Korduma kippuvad küsimused

 

1. Millised pered on õigustatud vajaduspõhist peretoetust saama?

Vajaduspõhisele peretoetusele on õigus perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks lapsetoetust saav laps ja kes vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest:

  • perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus;
  • perekonna keskmine kuu netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.
     

2. Millised on vajaduspõhise peretoetuse summad, mida peredele makstakse?

Vajaduspõhist peretoetust makstakse ühe lapsetoetust saava lapsega perele 45 eurot kuus ning kahe ja enama lapsetoetust saava lapsega perele 90 eurot kuus. Toetus määratakse korraga kolmeks toetuse taotlemisele järgnevaks kuuks, kuid väljamaksed tehakse igal kuul eraldi hiljemalt kuu 20. kuupäevaks.

3. Kes pereliikmetest võib vajaduspõhist peretoetust taotleda?

Vajaduspõhise peretoetuse taotlejaks saab olla ainult selline isik, kes saab vähemalt ühe pereliikmete hulka kuuluva lapse eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Kui perekonnas on mitu isikut, kes on taotlenud perekonna liikmete hulka kuuluva(te) lapse/lapse eest lapsetoetust (näiteks tegemist on kärgperekonnaga või perekonnaga, kus elab koos mitu põlvkonda), siis peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist kohalikule omavalitsusele avalduse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks esitab. Juhul, kui perekonnale ei määratud vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetust, tuleb avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad kõigi perekonnaliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud sissetulekuid.
 

4. Millal tuleb avaldus vajaduspõhise peretoetuse saamiseks esitada?

Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule tuleb avaldus vajaduspõhise peretoetuse saamiseks esitada linna- või vallavalitsusele hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks. Samas tuleb arvestada sellega, et kohalikel omavalitsustel on õigus määrata kindlaks vastuvõtuajad, millal avaldusi toetuse saamiseks vastu võetakse. Seega täpset teavet selle kohta, millal avaldust vajaduspõhise peretoetuse saamiseks esitada on võimalik, saab kohalikust omavalitsusest.

 

5. Kas vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel võetakse arvesse ka laps, kelle eest ei maksta riikliku peretoetuste seaduse alusel toetust, aga kes elab perekonnaga koos?

Kui peres elab selline laps, kelle eest saab lapsetoetust isik, kes ei ole antud perekonna liige, siis võetakse selline laps arvesse perekonna sissetulekupiiri arvestamisel ehk last arvestatakse kui perekonnaliiget, kuid selle lapse eest perele vajaduspõhist peretoetust ei maksta.
Samas tuleb arvestada, et üks laps ei või üheaegselt kuuluda mitmesse perekonda. Kui laps on juba märgitud ühe perekonna liikmeks, ei saa ta olla ka mõne muu perekonna liige.

 

6. Kuidas toimida, kui vajaduspõhist peretoetust taotleb perekond, kus on selline laps, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ühti perekonna teiste liikmete elukoha andmetega?

Vajaduspõhise peretoetuse puhul arvatakse (erinevalt toimetulekutoetusest) perekonna liikmete hulka ka selline lapsetoetust saav õpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonna elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest perekonnaliige lapsetoetust on taotlenud.

Juhul, kui selline perekond on eelnevalt saanud toimetulekutoetust (toimetulekutoetuse arvestamisel ei loeta perekonna liikmeks õpilast, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei ühti perekonna elukoha aadressiandmetega), siis on vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel võimalik selline laps lisada sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris perekonna liikmeks kui „eraldi elav laps“.

 

7. Kuidas toimida olukorras, kus perekonna (või mõne perekonnaliikme) tegelik elukoht ei ühti Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetega?

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel tuleb lähtuda isiku tegelikust elukohast, samuti toetust taotleva perekonna tegelikust koosseisust.

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

  • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
  • esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  • muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.


Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Erinevalt toimetulekutoetusest loetakse vajaduspõhise peretoetuse määramisel perekonna koosseisu ka kuni 24-aastane õpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest on perekonnaliige taotlenud riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust.

Juhul, kui perekonna (või mõne perekonna liikme) rahvastikuregistri järgne elukoht ei kattu tegeliku elukohaga, tuleks lähtuda tegelikest elukohaandmetest. 
Kui vajaduspõhist peretoetust taotleva perekonna elukohta on rahvastikuregistri andmetel registreeritud (ka) mõni teine isik, kes seal tegelikult ei ela ning kes pole perekonna liige, siis sellist isikut toetuse määramisel arvesse ei võeta.

 

8. Millised sissetulekud arvestatakse vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka?

Juhul, kui vajaduspõhist peretoetust taotlevale perekonnale ei määratud toetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetust, tuleb vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel esitada dokumendid, mis tõendavad perekonna kuu keskmist sissetulekut.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt arvutatakse perekonna kuu keskmine netosissetulek taotlemisele eelneva kolme kuu netosissetulekute põhjal, arvestades maha makstud elatise. Seega üldiseks reegliks on, et kõik perekonnaliikmete tegelikud sissetulekud võetakse toetuse määramisel sissetulekuna arvesse.

Sotsiaalhoolekande seadus toob välja erandid sissetulekutest, mida ei arvata vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka. Sissetulekute hulka ei arvata:

  • Riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstud madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse.                                                                                   
  • Ühekordselt makstavateks toetusteks, mida sissetulekute hulka ei arvata, on näiteks kohaliku omavalitsuse makstav täiendav sotsiaaltoetus, sünnitoetus, matusetoetus, toimetulekutoetus. Toetused, mida makstakse riigi- või kohaliku eelarve vahenditest regulaarselt, mitte ühekordselt (näiteks hooldajatoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus), arvatakse toetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka. Madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse arvatakse samuti toetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka. Antud toetust on võimalik madalama sissetulekuga inimestel taotleda ja saada alates 2017. aastast koos enammakstud tulumaksu tagastusega.
  • Kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi.
  • Kohaliku omavalitsuse makstavateks perioodiliselt makstavateks perekonna sissetulekust sõltuvateks toetusteks on enamasti näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, samuti lasteaia kohamaksu toetus. Konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud perioodiliseks toetuseks saab aga pidada näiteks kohaliku omavalitsuse makstavat lapsehoiutoetust.
  • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus.
  • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavateks toetusteks, mida toetuse taotlemisel perekonna sissetulekuna ei arvestata, on puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse aga perekonna sissetulekute hulka.
  • Riigi tagatisel antud õppelaenu.
  • Teised saadud laenud peale riigi tagatisel antud õppelaenu arvatakse perekonna sissetulekute hulka.
  • Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse alusel ning struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust.
  • Stipendiumid ning toetused, mida ei maksta tööturuteenuste- ja toetuste seaduse alusel ega struktuuritoetuste (nt Euroopa Sotsiaalfondi) vahenditest, ning mis ei kuulu ka riigi- või kohaliku eelarve vahenditest makstavate ühekordsete toetuste alla, arvatakse toetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka.
  • Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhine õppetoetus, vajaduspõhine eritoetus ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetus.
  • Muud õppetoetused peale vajaduspõhise õppetoetuse, vajaduspõhise eritoetuse ja nn eritoetuse, mida õppeasutus maksab eritoetuse fondi vahenditest, arvatakse perekonna sissetulekute hulka, v.a juhul, kui tegemist on riigi või kohaliku eelarve vahenditest makstava ühekordse toetusega.
  • Riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta.
  • Kuivõrd kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetuse suurus on 100 eurot, siis see tähendab, et kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetuse arvestamisel võetakse sissetulekuna arvesse 55 eurot (100 – 45 = 55). Kahe esimese lapse eest makstav lapsetoetus (45 eurot lapse eest) loetakse täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka.
  • Sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat vajaduspõhist peretoetust.
  • Vajaduspõhise peretoetuse suurus sõltub sellest, kas peres elab üks või rohkem lapsetoetust saavaid lapsi. Kui pereliikmete hulka kuulub üks lapsetoetust saav laps, on vajaduspõhise peretoetuse suurus 45 eurot kuus, kui perre kuulub vähemalt kaks lapsetoetust saavat last, on vajaduspõhise peretoetuse suurus 90 eurot kuus.

​Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi. Kohaliku omavalitsuse üksusel on seejuures õigus nõuda menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt vajalike tõendite ja andmete esitamist ning vajadusel koguda tõendeid oma algatusel.

9. Kuidas tõendada saadud sissetulekuid?

Kui vajaduspõhist peretoetust taotlevale perele ei määratud taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetust, siis tuleb vajaduspõhise peretoetuse avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud sissetulekuid. See, millised dokumendid tõendavad saadud sissetulekuid, sõltub sissetuleku liigist. Vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõttele on haldusorgan ehk kohalik omavalitsus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, kogudes vajaduse korral tõendeid (sh sissetuleku väljaselgitamiseks) oma algatusel.

10. Kuidas toimida sissetulekute puhul (näiteks sularahas saadud elatis), mida ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada?

Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab vajaduspõhise peretoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. Kui hiljem selgub, et toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid või teadvalt andmeid varjatud, on toetuse saaja kohustatud makstud toetuse tagastama.

11. Kuidas mõjutab sissetulekute ebavõrdne jaotumine kuude vahel (nt puhkusetasu) vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel sissetulekute arvestamist?

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel (kui perekonnale ei määratud taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetust) lähtutakse taotlemisele eelneval kolmel kalendrikuul saadud netosissetulekutest ning nende põhjal arvutatakse ühe kuu keskmine sissetulek. Sellest põhimõttest lähtutakse ka juhul, kui saadud sissetulekud kuude lõikes erinevad.

12. Kas vajaduspõhise peretoetuse määramisel arvestatakse perekonna sissetulekute hulka ka perele välja makstud toimetulekutoetus?

Kuigi toimetulekutoetust võivad osad perekonnad saada pika aja jooksul, on toimetulekutoetuse puhul on tegemist siiski ühekordselt makstava toetusega. Nimelt toimetulekutoetuse saamiseks tuleb igal kuul esitada eraldi avaldus ja esitatud avalduse põhjal tehakse igal kuul eraldi otsus toimetulekutoetuse saamise (või mittesaamise) kohta. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei arvata perekonna sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, mida on perekonnale makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega toimetulekutoetust kui ühekordset toetust ei arvata vajaduspõhise peretoetuse määramisel perekonna sissetulekute hulka.

13. Kuidas arvestatakse vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel sissetulekute hulka lastetoetused?

Sissetulekute hulka arvatakse täies ulatuses pere esimese ja teise lapse toetus. Esimese ja teise lapse lapsetoetuse suurus on alates 2015. aastast 45 eurot kuus.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse määramisel sissetulekute hulka kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses. Kuivõrd kolmanda ja iga järgneva lapse lapsetoetus on alates 2015. aastast 100 eurot kuus ning sellest 45 eurot toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka ei arvata, siis tähendab see, et ülejäänud osa ehk 55 eurot kolmanda ja iga järgneva lapse lapsetoetusest arvestatakse vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel sissetulekute hulka.

Viimati uuendatud: 30. Jaanuar 2017