Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Hüvitiste piiriülene maksmine

Inimeste ühest riigist teise liikumine on üha tavalisem, tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui ka väljapoole seda. Seepärast on oluline teada, kuidas kasutada sotsiaalmaksu ja muude sotsiaalkindlustust tagavate maksude maksmisega omandatud õigusi ka siis, kui minnakse teise riiki elama või tööle.

Peamiselt puudutab see pikaajaliselt kogutud õigusi nagu pension, aga ka perehüvitisi.

Sotsiaalkindlustusõiguste tagamine Euroopa Liidus

Euroopa Liidus on sotsiaalkindlustusõiguste tagamine üks oluline osa isikute vaba liikumise garantiist. Kuna liikmesriikide sotsiaalkindlustusõigusi tagavad seadused on erinevad, on välja töötatud koordinatsioonireeglid, kuidas erinevate riikide sotsiaalkindlustussüsteeme omavahel toimima panna nii, et inimene ei jääks sotsiaalkindlustusõigustest ilma.

Euroopa Liidus on selleks vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määrus nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Just selles õigusaktis on kirjas, millistel tingimustel inimesele teises riigis sotsiaalkindlustus tagatakse. ELi reeglid hõlmavad: haigus- ja sünnitushüvitisi, invaliidsus- (töövõimetus-), vanadus- ja toitjakaotuspensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, matusetoetust, töötutele makstavaid hüvitisi ning peretoetusi.

Riigid peavad tagama, et ühest liikmesriigist teise liikuv inimene ei satuks halvemasse olukorda võrreldes inimesega, kes on kogu elu elanud ja töötanud ainult ühes liikmesriigis. Koordineerimisreeglid kehtivad kõigis EL liikmesriikides ning Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. 

Ülal nimetatud määrusest tulenevad põhimõtted kehtivad EL liikmesriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes nende Euroopa Liidus liikumisel ehk ühest riigist teise elama või tööle asumisel.

Sotsiaalkindlustusõiguste tagamine väljaspool Euroopa Liitu

Eesti on sõlminud ka mitmeid kahepoolseid sotsiaalkindlustuslepinguid, mis kohalduvad juhtudel, kui inimene on liikunud elama väljapoole Euroopa Liitu. Kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud on sõlmitud Venemaa, Ukraina, Kanada, Moldova, Valgevene ja Austraaliaga ning läbirääkimisi on alustatud veel mitme riigiga.

Partnerriikide valikul lähtutakse nii sellest, millistes riikides on inimesed varem enim töötanud, kui ka rändetrendidest ehk sellest, kuhu inimesed praegu kõige rohkem tööle ja elama liiguvad.

Euroopa Liit on osade kolmandate riikidega sõlminud assotsiatsioonilepingud, millega on sotsiaalkindlustuses kaetud eelkõige kodanike võrdse kohtlemise ja pensionide eksportimise ehk kolmandasse riiki maksmise kohustus.

1. jaanuaril 2018 jõustus pensionide ülemaailmset eksporti reguleeriv riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, misjärel on tagatud pensionide teatud piirangutega maksmine kõigisse välisriikidesse. Seega on inimesel õigus saada Eestist pensioni ka siis, kui ta ei ela Eestis.

Sotsiaalkindlustushüvitiste maksmist korraldavad SotsiaalkindlustusametEesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

Viimati uuendatud 30.05.2022