sooduspensionid võimaldavad pensionile minna 5-10 aastat, osadel juhtudel ka 25 aastat enne üldist pensioniiga. Nii varajases eas inimestele pensioni maksmine viib tööturult eemale tööealised inimesed, sest sooduspensioni saamiseks peab lõpetama sellel erialal töötamise.

Praeguste seaduste järgi makstakse sooduspensione inimestele, kes on töötanud 10 kuni 12,5 aastat tervistkahjustavates või rasketes töötingimustes (nt metsa väljaveo autojuht, töödejuhataja, keevitaja) või 20-25 aastat kutsealadel, millega kaasneb erialase töövõime kaotus või vähenemine (nt lendur või baleriin).

Riigikontrolli 2014. aasta pensioniaudit näitas, et sooduspensionäride tervis on sama hea kui teistel sama vanadel inimestel. Sooduspensionid tekitavad illusiooni, et nendega saab hüvitada töötaja tööl kahjustunud tervise. Tegelikult peaks aga muutma töökohad ja -tingimused ohututeks – kõikidele tööandjatele on sarnased nõuded töökeskkonna ohutuse osas.

Need, kes ei saa või ei taha enam töötada seni soodustust andval kutsealal, peaksid leidma uue töökoha, omandades vajaduse korral uue kutseala. Töötukassa pakub selleks alates 2017. aastast  töötust ennetavate meetmetena ümber- ja täiendõpet. Meetmete väljatöötamisel on muuhulgas võetud arvesse sihtrühmana ka töötajaid, kes töötavad soodustust andval kutsealal. Töötajad, kellel on töövõime vähenenud, saavad abi töövõime süsteemist. Varajane pension ei lahenda kummagi sihtrühma probleemi.

Sooduspensioni saab 2016. aastal 10% pensionäridest. 33 000 inimest saab soodustingimustel vanaduspensioni ja 1900 inimest väljateenitud aastate pensioni.

 

 

 


Põhilised ettepanekud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmiseks: 

  • õigus sooduspensionile säilib neil, kes on muudatuse jõustumise ajaks omandanud sooduspensioni saamiseks vajaliku staaži ning lähevad pensionile enne 1. jaanuari 2040,
  • neil, kes on omandanud vähemalt poole vajalikust staažist, enne pensionile minekut omandavad kogu staaži ja lähevad pensionile enne 1. jaanuari 2040.

 

Kaasamine ja mis saab edasi? 

  • Järgmisena kohtuvad ametiühingute ja tööandjatega ministrid

  • 18.05.2016 kohtumine radioloogidega

  • 14.04.2016 kohtumine Ametiühingute Keskliidus tervishoiu- ja hoolekandesektori esindajatega

  • 1.04.2016 kohtumine Ametiühingute Keskliidu eestvedamisel energeetika ja põlevkivisektori esindajatega

  • 30.03.2016 kohtumine Ametiühingute Keskliidus transpordisektori esindajatega

  • 29.03.2016 kohtumine Ametiühingute Keskliidus tööstussektori esindajatega

  • 7.01.2016 kohtumine sotsiaalministeeriumis (Ametiühingute Keskliit, TALO, Tööandjate Keskliit)

  • 20.03.2015 Eesti Koostöö Kogu ümarlaud (Ametiühingute Keskliit, TALO, Tööandjate Keskliit, mõned ametiliidud)
 

 

 Eripensionide analüüs ja ettepanekud

 

Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi sisendi põhjal koostati valitsuskabineti memorandum eripensionide süsteemide reformimise ettepanekutega. Valitsuskabinet otsustas 15.09.2016 istungil kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride ja politseiametnike eripensionid.

Eripension senisel kujul säilib juba pensionit saavatel inimestel ja praegu teenistuses olevad isikud saavad õiguse eripensioni välja teenida.

Eripensionide kaotamise üks põhjusi on pensionisüsteemi ühtsuse tagamine – kõik inimesed teevad vajalikku tööd ja neid ei peaks pensionisüsteemis erinevalt kohtlema.

Eripension on 2000. aastate alguses loodud ja riigisektoris töötavale inimesele makstav pension. 2016. aastal saab eripensioni politseist 1800 inimest, kaitseväest 750 inimest ja prokuratuurist 21 inimest. Kuna eripensione ei maksta, kui inimene samal erialal edasi töötab, motiveerivad need inimesi suhteliselt varases eas (alates 50. eluaastast) oma erialaselt töölt lahkuma.

Eripensionid on juba kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, Riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja EV presidendil. 2020. aasta 1. jaanuarist kaotatakse esimesed kolm neist.

 




Mis saab edasi?

  • Sotsiaalministeerium koostöös sise-, justiits- ja kaitseministeeriumiga koostab eelnõu, mis on kavas saata kooskõlastamisele esimesel võimalusel.
     

 

Viimati uuendatud: 21. november 2017