Kiirabi ja tervishoiukorraldus kriisiajal

Kiirabi on tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiiniabi ambulatoorseks osutamiseks väljaspool tervishoiuteenuse osutaja ruume. 

Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul ning see on abivajajale tasuta. Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne Häirekeskuse telefoninumber 112. 

Kiirabi eest tasutakse küll riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, kuid kiirabiteenuse igapäevane korraldaja on Terviseamet. Selleks sõlmib Terviseamet avalikul konkursil võitnud kiirabiteenuse osutajatega lepingu kiirabi osutamiseks.

Kuni 2018. aastani (k.a.) on Terviseameti lepingupartneriteks 11 kiirabiasutust, kellel on kokku terve Eesti teenindamiseks 59 kiirabibaasi ning 102 arsti- ja õebrigaadi. Lisaks töötavad Ruhnu, Kihnu ja Vormsi väikesaarel esmaabiandjad, kes saavad vajaduse korral konsulteerida telemeditsiiniliselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidega.

Harju-Viru piirkonnas sõidab 2-liikmeline randevuu-arstibrigaad, kes on spetsialiseerunud eluohtliku seisundiga abivajajate abistamisele. Peipsiääre piirkonna paremaks teenindamiseks on Iisakusse lisaks loodud 2-liikmeline õebrigaad. Kõik need tagavad elanikkonnale veelgi parema kiirabi kvaliteedi ja kättesaadavuse.

 

 

Tervishoiukorraldus kriisiajal

 

Kriisiaegne tervishoiukorraldus tähendab tervishoiuteenuste osutamist nii hädaolukorras kui riigikaitseolukorras. Tervishoiusüsteemi valmistumist kriisiolukordadeks korraldab Terviseamet, kes kontrollib regulaarselt haiglate ja kiirabibrigaadide kriisiplaanide koostamist ning nende valmisolekut plaanide rakendamiseks. Lisaks korraldab Terviseamet riigi tervishoiuvaru moodustamist ning üks kord kahe aasta jooksul kriisireguleerimisõppuseid.

Tervishoiuvaldkonna kriisiolukordade lahendamist juhib samuti Terviseamet ning selle aluseks on ülesannete jäävuse printsiip. See tähendab, et kõik osapooled täidavad oma ülesandeid nii iga päev tavaolukorras kui ka kriisiolukorras ehk haiglad ja kiirabibrigaadid osutavad ka kriisiolukorras tervishoiuteenuseid, kuid need on suunatud eelkõige kriitilises seisundis abivajajate aitamisele. Mittekriitilises seisundis abivajajaid abistab kriisiolukorras eelkõige perearst.

 

Viimati uuendatud: 14. juuni 2017