Kohaliku omavalitsuse pakutavad teenused

Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne kohalik omavalitsus (KOV). Iga kohalik omavalitsus kehtestab abi osutamise korra, mis peab sisaldama kirjeldust:

  • sotsiaalteenustest ja sotsiaaltoetustest, mida kohalik omavalitsus osutab ja maksab;
  • kellele ja millistel tingimustel on õigus sotsiaalteenuseid ja -toetusi saada.

Kohalikes omavalitsustes võib olla erinev sotsiaalteenuste ja - toetuste korraldus ning reeglid, kuid osutatav abi peab õigeaegselt ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi, parandama elukvaliteeti ja tagama võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Eelistatakse abistamise meetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja inimese suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on KOV kohustatud osutama 11 sotsiaalteenust, lisaks millele võidakse korraldada ka teisi sotsiaalteenuseid. 

Kui inimene vajab enda või oma pere toimetulekuks abi, tuleb võtta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialistiga, kes selgitab millises ulatuses ja millist abi pöörduja konkreetse sotsiaalse probleemi lahendamisel vajab. Seejärel tehakse otsus abi osutamise või mitteosutamise osas. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest inimese või pere abivajadusele, s.t hinnatakse millist ja millises ulatuses abi inimene vajab, et ära katta tema igapäevane toimetulek.

KOVil on õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu, mille tingimused ja suuruse otsustab omavalitsus. Tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava inimese majanduslikust olukorrast, kuid tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

Kui inimene ei saa endale vajalikku abi või pakutav abi ei ole kvaliteetne, on tal õigus esitada vaie kohaliku omavalitsuse kaudu maavanemale. Samuti on võimalik esitada kaebus halduskohtusse. Maavanem või tema volitatud isik teostab haldusjärelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.

KOV pakutavad sotsiaalteenused

Koduteenus

Koduteenus on mõeldud inimestele, kes vajavad abistamist kodustes tingimustes, s.t abi toimingutes, mis on vajalikud kodus elamiseks, kuid mida inimene ilma kõrvalabita sooritada ei suuda, näiteks  küttepuude või vee tuppa toomine, abistamine toidu valmistamisel, koristamisel, pesemisel vms. Koduteenuse raames võidakse osutada inimesele abi ka asjaajamisel väljaspool kodu, kui see on vajalik inimese toimetulekuks, näiteks poest toidu toomine, saatmine arsti juurde vms. Koduteenuse osutaja ei pea tegema remondi- või haljastustöid, kuid võib aidata inimesel leida vajaliku töölise selle tegemiseks. 

Samuti võidakse koduteenuse raames inimest toetada ja juhendada igapäevaoskuste hoidmisel, sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel. Teenuse raames osutatav kõrvalabi võib seisneda ka isikuabi osutamises. Isikuabi tähendab abistamist enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, näiteks juhendamist ja abistamist toidu valmistamisel, riiete korrastamisel (triikimine, pesemine või pesemise korraldamine, parandamine), juhendamist hügieenitoimingutes ja hooldusabivahendite kasutamisel, abistamist liikumisel, potitooli kasutamisel jms.

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on mõeldud inimesele, kellel on ajutine või püsiv hooldusvajadus, mida kodustes tingimustes ei ole võimalik tagada. Inimene vajab kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenusest inimese toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa. Samuti on teenus mõeldud inimesele, kelle elukeskkond ajutiselt ei võimalda kodus toime tulla, näiteks lähedased ei saa teatud perioodi jooksul oma lähedast hooldada.

Olenevalt inimese abivajadusest võib olla vajalik pikema perioodi jooksul osutatav ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus või päevahoiuteenus. Teenuse osutamisel peab teenuseosutaja teenuse saajale tagama hooldustoimingud ja muud toetavad ja toimetulekut tagavad tegevused, mis on ära määratletud teenust vajava inimese hooldusplaanis. Hooldustoimingud seisnevad näiteks mähkmete vahetamises, pesemises ja toitmises, ravimite manustamises jms. Ööpäevaringse hoolduse korral tuleb inimesele tagada ka majutus ja toitlustamine.

Üldhooldusteenust osutavad hoolekandeasutused Eestis leiad SIIT.

Tugiisikuteenus

Tugiisikuteenus on mõeldud inimesele, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Osutatav abi seisneb inimese jõustamises, suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu.

Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud puhtalt hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka. Tugiisik töötab inimese igapäevases elukeskkonnas (milleks võib olla ka hoolekandeasutus), kuid võib inimesega kohtuda ka mujal, ning saata inimest ametiasutustes. Tugiisik võib raskes olukorras olevat teenuse saajat aidata oma sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik teenuse saaja ja teiste abiosutajate vahel. Õiguste teostamine täiskasvanud teenuse saaja puhul tähendab näiteks õigust taotleda toetusi ja sotsiaalteenuseid või kasutada avalikke teenuseid. Kui tugiisiku kliendiks on laps, seisneb abi lapse arengu toetamises. Kui kliendiks on last kasvatav täiskasvanu, jõustab tugiisik vanemat kuidas tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond. 

Täisealise isiku hooldus

Täisealise isiku hooldus on mõeldud inimesele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määrab kohalik omavalitsus kindlaks hooldaja ülesanded. Hoolduse ja hooldaja saab määrata ainult hooldust vajava inimese nõusolekul.

KOV maksab täisealise inimese hooldajale toetust, mille suurus sõltub hooldatava puude raskusastmest ning omavalitsuse poolt kehtestatud tingimustest. Üldjuhul ei määra kohalik omavalitsus hooldajaks hooldatava perekonna liiget, sest põhiseadusest ja sotsiaalkaitse põhimõtetest tulenevalt on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Põhjendatud vajaduse korral on kohalikul omavalitsusel, lähtudes talle antud kaalutlusõigusest, õigus hooldajaks määrata ka hooldust vajava inimese pereliikmeid. 

Isikliku abistaja teenus

Isikliku abistaja teenus on mõeldud täisealistele inimestele, kes oma puude tõttu vajavad iseseisvaks toimetulekuks ja osalemiseks ühiskonnas füüsilist kõrvalabi. Valdavalt on sihtgrupiks liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud sügava puudega inimesed. Teenus sobib inimesele, kes on võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel. Seetõttu ei ole isikliku abistaja teenus kohane puudega lapsele. 

Isiklik abistaja laseb puudega inimesel endal tegutseda, see tähendab, et isiklik abistaja ei aja üksinda inimese asju, vaid inimene ja isiklik abistaja tegutsevad koos. Näiteks võimaldab isiklik abistaja inimesel kasutada matemaatika ülesannete lahendamiseks vajalikke õppevahendeid: avab õpiku õigelt lehelt, abistab lahenduse kirjapanekul, kuid ei lahenda ülesannet tema eest ära. Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu meditsiini- või tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, juriidiliste teenuste jmt osutamine, samuti remondi- ja ehitustööde tegemine. 

Varjupaigateenus

Varjupaigateenus on mõeldud vältimatut abi vajavale täisealisele inimesele, kes abi saamata võib sattuda tema elu ja tervist ohustavasse olukorda. Teenust võivad vajada näiteks perevägivallaohvrid, kodutud, kuid ka inimene, kes on bussist maha jäänud ning kellel puuduvad vahendid hotellis ööbimiseks. Teenuse raames peab abi vajavale inimesele olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalused ja turvaline keskkond.

Varjupaigas peab olema personal, kes on pädev hindama tekkinud olukordi ning vajaduse korral neile reageerima, näiteks kutsuma kiirabi, politsei. Kui inimene viibib abivajamise hetkel väljaspool oma rahvastikuregistrijärgset kohalikku omavalitsust, peab varjupaigateenust, kui vältimatut abi, korraldama see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil inimene hetkel viibib. Kohalik omavalitsus peab varjupaigateenuse saajale pakkuma nõustamist ja abi toimetulekut takistavate probleemide lahendamiseks, näiteks võimalust taotleda toimetulekutoetust, osutama abi dokumentide taotlemisel jmt. Varjupaigateenus on ajutine abimeede.

Tulenevalt inimese vanusest, east, terviseseisundist jms võib ta ajutiselt teenuselt edasi liikuda sotsiaaleluruumi, vabaturu üürieluruumi või ka ööpäevaringsele hooldusteenusele. 

Turvakoduteenus

Turvakoduteenus on mõeldud lapsele, lastega perele või täiskasvanule, kes ajutiselt vajavad turvalist elukohta. Teenus peab olema kättesaadav ka neile, kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks lähisuhtes ning kellel ei ole kasutada muud turvalist kohta.  Turvakoduteenuse raames tagatakse abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise või kriisiabi võimaldamist. Turvakodult ei eeldata ilmtingimata õe või arsti olemasolu, kuid turvakodutöötaja peab vajaduse korral kutsuma abivajavale inimesele kiirabi või võimaluse korral võtma ühendust inimese perearstiga. Turvakoduteenusele pöördunud inimese esmast abivajadust hindab turvakodu töötaja. Vajaduse korral suunab turvakodu töötaja inimese psühholoogi juurde, kes pakub professionaalset psühholoogilist nõustamist. 

Sotsiaaltransporditeenus

Sotsiaaltransporditeenus on mõeldud inimestele, kes vajavad töötamiseks, õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenus on vajalik juhtudel, kui inimesel ei ole võimalik kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot, näiteks puudub ratastooliga sisenemise võimalus bussi või rongi, liikumis- või nägemiskahjustuse tõttu ei saa inimene juhtida isiklikku sõiduvahendit. Teenuse kaudu tagatakse inimesele transpordivahend, mis vastab tema vajadustele, näiteks on transpordivahend kohandatud ratastooliga sisenemiseks. Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste või nende hooldajate töötamist ja õppimist, samuti nende iseseisvat elu ja ühiskonnaelus osalemist. Sotsiaaltransporditeenust võib inimene vajada avalike teenuste kasutamiseks, näiteks kool, tervishoiuteenus, pangakontori külastamine, sotsiaalteenused (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenus jms). Kohalik omavalitsus võib sotsiaaltransporditeenust pakkuda ka laiemale sihtgrupile, näiteks eakatele, riskiperedele jt, kellel puuet määratud ei ole, kuid kelle ühiskonnaelus osalemine võib erinevatel põhjustel olla takistatud. 

Eluruumi tagamise teenus

Eluruumi tagamise teenus on mõeldud inimesele või perekonnale, kes ei ole võimelised oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna enda vajadustele vastavat eluaset ostma või vabaturult üürima. Muudes aspektides on aga võimelised iseseisvalt toime tulema, näiteks tasuma eluruumi kasutamisega seotud kulude eest, taotledes vajaduse korral toimetulekutoetust. Võimaluse korral tagab kohalik omavalitsus teenuse raames tema omanduses oleva eluruumi või kasutab vabaüürituru pakutavaid võimalusi, näiteks üürides vabaturult korteri ja vahendades seda eluruumi vajajale. Kui inimene või perekond on ise võimeline jooksvalt eluruumi üüri eest tasuma, kuid tal puuduvad vahendid esimese sissemakse tegemiseks, võib kohalik omavalitsus toetada esmase üüri sissemaksega. Kohaliku omavalitsuse omanduses oleva eluruumi osas sõlmitud lepingud vaadatakse üks kord aastas üle ning hinnatakse inimese edasist vajadust kohaliku omavalitsuse poolt võimaldatud eluruumi järele. Kui selline vajadus on säilinud, pikendatakse lepingut. Samas võidakse rakendada ka uusi, inimese ja perekonna toimetulekut soosivamaid meetmeid.

Võlanõustamisteenus

Võlanõustamisteenus on mõeldud inimesele, kes vajab abistamist oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamisel. Ühtlasi on teenuse eesmärk ennetustöö ehk inimese toimetulekuvõime tugevdamise kaudu uute võlgade tekkimise vältimine.

Teenuse raames aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus uusi võlgnevusi vältima. Esmatasandi võlanõustamist osutatakse sageli kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialistide poolt muu abistamise raames.

Lapsehoiuteenus

Lapsehoiuteenus on mõeldud 1,5 kuni 3 aastase lapse ja kuni 18 aastase raske või sügava puudega isiku hooldusõigust omavale inimesele, et toetada tema toimetulekut ja töötamist (18 aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta 18 aastaseks sai). 

Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab kohalik omavalitsus teenuse vajadust igal lapsel eraldi.  KOV nõustab teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul. Lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse ja teenuse saaja koostöös. Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

Lapsehoiuteenusega ei kompenseerita lasteaiakohtade, õpilaskodude ja pikapäevarühmade puudust, vaid pakutakse nende kõrval täiendava hooldamise ja järelevalve võimalust. 
Viimati uuendatud: 1. august 2017