Haiglavõrk

Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus luua sotsiaalkaitsesüsteem, mis tagab inimestele vajaduse korral tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ning perearstiabisüsteemi ja eriarstiabiteenuste ühtlase kättesaadavuse võimaldamiseks on riik loonud haiglavõrgu. Sellesse n-ö strateegilisse haiglavõrku kuuluvad haiglad (19 haiglat) on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega „Haiglavõrgu arengukava” (edaspidi HVA) ja seetõttu on need tuntud ka kui HVA haiglad.

Geograafiliselt on HVA haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks HVA haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu. Funktsionaalselt on HVA haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustused tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel. Fikseeritud on ka ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. 

  • Piirkondlikud haiglad – tõmbepiirkond 500 000–1 000 000 elanikku. Eestis on kolm piirkondlikku haiglat: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (asutatud 2001. a), SA Tartu Ülikooli Kliinikum (asutatud 1998. a), AS Tallinna Lastehaigla.
  • Keskhaiglad – tõmbepiirkond 50 000–100 000 elanikku. Eestis on neli keskhaiglat: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla.
  • Üldhaiglad ja kohalikud haiglad – tõmbepiirkond alla 50 000 elaniku. Eestis on selliseid haiglaid 12 ning need asuvad üldjuhul maakonnakeskustes, mistõttu nimetatakse neid sageli ka maakonnahaiglateks.

Haiglavõrgu haigla vastutab oma tõmbepiirkonna elanike tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest vastavalt talle esitatud nõuetele, tehes eesmärgi saavutamiseks koostööd paikkonna esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga ning teiste haiglavõrgu haiglatega. 

 

Haiglate võrgustamine
 

Haiglate omavahelise koostöö parandamiseks on käimas haiglate võrgustumise protsess, mis võib väljenduda:

  • koostöökokkulepetes;
  • vastastikuses esindatuses haiglate nõukogudes jt haigla juhtimisstruktuurides;
  • juriidlilise konsolideerumisena (st üks haigla omandab enamusosaluse teises haiglas või osaleb sihtasutuse loomises).

Võrgustamise eesmärk ei ole eriarstiabi koondamine Tallinna ja Tartusse, vaid maakonnahaiglate meditsiinilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kaudu kõigi Eesti piirkondade elanikele ühtlase eriarstiabi kättesaadavuse tagamine. 

 

Võrgustumise eesmärk:

  • patsiendi jaoks – ravi kvaliteedi, järjepidevuse ja kättesaadavuse parandamine.
  • haiglate jaoks – koostöö abil haiglavõrgu haiglate meditsiinilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine ning konkurentsi ja dubleerimiste vältimine.

Haiglate võrgustumispiirkondi näete siin. Sotsiaalministeerium koordineerib haiglate võrgustumist osalemisega haiglate nõukogudes ning haiglate arengukavade kinnitamise ja regulaarse aruandluse kaudu.

Haiglate võrgustamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

  • võrgustatavad haiglad jäävad iseseisvateks juriidilisteks isikuteks;
  • pädevuskeskused hakkavad osalema võrgustatavate haiglate juhtimises vähemalt nõukogu tasemel omades olulist otsustusõigust;
  • maakonnahaiglad tagavad võimekuse osutada kohapeal oma maakonna elanikele tervishoiuteenuseid minimaalselt maakondliku kättesaadavuse taseme erialadel;
  • võrgustatavad haiglad võtavad kaasvastutuse maakonnahaiglate toetamisel maakondliku kättesaadavuse taseme erialadel tervishoiuteenuste pakkumiseks maakonnas kohapeal ning vajaduse korral kõrgema kättesaadavuse taseme erialade kohapeal kättesaadavaks tegemisel;
  • maakondliku kättesaadavuse taseme erialadon üldkirurgia, sisehaigused, günekoloogia, oftalmoloogia, dermatoveneroloogia ja nina-kõrva-kurguhaigused.

Haiglate koostöö teiste tervishoiuteenuse osutajatega 

Teine oluline riiklik tegevussuund eriarstiabi arendamisel on haiglate ja esmatasandi teenuseosutajate koostöö parandamine eesmärgiga tagada patsiendile järjepidev raviprotsess.

Suur osa HVA haiglatest on Euroopa Liidu struktuurfondide toel loomas esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatele kaasaegset toetavat infrastruktuuri – haiglaga funktsionaalselt seotud tervisekeskust.

Osad perearstipraksised on juba koondunud haiglate rajatud tervisekeskustesse. See võimaldab perearstidel suunata patsiendid kiiresti vajalikele uuringutele ja protseduuridele ning saada patsiendile vajalik eriarsti konsultatsioon.

Inimese seisukohalt on oluline, et loodavad tervisekeskused paiknevad peamistes tõmbekeskustes isegi juhul, kui haigla asub keskusest mõnevõrra eemal. Samuti on oluline, et kõik peamised perearstiabiga seotud uuringud ja muud teenused on kättesaadavad perearsti vastuvõturuumiga samas kohas. Ülevaate HVA haiglate ja planeeritavate tervisekeskuste asukohtadest saate siit.

 

Haiglate funktsionaalsed arengukavad

 

Riik suunab haiglavõrgu haiglatesse investeeringuid haiglate funktsionaalsete arengukavade alusel. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses.

Haigla funktsionaalne arengukava koostatakse kahes etapis.
Esimeses etapis peavad olema kirjeldatud:

  • haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed: vastutuspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud rahvastikunäitajad;
  • renoveeritava või ümberprofileeritava haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs: tervishoiuteenuste loetelu, uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad;
  • haigla tervishoiuteenuste analüüsist tulenevad planeeritavad ambulatoorsete külastuste ning voodite vajaduse näitajad erialade kaupa. Analüüs peab arvestama tervishoiupoliitika arengusuundi ja vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat ning tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte;
  • tervishoiutöötajate vajadus haiglas.

Teine etapp on tehnilisem ning peab sisaldama ruumiprogrammi ja planeeritavat ehituseelarvet. Funktsionaalse arengukava teine etapp on ehitusprojekti koostamise aluseks.

Haiglate funktsionaalsete arengukavade ja ehitusprojekti eelprojekti meditsiinitehnoloogia osa läbivaatamiseks ning selle kohta arvamuse koostamiseks on moodustatud sotsiaalministri käskkirjaga komisjon. Komisjoni arvamuse põhjal kinnitab sotsiaalminister haigla funktsionaalse arengukava oma käskkirjaga.

Lisainfo

Viimati uuendatud: 14. juuni 2017