Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused

Mis töövõimereformiga muutub?

Reformiga luuakse kompleksne lähenemine, milles nii töövõime hindamine, toetuse maksmine kui pakutavad teenused on suunatud tervisekahjustusega inimese abistamiseks tööturul.
 
Töövõime toetamise süsteemi reformiga lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentide tuvastamine ning hakatakse hindama töövõimet. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamisse kaasatakse tervishoiuteenuse osutajad, kelle pädevuses on anda hinnang, millised on inimesele sobivad tööd või töötingimused, arvestades inimese tervislikku seisundit. Samuti on nende pädevuses terviseriskide vähendamiseks ja/või vältimiseks tervisekontrolli tegemine ning tööst tingitud tervisehäirete võimalikult varajane avastamine. Hindamise tulemusena antakse ka tööalased soovitused ning vajaduse korral abi tööandjale.
 
Reformiga viiakse tervisekahjustusega inimese õigused ja kohustused paremini tasakaalu. Inimesele antakse rohkem õigusi saada abi ja toetust, aga pannakse ka kohustus olla aktiivne. Aktiivsusnõuete all mõeldakse töötamist, töö otsimist, tööturuteenuste saamises osalemist, õppimist, aga ka alla 3-aastase lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist Aktiivsusnõudeid ei esitata inimestele, kellel töövõime puudub või kui töötamine halvendab inimese tervist.
 
Osalise või puuduva töövõimega inimestele makstakse töövõimetoetust, ent osalise töövõimega inimeste puhul sõltub toetuse maksmine aktiivsusnõuete täitmisest. Töötamise korral sõltub toetuse suurus ja maksmine töötasu suurusest.

Millise metoodika järgi töövõimet hinnatakse? Mida hindamine näitab?

Töövõime hindamise metoodika töötasid välja arstid. See on läbinud esmase testimise, erinevaid detaile täpsustatakse pidevalt. Sügisel hakatakse uut süsteemi katsetama. Seejuures tehakse tihedat koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega.
 
Hindamine näitab, kas inimene on töövõimeline, osaliselt töövõimeline või tal töövõime puudub.
 
  • Osalise töövõimega inimesele pakutakse talle vajalikke teenuseid ja abivahendeid ning talle otsitakse temale kõige paremini sobivat töökohta. Vajalikke teenuseid pakutakse ka tema tulevasele tööandjale. Töötamise ajal makstakse inimesele kuus 180 eurot töövõimetoetust.
  • Puuduv töövõime tähendab, et inimene pole kohustatud tööturul osalema, aga ta võib seda teha. Inimese soovil osutatakse talle kõiki vajalikke tööturuteenuseid. Töövõimetule inimesele makstakse toetust 320 eurot kuus.

Kuidas saab töötukassa spetsialist inimese haigusi hinnata, kui tal pole meditsiinilist haridust?

Inimeste töövõimet hakkavad hindama ekspertarstid, seejärel nõustavad ning pakuvad teenuseid juhtumikorraldajad, kes on saanud selleks vastava koolituse. Vajadusel võivad ekspertarstid suunata inimese visiidile arsti juurde, misjuhul hüvitab töötukassa vastuvõtul käimisega seotud lisakulud, eelkõige eritranspordi ja viipekeele tõlgi kulud.

Kas töövõimetuspension kaob ära? Mis saab puudetoetustest?

Uues skeemis ei määrata vähenenud töövõimega inimesele pensionit ega anta pensionäri staatust. Töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust.
 
Puude raskusastet tuvastab ja puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksab ka edaspidi Sotsiaalkindlustusamet.

Kas kõik osalise või puuduva töövõimega inimesed peavad iga kuu töötukassas käima?

Osalise töövõimega inimestel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus töötukassa abil tööd otsida ja kasutada talle pakutavaid töölesaamist toetavaid teenuseid. Puuduva töövõimega inimesed võivad soovi korral tööturumeetmetes osaleda.
 
Töötukassa ja inimese koostöös koostatakse individuaalne tegevuskava, kus lepitakse kokku töö leidmiseks vajalikud tegevused ja pakutavad teenused. Tegevuskava täitmine peab olema inimesele jõukohane. Selle koostamisel lähtutakse iga inimese individuaalsetest vajadustest ja võimetest.
 
Individuaalses tegevuskavas lepitakse ka kokku, kui sageli ja kuidas inimene oma konsultandiga ühendust võtab. Nõustamine võib toimuda büroos kohapeal, telefoni teel või töötukassa iseteeninduskeskkonna kaudu – arvestades osalise töövõimega kliendi erivajadusi.

Kui inimesel on 80-90% püsiv töövõimetus, kas tal on siis osaline töövõime?

Reform aktiveerib suures osas säilinud töövõimega inimesed. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega. Töövõime hindamisel ei lähtuta varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Töövõimet hinnatakse uutel alustel, seega pole etteulatuvalt võimalik öelda, milliseks kujuneb inimese töövõime ulatus uues skeemis, kui talle praegu on määratud püsiva töövõime kaotuse protsent.
 
Kindlasti arvestab uus süsteem raskete terviseseisunditega, mille puhul töövõimet hindama ei hakata. Töövõimet välistavad olukorrad, kus inimesel on nt IV astme vähkkasvaja, väljakujunenud dementsus või Alzheimeri tõbi, ta saab dialüüsi- või aparaadist sõltuvat püsiravi või on voodihaige vmt.

Kui suur on töövõimetoetus? Kas see võetakse töötamise korral ära?

Töövõimetoetus on u 192,38 € osalise töövõime korral ning u 337,5 € puuduva töövõime korral. Toetus arvutatakse päevamäära alusel. Igakuise toetuse täpne suurus sõltub kuu päevade arvust. Päevamäära indekseeritakse igal aastal.
 
Inimestele, kellel töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse vähemalt osaline töövõime ja kelle töövõimetuspension oli suurem kui uus töövõimetoetus, makstakse töövõimetoetust tema senise töövõimetuspensioni suuruses kuni uue töövõime hindamiseni.
 
Säilitatud suuruses makstakse toetust vaid juhul, kui inimesele Sotsiaalkindlustusameti poolt eelnevalt määratud püsiv töövõimekaotus oli kestusega vähemalt 2 aastat. Säilitatud suuruses makstavaid toetusi ei indekseerita.
 
Kui osalise või puuduva töövõimega inimene töötab, on tal jätkuvalt õigus saada töövõimetoetust. Toetust hakatakse vähendama, kui tema brutotöötasu ületab teatud piiri – on kõrgem kui 90-kordne päevamäär (2016 – 1012,50 €).
 
Päevamäära indekseeritakse igal aastal, mistõttu hakkavad nii sissetulekupiir kui ka toetuste suurused edaspidi muutuma sõltuvalt indeksi suurusest.

Kuidas motiveeritakse tööandjaid võtma tööle tervisekahjustusega inimesi?

Tööandjad on eelkõige huvitatud töötegijatest. Reform suunab tööandjad vähenenud töövõimega inimeste poole, kellest paljud tahavad töötada. Töötukassa juhtumikorraldaja viib tööandjad ja tööotsijad omavahel kokku ning otsib mõlemale osapoolele sobiva lahenduse.
 
Juba praegu on töövõimetuspensionäri tööjõukulud tööandjale väiksemad kui tavatöötaja omad. Lisaks teeb riik töövõimetuspensionäri töölevõtmisel mitmeid soodustusi (tööruumide ja -vahendite kohandamine, koolituskulude hüvitamine, tugiisikuga töötamine jmt). Uues süsteemis toetab riik samamoodi tööandjaid, kes võtavad tööle osalise või puuduva töövõimega töötaja.
 
Riik maksab tööandja asemel sotsiaalmaksu töötasu alammääralt selle töötaja eest, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kui selline töötaja töötab osaajaga, võib tööandja maksta sotsiaalmaksu tema tegelikult töötasult.
 
Töövõimetuspensionäridel on õigus pikendatud puhkusele, so 28 kalendripäeva asemel 35 kalendripäeva. 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa hüvitab tööandjale riik.
 
Koostöö tööandjatega jätkub, seda ka osalise tööajaga, paindliku töögraafikuga, kaugtöö võimalustega töökohtade loomise propageerimisel. Infot sellistest töökohtadest on töötukassa kodulehel üleval tööotsinguportaalide kaudu.
 
Vähenenud töövõimega inimeste töövõimaluste laiendamiseks on Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest muu hulgas kavas arendada ja piloteerida ka kaitstud ja toetatud töö teenust.

Kuidas on korraldatud rehabilitatsiooniteenus?

Rehabilitatsioon jaguneb tööalaseks ja sotsiaalseks rehabilitatsiooniks.
 
Tööalast rehabilitatsiooniteenust hakkab osutama töötukassa, kes kaalub selle vajadust töövõime hindamise käigus. Kui töötukassa tuvastab vajaduse erihoolekandeteenuste järele, teavitab töötukassa juhtumikorraldaja sellest sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajat.
 
Sotsiaalkindlustusamet osutab rehabilitatsiooniteenust puuduva töövõimega inimestele, kellel on kõrgenenud hooldus- ja toetusvajadus. Kuna osaliselt töövõimelistele hakkab teenuseid pakkuma töötukassa, väheneb nende arvelt sotsiaalkindlustusametist teenuse saajate hulk. Erihoolekandeteenuseid suunab, osutab ja korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
 
Rehabilitatsiooniplaani enam ei koostata neile, kellel puudub selleks vajadus. Seni koostas plaani 5-liikmeline meeskond, kes võis jõuda ka arusaamisele, et tegelikult vajab inimene hoopis midagi muud, nt meditsiiniteenuseid. Uue süsteemi järgi läbib inimene kõigepealt eelhindamise, mille teeb üks ekspert.
 
Tänu eelhindamisele selgub kiiremini ja väiksema ressursiga inimese tegelik (rehabilitatsiooni)teenuse vajadus. Rehabilitatsiooniplaanide (esmase hindamise) arvelt vabanevaid vahendeid kasutatakse teenuste osutamiseks.

Kuidas tagatakse tehnilised abivahendid?

Tööeas inimese paremaks toetamiseks ja tema töövõime tõstmiseks on oluline tagada talle töötamiseks vajalikud tehnilised abivahendid. Töötukassa juhtumikorraldaja hindab abivahendi vajadust individuaalse tööotsimiskava põhjal, võttes arvesse, mis laadi tööd inimene teeb või otsib. Vajaduse abivahendi järele tuvastab perearst, eriarst või rehabilitatsioonimeeskond.
 
Töötukassa täpsustab töövõime hindamise käigus puude või tervisehäirega inimese abivahendi vajadust ning annab selleks soovituse sotsiaalkindlustusametile, kes teeb vastava otsuse.

Millal uus seadus kehtima hakkab?

Seadus jõustub 1. juulist 2016. Üleminek püsiva töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele toimub järk-järgult.
  • Alates 1. jaanuarist 2016 võetakse kasutusele uued teenused.
  • Alates 1. juulist 2016 hindab töötukassa nende inimeste töövõimet, kellele ei ole varem püsivat töövõimetust määratud (nn esmakordsed juhtumid).
  • Alates 1. jaanuarist 2017 hakkab töötukassa hindama töövõimet ka nendel inimestel, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad Sotsiaalkindlustusametis lõppevad.

Kui töötajate raha on kogutud töötukassasse hüvitiste maksmiseks, siis miks kasutatakse seda tööreformi elluviimisel hoopis puudega inimeste meditsiiniliseks teenindamiseks?

Reformi eesmärk on vähenenud töövõimega inimesed tööturule tagasi tuua ja luua neile selleks võimalused. Tervisekahjustuse tõttu ei saa nad kõiki tööülesandeid täita. Töövõime võib väheneda kroonilise haiguse süvenemisel (nt diabeet, südame-veresoonkonna haigus vmt) või näiteks õnnetuse tagajärjel. See võib juhtuda igaühega meist. Iga inimene – sh need, kes on varem tasunud töötuskindlustusmakseid –, vajab sellises olukorras abi. Seni jäi ta oma murega üksi. Seega vastandumine meie-nemad pole korrektne, sest nemad on meie ja vastupidi.
 
Töövõime hindamist hakkab koordineerima töötukassa. Töötervishoiuarstide juhendamisel on välja töötatud uus hindamismetoodika. Hindamine on justkui värav, mis näitab kätte, millega inimene tuleb toime, milline võime on tal alles ja mida on talle kõige mõistlikum pakkuda. Ei ole ju mõtet kohandada töökohta selliseks, mis inimesel tegelikult paremini toime tulla ei aita. Suvaline, kõigile ühtemoodi jagamine oleks tõesti raiskamine. Hindamine on töövõimereformi esimene teenus inimesele. Siit edasi saab pakkuda neid, mis juba konkreetselt tööle saamisega seotud.
 
Uue metoodika alusel hakatakse hindama uusi süsteemi sisenejaid. Praegustel töövõimetuspensionäridel on määratud töövõimetus enamasti teatud kindla tähtajaga. Kui see läbi saab, pöörduvad nad töötukassa poole. Näiteks on inimesel määratud eelmisel aastal töövõimetus viieks aastaks. See tähendab, et aastal 2018 tuleb ta töötukassasse. Senikaua makstakse talle töövõimetuspensioni edasi nii nagu praegu.