Sa oled siin

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele REC(2003)3 meeste ja naiste tasakaalustatud osaluse kohta poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis

Ministrite Komitee, vastavalt Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 15 b tingimustele,

pidades silmas, et kuigi naised moodustavad Euroopa Nõukogu liikmesriikides enam kui poole rahvastikust ning valijaskonnast, on nad enamikes liikmesriikides jätkuvalt poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis märgatavalt alaesindatud;

pidades silmas, et vaatamata de jure võrdõiguslikkuse olemasolule, on võimu jaotus, vastutus ja juurdepääs majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuuriressurssidele naiste ja meeste vahel ikka äärmiselt ebavõrdne valitsevate traditsiooniliste soorollide püsimise tõttu;

pidades meeles, et valimissüsteemide ja poliitiliste institutsioonide, sealhulgas poliitiliste parteide, ülesehitus võib takistada naiste osavõttu poliitilisest ja avalikust elust;

arvestades, et naiste ja meeste tasakaalustatud osalus poliitiliste ja avalike otsuste langetamisel on inimõiguste ja sotsiaalse õiguse täieliku rakendamise küsimus ning vajalik tingimus demokraatliku ühiskonna paremaks toimimiseks;

arvestades, et naiste ja meeste tasakaalustatud osaluse saavutamine poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis viib parema ja tõhusama poliitika kujundamiseni poliitiliste prioriteetide ümberdefineerimise kaudu, uute probleemide lisandumiseni poliitilisse päevakorda kui ka üleüldise elukvaliteedi tõstmiseni;

arvestades, et naiste ja meeste tasakaalustatud osalus poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis on vajalik võrdõiguslikkusel, sotsiaalsel ühtekuuluvusel, solidaarsusel ja inimõiguste austamisel põhineva Euroopa arenguks ja ülesehitamiseks;

meenutades Euroopa Nõukogu teisel tippkohtumisel vastuvõetud deklaratsiooni (oktoober 1997), kus Euroopa Nõukogu riigi- ja valitsusjuhid rõhutasid meeste ja naiste tasakaalustatuma esindatuse tähtsust kõigis ühiskonnaelu valdkondades, sealhulgas poliitikas” ning kutsusid üles “jätkuvatele edusammudele saavutamaks toimivaid võrdseid võimalusi naiste ja meeste vahel”;

pidades silmas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (1950) ja selle protokolle;

pidades silmas Euroopa sotsiaalhartat (1961), parandatud Euroopa sotsiaalhartat (1996) ja Euroopa sotsiaalharta lisaprotokolli kollektiivsete kaebuste süsteemi kohta (1995);
pidades silmas 2000. aastal Roomas peetud Euroopa ministrite inimõiguste konverentsil vastuvõetud avaldusi;

pidades silmas järgmisi Ministrite Komitee soovitusi Euroopa Nõukogu liikmesriikidele: soovitus nr. R (85)2 soolise diskrimineerimise vastase õigusliku kaitse kohta; soovitus nr. R (96)5 töö- ja perekonnaelu ühitamise kohta ja soovitus nr. R (98)14 soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta;

pidades silmas järgmisi Parlamentaarse Assamblee poolt vastuvõetud avaldusi:
soovitus 1229 (1994) naiste ja meeste võrdsete õiguste kohta; soovitus 1269 (1995) tegeliku edu saavutamise kohta naiste õiguste valdkonnas aastast 1995 ja soovitus 1413 (1999) võrdse esindatuse kohta poliitikas;

pidades meeles ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

tuletades meelde ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW, 1979), eriti selle artikleid 7 ja 8;

tuletades meelde kohustusi seoses Pekingi tegevusplatvormi kui ka 2000. aastal ÜRO Peaassamblee eriistungil kokkulepitud järeldustega (Peking +5);

arvestades, et demokraatia puhul ei saa enam eirata naiste pädevust, oskusi ja loovust, vaid tuleb muutuda sootundlikuks ning kaasata erineva tausta ja vanusega naisi poliitilisesse ja avalikku otsustusprotsessi kõigil tasanditel;

pidades meeles seda, kui prioriteetseks demokraatia ja inimõiguste edendamist Euroopa Nõukogus peetakse;

soovitab liikmesriikide valitsustele järgnevat:

I. võtta endale kohustus edendada naiste ja meeste tasakaalustatud esindatust, tunnistades avalikult, et vastutuse võrdne jagamine otsuste langetamisel erineva tausta ja vanusega naiste ja meeste vahel tugevdab ja rikastab demokraatiat;

II. kaitsta ja edendada naiste ja meeste võrdseid kodaniku- ja poliitilisi õigusi, sealhulgas riigiametisse kandideerimisel ja seoses ühinemisvabadusega;

III. kindlustada naiste ja meeste individuaalsete hääleõiguste rakendamine ning sel eesmärgil võtta kasutusele kõikvõimalikud meetmed “perekondliku hääletamise” tava likvideerimiseks;

IV. vaadata üle oma õigusaktid ja tavad antud soovituses kirjeldatud strateegiate ja meetmete rakendamise ja elluviimise kindlustamiseks;

V. edendada ja töötada välja erimeetmeid, mis motiveerivad ja toetavad naisi poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis osalemises.

VI. kaaluda eesmärkide täitmist vastavalt ajalisele graafikule, et saavutada naiste ja meeste tasakaalustatud osalus poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis;
VII. kindlustada antud soovituse teadvustamine kõigis asjakohastes poliitilistes organites ning avalikes ja eraõiguslikes asutustes, eriti rahvusparlamentides, kohalikes ja regionaalsetes ametiasutustes, poliitilistes parteides, riigiteenistuses, riigi- ja avaliku sektori osalusega asutustes, ettevõtetes, ametiühingutes, tööandjate ja valitsusvälistes organisatsioonides;

VIII. vaadelda ja hinnata edusamme naiste ja meeste tasakaalustatud osaluse saavutamisel poliitilises ja avalikus elus ning anda Ministrite Komiteele regulaarselt aru rakendatud meetmete ning antud valdkonnas saavutatud edu üle.
  

 

Lisa soovituse Rec (2003)3 juurde


Käesolevas soovituses tähendab naiste ja meeste tasakaalustatud osalus, et naiste või meeste esindatus ükskõik millises poliitilise või avaliku elu otsustusõigust omavas asutuses ei tohi langeda allapoole 40%.

Lähtudes ülalolevast kutsutakse liikmesriikide valitsusi üles kaaluma järgmisi meetmeid:

A. Seadusandlikud ja administratiivmeetmed


Liikmesriigid peaksid:

1. kaaluma võimalikku põhiseaduse ja/või õigusnormide muutmist, sealhulgas positiivseid meetmeid, mis soodustaksid naiste ja meeste tasakaalustatumat osalemist poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis;

2. rakendama administratiivmeetmeid nii, et ametlik keel peegeldaks võimu tasakaalustatud jaotumist naiste ja meeste vahel;

3. kaaluma seadusandlike reformide vastuvõtmist, et rakendada kandidaatide puhul pariteetsuslävi kohalikel, regionaalsetel, riiklikel ja riigiülestel valimistel. Proportsionaalsete nimekirjade olemasolul kaaluma “tõmbluku” süsteemide rakendamist;

4. kaaluma võimalikke riigipoolse finantseerimise samme motiveerimaks soolise võrdõiguslikkuse edendamist poliitilistes erakondades;

5. kohtades, kus valimissüsteemid omavad negatiivset mõju naiste poliitilisele esindatusele valitud organites, kohandama või reformima neid süsteeme edendamaks sooliselt tasakaalustatud esindatust;

6. kaaluma sobivate seadusandlike meetmete vastuvõtmist, mis on suunatud mitmete valitud poliitiliste ametikohtade samaaegse pidamise piiramisele;

7. vastu võtma sobivad õigusaktid ja/või haldusmeetmed valitud esindajate töötingimuste parandamiseks kohalikul, regionaalsel, riiklikul ja riigiülesel tasandil kindlustamaks demokraatlikumat juurdepääsu valitud organitele;
7. vastu võtma sobivad õigusaktid ja/või administratiivmeetmed valitud esindajate töötingimuste parandamiseks kohalikul, regionaalsel, riiklikul ja riigiülesel tasandil kindlustamaks demokraatlikumat juurdepääsu valitud organitele;

8. vastu võtma sobivaid seadusandlikke ja/või administratiivmeetmeid toetamaks valitud esindajaid pere- ja tööelu ühitamises ja eriliselt innustama parlamente ja kohalikke ning regionaalseid võimuorganeid sobitama ajakavasid ja töömeetodeid selliselt, et need võimaldaksid mõlema soo valitud esindajatel töö- ja pereelu ühitada;

9. kaaluma vastavate seadusandlike ja/või administratiivmeetmete vastuvõtmist, et kindlustada sooliselt võrdne esindatus kõigi ministri või valitsuse poolt riiklikele komiteedele määratud ametikohtade puhul;

10. tagama sooliselt võrdse esindatuse ametikohtadel või funktsioonides, mille täitjad nimetab ametisse valitsus või muud ametivõimud;

11. kindlustama, et juhtivatele ametikohtadele töötajate valiku, värbamise ja ametisse nimetamise protseduurid avalikus otsustusprotsessis on sootundlikud ja läbipaistvad;

12. saavutama eeskujuliku riigihalduse nii vastutavate ametikohtade sooliselt võrdse jaotamise kui ka naistele ja meestele võrdse karjääriedenduse tagamise seisukohast;

13. kaaluma vastavate seadusandlike ja/või administratiivmeetmete vastuvõtmist, et kindlustada sooliselt võrdne esindatus kõigis rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohtumiste rahvuslikes delegatsioonides;

14. võtma soolist tasakaalu arvesse rahvusvahelistesse vahendus- ja läbirääkimiskomiteedesse esindajate määramisel, seda eriti rahuprotsessis või konfliktide lahendamises;

15. kaaluma seadusandlike ja/või administratiivmeetmete rakendamist, mis on suunatud tööandjate julgustamisele ja toetamisele võimaldamaks poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis osalejatel ilma karistuse ähvarduseta vajadusel töölt puududa;

16. asutama vajaduse korral riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad struktuurid, toetama ja tugevdama nende tööd, tagades tasakaalustatud osaluse poliitilises ja avalikus elus;

17. julgustama kõikide tasandite parlamente asutama naiste õiguste ja võrdsete võimalustega tegelevaid parlamentaarseid komiteesid või delegatsioone ning rakendama soolist süvalaiendamist oma töös;

B. Toetusmeetmed


Liikmesriigid peaksid:

18. toetama kõigi sobivate meetmete abil programme, mis on suunatud soolise tasakaalu saavutamisele poliitikas ja avalikus otsustusprotsessis, mis on algatatud naisorganisatsioonide ja kõigi soolise võrdõiguslikkuse poole püüdlevate ühenduste poolt;

19. kaaluma andmepanga loomist naistest, kes soovivad osaleda otsuste tegemisel nii poliitikas kui avalikus elus.

20. toetama ja arendama naiste poliitilist tegevust, pakkudes esindajateks valitud naistele võimalust luua võrgustik kohalikul, regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

21. arendama ja toetama juhendus/tööjälgimisprogramme, soodustama usalduse teket, pakkuma juhtimis- ja meediaalast koolitust naistele, kes kaaluvad osalemist poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis;

22. võimaldama koolitust naiskandidaatidele ja valitud esindajatele informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel;

23. kaasama kooli õppeprogrammi õppe- ja koolitustegevusi, mis on suunatud noorte inimeste soolise võrdõiguslikkuse alasele teavitamisele ning nende ettevalmistusele demokraatlikke printsiipe järgivateks kodanikeks kujunemisel;

24. edendada noorte inimeste, eriti noorte naiste, osalemist ühingutes, pakkudes neile kogemusi, teadmisi ja oskusi, mida saab üle kanda asutuste töö ja eriti poliitilise osaluse valdkonda;

25. innustama noorteorganisatsioone kindlustamaks naiste ja meeste võrdset osalust struktuurides, kus võetakse vastu otsuseid;

26. innustama rahvus- ja kultuurivähemuste, eriti antud vähemustesse kuuluvate naiste suuremat kaasalöömist otsustusprotsessis kõigil tasanditel;

27. teavitama poliitilisi parteisid erinevates riikides kasutatavatest eristrateegiatest valitud kogude töös naiste ja meeste võrdse osalemise edendamiseks;
julgustama neid ellu viima üht või mitut neist strateegiatest ning edendama naiste ja meeste võrdset osalemist vastutavatel ametikohtadel parteistruktuurides.

28. toetama sotsiaalpartnerite (tööandjate ja töötajate organisatsioonid) poolt algatatud programme edendamaks naiste ja meeste võrdset osalust vastutust ja otsuste vastuvõtmist nõudvatel ametikohtadel vastavalt nende ametiastmele ning kollektiivläbirääkimistele;

29. julgustama ettevõtteid ja ühendusi tegutsema naiste ja meeste võrdse esindatuse tagamise suunas oma otsustusorganites – see kehtib eriti nende ettevõtete ja ühenduste kohta, mis saavad toetusi avalike teenuste osutamiseks või avaliku korra teostamiseks.

30. edendama avalikkusele suunatud kampaaniaid tõstmaks teadlikkust sooliselt võrdse esindatuse tähtsusest poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis, mis on tegeliku demokraatia eeltingimus;

31. edendama kampaaniaid, mis on suunatud kohustuste jagamisele naiste ja meeste vahel eraelus;

32. edendama kampaaniaid, mis on suunatud konkreetsetele gruppidele, eriti poliitikutele, sotsiaalpartneritele ning neile, kes värbavad ja nimetavad ametisse poliitiliste ja avalike otsuste vastuvõtjaid, tõstmaks nende teadlikkust sooliselt võrdse esindatuse olulisusest poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis;

33. organiseerima ühiskonnaliidritele – juhtidele ja tippametnikele - suunatud interaktiivseid soolise võrdõiguslikkuse seminare; teavitama neid naiste ja meeste võrdse osalemise tähtsusest otsustusprotsessi kõigil tasanditel;

34. toetama valitsusväliseid organisatsioone ja uurimisinstituute, mis viivad läbi uuringuid naiste osalemisest otsuste langetamisel ja selle mõjust otsustamisprotsessile ja -keskkonnale;

35. toetama arvamusküsitlustele toetuvaid uuringuid häälte jaotumisest, selleks et määratleda naiste ja meeste hääletamismudeleid;

36. toetama uurimustööd asjaoludest, mis takistavad naiste juurdepääsu poliitilisele ja avalikule otsustusprotsessile erinevatel tasanditel ning avaldama uuringute tulemusi;

37. toetama uurimusi naiste osalusest sotsiaal- ja vabatahtliku sektori otsustusprotsessis;

38. toetama sootundlikku uurimustööd valitud esindajate rollide, funktsioonide, staatuse ja töötingimuste kohta kõigil tasanditel;

39. edendama tasakaalustatud osalust meediavaldkonna vastutavatel ametikohtadel, sealhulgas juhtimis- , programmitöö-, haridus-, koolitus-, uurimis- ja regulatiivasutustes;

40. toetama koolitust ja teadlikkuse tõstmist ajakirjandustudengitele ja meediaspetsialistidele küsimustes, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega ning sellega, kuidas hoiduda seksistlikest stereotüüpidest ja seksismist;

41. innustama meediaspetsialiste kindlustamaks, et nais- ja meessoost kandidaadid ning valitud esindajad oleksid meediakanalites, eriti valimisperioodil, võrdselt nähtavad.

C. Järelevalve


Liikmesriigid peaksid:

42. kaaluma sõltumatute asutuste loomist, nagu näiteks võrdse esindatuse seirekeskus või spetsiaalne sõltumatu vahendusasutus, mis vastutaks naiste ja meeste võrdset esindatust poliitilises ja avalikus elus käsitleva valitsuse poliitika järgimise eest või andma selle ülesande riiklikele võrdõiguslikkuse struktuuridele;

43. kaaluma vastavate näitajate paikapanemist ja kohaldamist rahvusvaheliselt võrreldava soopõhise statistika põhjal, mis võimaldaks jälgida ja hinnata naiste ja meeste võrdset osalemist otsustusprotsessis;

44. kaaluma järgmiste näitajate rakendamist edusammude mõõtmiseks poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis:

i. esindajateks valitud naiste ja meeste protsent parlamentides (riigiülene/riiklik/föderaalne/regionaalne) ning kohalikes assambleedes vastavalt poliitilisele parteile;

ii. poliitilistest parteidest esindajateks valitud naiste ja meeste protsent parlamentides (riigiülene/riiklik) võrreldes esitatud kandidaatide arvuga (edukusnäitaja);

iii. naiste ja meeste protsent nimetatud assambleede rahvuslikes delegatsioonides - Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Aassamblees ja Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressis – ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumite rahvuslikes delegatsioonides;

iv. naiste ja meeste protsent riiklikes, föderaalsetes ja regionaalvalitsustes;

v. nais- ja meessoost vanem-/nooremministrite arv liikmesriikide riiklike, föderaalsete ja regionaalsete valitsuste erinevatel tegevusaladel (portfellid/ministeeriumid);

vi. kõrgeima ametiastmega nais- ja meessoost riigiteenistujate protsent ja nende jaotus erinevatel tegevusaladel;

vii. nais- ja meeskohtunike protsent ülemkohtus;

viii. naiste ja meeste protsent valitsuse poolt nimetatud organites;

ix. naiste ja meeste protsent poliitiliste parteide otsustusorganites riiklikul tasandil;

x. nais- ja meesliikmete protsent tööandjate, töötajate ja kutseorganisatsioonides ning naiste ja meeste protsent nende otsustusorganites riiklikul tasandil;

45. esitama igal teisel aastal aruandeid rahvusparlamentidele rakendatud meetmete ning saavutatud edu kohta vastavalt ülaltoodud näitajatele;

46. avaldama igal teisel aastal aruandeid rakendatud meetmete ja saavutatud edu kohta naiste osalusest otsuste langetamisel ning levitama laialdaselt neid aruandeid;

47. avaldama ja muutma kättesaadavaks poliitilistele ametikohtadele kandideerijate ning valitud esindajaid puudutava statistika, mis sisaldab informatsiooni soo, vanuse, ameti, tegevussektori (era/riiklik), hariduse kohta;

48. teostama regulaarset analüüsi naiste ja meeste nähtavuse ja kujutamise kohta riiklikes uudistes ning päevakajalistes saadetes, eriti valimiskampaaniate ajal.

Viimati uuendatud: 30. juuli 2015