Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ eelnevalt kindlaksmääratud projekt „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine“

Projekti viib ellu Sotsiaalministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga. Projekti partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Kontseptsiooni loomisel on pakkunud konsultatsiooni projekti doonorpartner Norra laste-, noorte- ja pereasjade direktoraat.

Projekti kogumaksumus on 3 528 308 eurot, sellest Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidavatele tegevustele 2 089 284 eurot.

Projekti eesmärk on töötada välja valdkondadeülene tugisüsteem, et vähendada lapsi ja noori mõjutavaid riske ning parandada laste ja noorte heaolu, sealhulgas arendada välja asjakohane juriidiline ja korralduslik raamistik, kohaldada vajalikke meetmeid ja tagada nende kvaliteet. Oluline rõhuasetus on seatud valdkondadeülesele koostööle ja ennetustööle ning tõenduspõhiste sekkumiste arendamisele.

Projekti peamised tegevused:

  • Valdkondadeülese tugisüsteemi lähtealuste välja töötamine riskilastele ja -noortele
  • Kahe tõenduspõhise programmi – vanemlusprogramm „Imelised aastad“ (Incredible Years) ning tõsiste käitumisprobleemidega noorte ja nende perede toetamiseks mõeldud programm MDFT – elluviimine
  • Piirkondlike tugiüksuste loomine kohalike omavalitsuste jõustamiseks laste ja perede toetamisel
  • Uuringute läbiviimine

Eelnevalt kindlaksmääratud projekt „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“.

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.


EMP ja Norra toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Need kolm riiki teevad EMP lepingu kaudu tihedat koostööd Euroopa Liiduga.

EMP ja Norra toetusi antakse aastatel 2009-2014 summas 1,79 miljardit eurot. Sellest umbes 97% annab Norra. Toetatakse vabaühendusi, teadus- ja akadeemilisi asutusi ning avalikku ja erasektorit 12 uues ELi liikmesriigis, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias. Tehakse tihedat koostööd doonorriikide organisatsioonidega ja projekte võib ellu viia kuni aastani 2016.


Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühiskond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.

 

Laste ja noorte valdkondadeülese tugisüsteemi väljaarendamise lähtealused

 

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on valminud dokument „Laste ja noorte valdkondadeülese tugisüsteemi väljaarendamise lähtealused“ (kokkuvõte dokumendist), mis kirjeldab laste heaoluga seotult erinevate valdkondade (haridus, lastehoolekanne, õiguskaitse, vaimne tervis jt) ülese tugisüsteemi kujundamise peamisi ülesandeid ning esitab ettepanekud olulisemate eesmärkide ja prioriteetsete tegevussuundade kohta ühtlasema tegutsemise ja sujuvama koostöö tagamiseks.

Tugisüsteemi lähtealuste loomiseks moodustati ministeeriumidevaheline töörühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad. Kontseptsiooni loomisel pakkus konsultatsiooni projekti doonorpartner Põhja-Norra laste, noorukite ja perede regionaalkontor.

Lisainfo

 

 

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ pilootprojekt


Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ (inglise keeles The Incredible Years) rakendamine Eestis toetab „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ strateegiliste eesmärkide elluviimist positiivse vanemluse arendamisel ning laste elukvaliteedi parandamisel.

Vanemlusprogrammi rakendamise peamiseks eesmärgiks on lapsevanemate vanemlike oskuste suurendamise abil toetada ja suurendada lapse sotsiaalseid ja eneseregulatsiooniga seotud oskusi, mis omakorda vähendavad ja ennetavad laste käitumisprobleeme, akadeemilist edasijõudmatust, õigusrikkumisi, vägivaldsust ning sõltuvusainete tarvitamist. Lapsevanemal on programmis osaledes võimalik omandada oskusi ja saada tuge, kuidas laste kasvamisel ettetulevate raskustega toime tulla ja kuidas vältida stressi tekitavaid olukordi.

Planeeritud tegevused viib Sotsiaalministeerium ellu koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Lisainfo

 

Tõsiste käitumisprobleemidega noorte ja nende perede toetamiseks mõeldud programmi MDFT pilootprojekt
 

MDFT on perekonnapõhine sekkumise süsteem, mis on mõeldud noorukitele, kes tarbivad psühhoaktiivseid aineid, hälbiva käitumise ja sellega seonduvate käitumuslike ja emotsionaalsete probleemide kohtlemiseks. Noorukil aidatakse arendada iseseisvat toimetulekut ja emotsioonide reguleerimist, parandada probleemilahendamise oskusi ja sotsiaalset kompetentsust ning leida alternatiive sõltuvusainete tarvitamisele ning hälbivale käitumisele. Vanemate puhul on fookus vanemliku meeskonnatöö täiustamisel ja vanemliku praktika parandamisel.

Planeeritud tegevusi viib ellu Justiitsministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.

Lisainfo

 
 

Piirkondlike tugiüksuste loomine kohalike omavalitsuste jõustamiseks laste ja perede toetamisel
 

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuses asuvad tööle piirkondlikud koordinaatorid, kelle ülesandeks on riiklikku laste, noorte ja perede heaolu puudutavat poliitikakujundust võimalikult hästi kohalikule tasandile viia ning kohalikke omavalitsusi asjakohaste tegevuste planeerimisel nõustada ja toetada.

Projekti lõpuks on loodud kohalikele vajadustele kohandatud süsteem, mis tagab piirkondlikes üksustes paiknevate koordinaatorite näol mitterahalise nõustava toe kohaliku omavalitsuse mandaadiga võrgustike arendamiseks ennetustegevuste planeerimisel ja elluviimisel.

Planeeritud tegevusi viib Sotsiaalministeerium ellu koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.

 

 

Kahepoolsed suhted

 

Programmi kahepoolsete suhete fondist rahastatakse järgmiste tegevuste ellu viimist:

  • Norra õppevisiit poliitikakujundajatele (JuM, SoM, SiM, HTM asekantslerid, talituste- või osakonnajuhatajad,  riigiprokuratuuri, PPA ja SKA juhtkonna esindaja), et tõsta poliitikakujundajate võimekust laste kuritegevuse ennetamisel ja luua nende seas  ühist arusaama alaealiste erikohtlemise vajalikkusest ja sellealastest töötavatest praktikatest.
  • 2-päevane seminar erinevate valdkondade spetsialistidele (JuM, SiM, SoM, prokuratuur, vangla, politsei), mil tutvustatakse Norra kogemust ja parimaid praktikaid alaealiste erikohtlemisel - kuidas kuritegusid toime pannud lapsi koheldakse (õiguskaitsesüsteem vs lastekaitse), millest sealjuures lähtutakse ja milliseid sekkumisi kohaldatakse.

Programmi „Riskilapsed ja –noored“ raames valminud materjalid

 

 

 

Viimati uuendatud: 2. mai 2017