Kiirabi ja tervishoiukorraldus kriisiajal

Kiirabi on tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi töötab ööpäevaringselt ja on mõeldud vältimatu meditsiiniabi ambulatoorseks osutamiseks väljaspool tervishoiuteenuse osutaja ruume. 

Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul ning see on abivajajale tasuta. Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne Häirekeskuse telefoninumber 112. 

Kiirabi eest tasutakse küll riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu, kuid kiirabiteenuse igapäevaseks korraldajaks on Terviseamet. Selleks sõlmib Terviseamet avalikul konkursil võitnud kiirabiteenuse osutajatega lepingud kiirabi osutamiseks.

Kuni 2018. aastani (k.a.) on Terviseameti lepingupartneriteks 11 kiirabiasutust, kellel on kokku terve Eesti teenindamiseks 59 kiirabibaasi ning 102 arsti- ja õebrigaadi. Lisaks töötavad Ruhnu, Kihnu ja Vormsi väikesaartel esmaabiandjad, kes saavad vajadusel konsulteerida telemeditsiiniliselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidega.

Samuti sõidab Harju-Viru piirkonnas 2-liikmeline randevuu-arstibrigaadi, kes on spetsialiseerunud eluohtliku seisundiga abivajajate abistamisele. Peipsiääre piirkonna paremaks teenindamiseks on lisaks loodud Iisakusse 2-liikmeline õebrigaad. Kõik need tagavad elanikkonnale veelgi parema kiirabi kvaliteedi ja kättesaadavuse.

 

 

Tervishoiukorraldus kriisiajal

 

Kriisiaegne tervishoiukorraldus tähendab tervishoiuteenuste osutamist nii hädaolukordades kui ka riigikaitseolukordades. Tervishoiusüsteemi valmistumist kriisiolukordadeks korraldab Terviseamet, kes kontrollib regulaarselt haiglate ja kiirabide kriisiplaanide koostamist ja nende valmisolekut plaanide rakendamiseks. Lisaks korraldab Terviseamet riigi tervishoiuvaru moodustamist ning üks kord kahe aasta jooksul kriisireguleerimisõppuseid.

Tervishoiuvaldkonna kriisiolukordade lahendamist juhib samuti Terviseamet ning selle aluseks on ülesannete jäävuse printsiip. See tähendab, et kõik osapooled täidavad oma ülesanded nii igapäevaselt tavaolukorras kui ka kriisiolukordades. Ehk haiglad ja kiirabid osutavad ka kriisiolukorras tervishoiuteenuseid, kuid need on suunatud eelkõige kriitilises seisundis abivajajate aitamisele. Mittekriitilisi abivajajaid abistab kriisiolukorras eelkõige perearst.

 

Viimati uuendatud: 19. mai 2017