Lapse õigused ja heaolu

Igal lapsel on õigus:

  • elule, tervisele ja arengule;
  • olla kaitstud igasuguse vägivalla ja väärkohtlemise eest;
  • rääkida kaasa teda mõjutavates küsimustes peres, koolis ja laiemalt ühiskonnas.
     

2016. aasta alguses jõustus uus lastekaitseseadus, mille eesmärk on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine. Lastekaitseseadusega loodi Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus, kes toetab kohalikke omavalitsusi arendustegevustes ja üksikjuhtumite lahendamisel.

 

Vanemluse toetamine
 

Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamises on lapse vanematel. Üks peamisi viise, kuidas riik saab lapse õigusi tagada, on teha seda läbi vanemate toetamise. Rahaliste toetuste kohta leiad lisainfot perehüvitiste lehelt. Suure valiku nõuandeid lapsevanematele on saadaval portaalist Tarkvanem.

Alates 2016. aastast viib Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudiga läbi vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Programmi eesmärk aidata lastevanematel ennetada ja tulla toime laste käitumisprobleemide ning arenguküsimustega. 

 

Lapsel on õigus kaitsele vägivalla ja väärkohtlemise eest

 

Lapse väärkohtlemisele ei ole õigustusi ning mitte miski ei kustuta lapse mälust vägivalda, kuid toetava keskkonna abiga on lapsel võimalik emotsionaalselt paraneda. 

Lapse vanematel ja kõigil teistel last ümbritsevatel inimestel on kohustus:

  • hoiduda igasugusest füüsilisest ja vaimsest vägivallast lapse vastu;
  • selgitada lapsele tema õigusi ning julgustada teda rääkima oma hirmudest ja muredest;
  • märgata seda, kui last võib olla väärkoheldud, ning teavitada sellest kahtlusest kohalikku omavalitsust, politseid või ööpäevaringsel tasuta lasteabitelefonil 116111.

Iga väärkohtlemise liigi puhul, aga eriti seksuaalse väärkohtlemise puhul on oluline, et laps julgeks rääkida sellest, mis temaga on juhtunud, ning et teda tõsiselt võetakse. Vaata lapsesõbralikku videot „Räägi kellelegi, keda usaldad“. Põhjalikumat infot lapse seksuaalse väärkohtlemise teema kohta leiab Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika lehelt

Eestis on keelatud lapse igasugune kehaline karistamine, alavääristamine ja hirmutamine. Kui sina või keegi, keda tead, vajab tuge lapse kasvatamisel ilma selliseid meetodeid kasutamata, siis leiad kasulikke nõuandeid portaalist Tarkvanem.

Oluline on ennetada laste omavahelist vägivalda ja kiusamist. Nähes kiusamist, on igaühe roll sellele vahele astuda ja abi otsida. Vaata selle kohta põhjalikumalt lasteombudsmani teavikust „Kool kiusamisest vabaks“. Ka iga laps ise kannab olulist rolli selles, et vähendada kiusamist enda ümber – vaata ühte näidet selle kohta lasteraamatust „Kreete“ (EST, RUS) ja „Kreete“ raamatu videost (EST, RUS).

 

 Lapsel on õigus rääkida kaasa teda mõjutavates küsimustes

 

Kõigil, kes teevad last mõjutavaid otsuseid, on kohustus uurida lapse arvamust ja seda otsuse tegemisel kaaluda – seda nii pere, kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil ning isegi eraettevõtete poolt.  Ärakuulamise kohustus ei tähenda aga seda, et alati tuleb lapse arvamusega arvestada. Otsuste tegemisel tuleb siiski lähtuda lapse parimatest huvidest, mis ei kattu alati lapse arvamusega.

Euroopa Nõukogu laste osaluse hindamisvahend (EST, ENG) annab üldised suunised riigile lapse arvamuse ärakuulamise osas. 2014 – 2015 oli Eesti koos Iirimaa ja Rumeeniaga üks kolmest riigist, kus seda hindamisvahendit piloteeriti. Tutvu raportiga siin.

Lapse arvamuse ärakuulamine tähendab, et:

  • Lapsele selgitatakse temale mõistetaval viisil, milles küsimus seisneb, ja julgustatakse teda arvamust avaldama. Võrreldes täiskasvanuga vajab laps rohkem tuge oma arvamuse avaldamisel.
  • Lapse arvamus kuulatakse ära ja tehakse pingutusi, et seda mõista. Vajadusel tuleb paluda lapsel uuesti seletada.
  • Lapse arvamust kaalutakse otsuse tegemisel.
  • Kui otsust ei ole võimalik teha vastavalt lapse arvamusele, selgitatakse lapsele,  miks tema arvamusega polnud võimalik arvestada.
 

Laste vaimse tervise toetamine


Projekt „Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks" on ellu viidud Norra toetusel Rahvatervise programmi eelnevalt kindlaksmääratud tegevusena aastatel 2013 – 2016.

Kontseptsiooni eesmärgiks on kirjeldada lastele ja peredele suunatud teenuseid, mis toetavad lapse heaolu ja vaimset tervist ning kolme valdkonna (tervishoid, haridus ja sotsiaalhoolekanne) vahelist koostööd. Kontseptsiooni loomise aluseks on PriceWaterhouse Coopers Advisors (2015) poolt koostatud alusanalüüs, mis kaardistas olukorra Eestis ja tõi välja peamised probleemkohad ühiskonnas.

Kontseptsioon annab ülevaate lapse ja pere toetamise võimalustest erinevates arenguetappides: lapseootus, imik ja väikelaps, eelkooliiga, noorem ja vanem kooliiga. Seejärel kirjeldatakse riskis ja abivajava lapse suunamise võimalusi II või III astme teenustele ning võrgustikutööd erinevate osapoolte vahel. Vaata kontseptsiooni kokkuvõtteid eesti ja inglise keeles.

 

Laste heaolu ja vaimse tervise edendamine on tihedas seoses kasvukeskkonnaga. Et kontseptsioonis toodud tegevused rakendust leiaksid, koostati täiendusõppeprogramm lastega töötavatele spetsialistidele laste vaimse tervise toetamiseks ning piloteeriti selle toimimist kahes Eesti piirkonnas.

Projekti raames algatati 0-18 aastaste laste tervisekontrollide juhendi uuendamine, et lisada senistele tegevutele perekeskne lähenemine ja vaimse tervisega seotud aspektide märkamine.

 

 

 Laste ja perede heaolu profiil

 

Laste ja perede heaolu arendamisel on oluline, et tehtavad otsused toetavad laste ja perede heaolu ning omavad pikaajalist positiivset mõju. Teadmistel põhinevate otsuste langetamise ja asjakohaste sekkumiste kavandamise aluseks on laste ja perede heaolu kajastavate andmete kogumine ja analüüs.

Selleks, et toetada kohalikke omavalitsusi nende andmete kogumisel ja analüüsimisel, töötas Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus koostöös Ernst & Young Baltic AS-ga 2016. aastal välja töövahendi – KOV laste ja perede heaolu profiili ning piloteeris seda kaheksas kohalikus omavalitsuses – Kuusalu vald, Loksa linn, Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Põlva vald, Räpina vald, Vändra vald ja Vändra alev. Laste ja perede heaolu profiili väljatöötamine toimus terviseprofiili uuendamisega koostöös ning see saab edaspidi terviseprofiili osaks.

Laste ja perede heaolu profiil:

  • toob välja ja seostab omavahel laste ja perede heaolu valdkonna visiooni ja eesmärgid;
  • pakub välja laste ja perede heaolu kajastavad indikaatorid (nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed) ning seostab need konkreetsete eesmärkidega;
  • annab ette andmete sisestamise vormid MS Exceli formaadis, kuhu saab koondada info indikaatorite kohta;
  • annab tööriistad andmete esitlemiseks ja analüüsiks;
  • pakub välja ühe võimaliku vormi parendustegevuste planeerimiseks.
     

Töövahend on välja töötatud, et nõustada kohalikke omavalitsusi teadmistepõhiste laste ja perede heaolu toetavate arengukavade koostamisel. Nõustamisprotsessi koordineerib Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus.

Projekti viidi läbi Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ alaosa „Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks“ raames.

 

Lapse õiguste konventsiooni järgimine

 

ÜRO lapse õiguste konventsioon sätestab kõigi laste kõik õigused kõigis eluvaldkondades. Konventsiooniga on liitunud peaaegu kõik maailma riigid, Eesti tegi seda juba 1991. aastal.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgimist kõigis osalisriikides toetab ja monitoorib ÜRO lapse õiguste komitee, mis koosneb 18 sõltumatust eksperdist.

Lapse õiguste komitee üheks ülesandeks on üldkommentaaride väljaandmine. Iga üldkommentaar on ühel täpsemal lapse õigustega seonduval teemal ning aitab seda teemat lahti mõtestada.

Kõik üldkommentaarid on inglise keeles kättesaadavad siin.

Eesti keelde on Lastekaitse Liidu poolt tõlgitud järgmised üldkommentaarid:

Igal osalisriigil on kohustus iga viie aasta tagant esitada konventsiooni täitmise aruanne, mille põhjal esitab komitee riigile riigipõhised soovitused.

Eesti esitas viimase aruande 2015. aastal. Lisaks esitasid variraportid Õiguskantsleri kantselei ning Lastekaitse Liit koostöös teiste vabaühendustega.

Lapse õiguste komitee avaldas 2017. aasta märtsis Eesti riigipõhised soovitused:

  • Riigipõhised soovitused (EST, ENG)

Lapse õigustega seonduv olukord muutub ja areneb piisavalt. Mitmed puudujäägid, mis on välja toodud riigi aruandes, variraportites ning komitee riigipõhistes soovitustes, on juba erinevate tegevuste raames lahendamisel. Järgmise aruande peab Eesti esitama 19.11.2022. 

 

Viimati uuendatud: 2. mai 2017