Eriarstiabi

Eriarstiabi on ambulatoorne, päeva- või statsionaarne ravi, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Täpse nimekirja eriarstiabi erialadest leiad siit.

Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud naistearsti, nahaarsti, silmaarsti, kopsuarsti ja hambaarsti juurde minekuks. Samuti saab traumade korral pöörduda kirurgi või traumatoloogi vastuvõtule ilma saatekirjata.

Ravikindlustatud inimesel on õigus valida sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping. Haigekassa tasub ravikindlustatu tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui valitud raviasutusel on olemas leping haigekassaga. Inimesel on alati võimalus pöörduda ka tasulise arsti juurde, et oma tervisemuredele lahendus leida, kuid siis haigekassa teenust ei hüvita.

Piiriülesed tervishoiuteenused

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on üle võtnud piiriülese tervishoiu direktiivi, mis võimaldab saada vajaminevat tervishoiuteenust mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et Eesti Haigekassa tasub tervishoiuteenuse eest ainult siis, kui teenuse saamise õigus haigekassa kulul oleks olnud ka Eestis ning haigekassa tasub teenuse eest oma hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenus maksab rohkem kui haigekassa hinnakirjas olev summa, tuleb teenuse saajal vahe ise kinni maksta.

Täpsemat infot tervishoiuteenuse saamise kohta Euroopas ja ka mujal maailmas leiad Eesti Haigekassa riikliku kontaktpunkti kodulehelt.

 

Harvikhaigused


Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st. Haruldasi haigusi iseloomustab nende väga väike esinemissagedus, samas on erinevaid haruldasi haigusi mitmeid. Hinnanguliselt arvatakse olevat 5000–8000 harvikhaigust, mis mõjutab 6–8% kogu elanikkonnast nende eluperioodi jooksul. Absoluutarvudes väljendades mõjutavad harvikhaigused 27–36 miljonit inimest Euroopa Liidu, Eestis seega 70 000–100 000 inimest.

 

Psühhiaatriline abi

 

Psühhiaatrilise abi osutamist reguleerib psühhiaatrilise abi seadus. Psühhiaatrilist abi nagu ka muid tervishoiuteenuseid osutatakse patsiendile ainult tema nõusolekul. Patsiendi lähedane, perekonnaliige ega seaduslik esindaja ei saa anda patsiendi eest nõusolekut psühhiaatrilise abi osutamiseks. Inimesele võib tema tahtest olenemata osutada psühhiaatrilist abi ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:

  • patsiendil on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
  • haiglaravita jätmisel ohustab patsient psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut;
  • muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu patsiendi enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kohtu loata maksimaalselt 48 tunniks teeb haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater patsiendi psühhiaatriaosakonda saabumisel või vaba tahte avalduse alusel haiglas ravil viibival patsiendil tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast patsiendi arstlikku läbivaatust.

Tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatust kontrollib kohus.

Taotluse patsiendi tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ning patsiendi haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab patsiendi elukoha järgne valla- või linnavalitsus, patsiendi eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst.

Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku haiglasse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kui 40 päevaga tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamise alused ära ei lange, saab kohalik omavalitsus oma avaldusega taotleda psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist.

Psühhiaatrilise sundravi eesmärk on psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas.

Psühhiaatriline sundravi määratakse kohtu poolt, tuginedes karistusseadustikule. Määratud psühhiaatrilise sundravi põhjendatuse kontroll on kohtu pädevuses. Psühhiaatrilise sundravi kui tervishoiuteenuse üle teeb riiklikku järelevalvet Terviseamet.

Vastavalt karistusseadustiku §-s 86 sätestatule on psühhiaatrilise sundravi sihtrühmaks isikud, kelle puhul peavad olema samaaegselt täidetud järgmised tingimused:

  • isik on pannud toime õigusvastase teo;
  • isik oli tegu toime pannes süüdimatus seisundis või ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ära kandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal;
  • isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale;
  • isik vajab ravi.

Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja psühhiaatrilist sundravi osutavate tervishoiuteenuse osutajate juurde teeb kontrollkäike ka õiguskantsler kui väärkohtlemist ennetav asutus.

 

Viljatusravi

 

Viljatusraviga seonduvat tegevust reguleerib kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Seaduse reguleerimisalaks on naise kunstlik viljastamine mehe seemnerakuga ning kehaväliselt loodud embrüo siirdamine ja kehaväliselt loodud embrüo kaitse.

Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Kunstlik viljastamine on lubatud vastavatel meditsiinilistel näidustustel ning on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel. Patsiendi raseduse vastunäidustatuse üle otsustab arst, tuginedes arstiteaduse reeglitele.

Kunstliku viljastamisega seotud ravimihüvitis saavad taotleda kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • on olemas meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja/või embrüosiirdamiseks;
  • nimetatud protseduur on läbitud;
  • 90 päeva jooksul enne protseduuri tegemise kuupäeva on apteegist välja ostetud protseduuriks vajalikud Eesti Haigekassa ravimite loetelusse kantud ravimid.  

Lisainfo

 

Rakkude, kudede ja elundite doonorlus

 

Inimpäritolu bioloogilise materjali – rakkude, kudede, elundite – siirdamine on teatud haiguste ravis ainus elupäästev viis. Samas on rakkude, kudede ja elundite kliiniline kasutamine meditsiiniliselt väga komplitseeritud ning tõsiste riskidega seotud protseduur. Rakkude, kudede ja elundite defitsiit on ülemaailmne probleem nii kliinilises tegevuses kui ka teadusuuringutes. Siirdamiseks sobivate rakkude, kudede ja elundite defitsiit omakorda soodustab ebaeetilist ja ebaseaduslikku tegevust selles valdkonnas. Seetõttu on praktikas välja kujunenud ühised põhimõtted rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise valdkonnas, millest riigid püüavad lähtuda.

Nendeks on:

  • rakkude, kudede ja elundite annetamine peab olema rangelt vabatahtlik ning tasu pakkumine selle eest peab olema keelatud;
  • doonorite ja retsipientide igakülgne kaitse.

Rakkude, kudede ja elundite doonoriks võib olla igaüks, kes vaba tahte alusel loovutab oma raku, koe või elundi siirdamiseks kas oma elu ajal või peale surma. Doonoriks võib olla ka surnud inimene, kui ta oli eluajal avaldanud tahet loovutada surma järel rakke, kudesid ja elundeid või kui puuduvad andmed, et ta oleks olnud selle vastu. Tahet oma surmajärgseks doonorluseks on võimalik avaldada patsiendiportaalis.

 

Veredoonorlus toimib Eestis tasustamata ja vabatahtliku süsteemina ja selle käigus loovutab doonor verd kingitusena tundmatutele abivajajatele. Kuna veri on kehavedelik, mis võib edasi kanda haigusetekitajaid ning sisaldada antikehi, mis võivad abivajajal tekitada vastureaktsiooni, siis on vereteenistuse toimimisele (sh veredoonorlusele) kehtestatud vereseadusega ranged nõuded.

Sotsiaalministeerium vastutab veredoonorluse puhul immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse tagamise eest. Samuti toetab Sotsiaalministeerium igal aastal doonorluse edendamist ja doonoripäevade ürituste korraldamist.

Eesti vereteenistus koosneb neljast eraõiguslike haiglate juures asuvast verekeskusest ja 24 eraõiguslike haiglate juures tegutsevast verekabinetist. Verekeskused tegelevad doonorivere kogumisega ning verekomponentide valmistamise, uurimise, säilitamise ja müümisega.

Ravimiamet teeb järelevalvet verekeskustes toimuva vere käitlemise üle ning Terviseamet teeb järelevalvet verekabinettides toimuva vere käitlemise üle.

Veredoonoritele

 

Vereseaduse alusel on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks. Doonoril tasub arvestada, et kuna verekeskustel lasub vastutus verekomponentide kvaliteedi eest, siis on verekeskustel õigus seada asutusesiseselt doonorlusele vereseadusest tulenevatest nõuetest veelgi karmimaid tingimusi.

Verekeskuste asukohad ja doonoritele kehtestatud tingimused on leitavad järgmistelt veebilehtedelt:

Suvisel ajal korraldavad verekeskused doonoritelkide üritusi, mille kohta on täpsem info leitav siit.

 

Arstlike erialade arengukavad

 

Sotsiaalministeeriumi koordineerimisel on iga arstlik eriala erialaliidu kaudu koostanud oma eriala arengukava. Arstlike erialade arengukavade koostamise eesmärk oli koguda ja koondada erialade ettepanekud tervishoiuteenuste osutamise mahu, ressursside ja asukoha planeerimiseks, erialase tegevuse regulatsiooni täiustamiseks, eriarstide koolituse planeerimiseks ja kvalifikatsiooni parendamiseks. Erialade arengukavad väljendavad erialade esindajate seisukohti.

Tutvu arstlike erialade arengukavadega lähemalt.

Viimati uuendatud: 14. juuni 2017