Muud toetused ja teenused

Toimetulekutoetus

Mis on toimetulekutoetus?

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele.  Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks.
 
Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega
 

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 

Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiir 2016. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 130 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2016. aastal 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus.  
 
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 
 
Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. Toimetulekutoetust taotlevatel perekondadel, kelle perekonnaliikmete hulka kuuluvad lapsetoetust saavad lapsed, on võimalik taotleda ka vajaduspõhist peretoetust.

Kellel on õigus toimetulekutoetusele?

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. 
 
Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 
 
Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;

  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;

  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;

  • riigi tagatisel antud õppelaenu;

  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;

  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppasustuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;

  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;

  • vajaduspõhist peretoetust.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse (eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kehtestatud piirmäärade ulatuses) arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:

  • üür;
  • korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu;
  • korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
  • veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
  • soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
  • majapidamisgaasi maksumus;
  • maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
  • hoonekindlustuse kulu;
  • olmejäätmete veotasu.
Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse 18 m2 iga perekonna liikme kohta ning lisaks 15 m2 perekonna kohta. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses, et oleks tagatud isiku inimväärne äraelamine. Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalsel põhjendatud normile 18 m2 pinda õppuri kohta.

Kuhu pöörduda?

Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus. 
 
Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse summa maksab valla- või linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. 
 
Valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetus määramata:
  • töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tegevuskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud iseseisvat toimetulekut soodustavas sotsiaalteenuses või õppes;

  • kui toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

  • kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. 

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid

Toimetulekutoetuse taotlemiseks esitatakse taotlus, milles märgitakse ära toetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid. 

Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.
Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, siis lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:

  • eluruumi kasutamise õigust (esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);

  • toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

  • kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;

  • sõidukid liiklusseaduse tähenduses;

  • väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Vaidlustamine

Kohaliku omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu maavanemale.

Kust saab täiendavat teavet?

Täiendavat teavet toimetulekutoetuse taotlemise kohta saab elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Näited toimetulekutoetuse maksmisest 2016. aastal

  • 1-liikmeline pensionäri perekond:
    • Isik elab üksi kahetoalises korteris üldpinnaga 51 m² ning tema sissetulekuks on pension summas 250 eurot. Eluruumi kulud on kokku 150 eurot kuus.

    • Taotlejale arvestatav toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: toimetulekupiir 130 € + eluasemekulud 150 € – pension (sissetulek) 250 € = toimetulekutoetus 30 €. Isiku lõplikuks sissetulekuks kujuneb 280 € (pension 250 € + toimetulekutoetus 30 €).

  • 3-liikmeline üksikvanemaga kahelapseline perekond
    • Taotleja elab koos kahe alaealise lapsega (vanuses 10 ja 13 aastat). Isik ei tööta, kuid mõlema lapse pealt laekub sissetulekuks lapsetoetust 50 €. Kuna pere ei saa üksikvanematoetust, elatist ega elatisabi, siis moodustab lapsetoetus kogu perekonna sissetuleku (kokku 100 €). Elamispinnaks on 2-toaline korter üldpinnaga 51 m² ning eluruumi kulud kokku on kuus 200 €.

    • Arvestuslik toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: pere toimetulekupiir 390 € (130 + 130 + 130) + eluasemekulud 200 € - lapsetoetused (sissetulek) 100 € = toimetulekutoetus 490 €. Koos toimetulekutoetusega makstakse toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, täiendavat sotsiaaltoetust 15 €. Lisaks on perel õigus taotleda vajaduspõhist peretoetust, mille suurus kahe lapsetoetust saava lapsega perele on 90 eurot kuus. Perekonna lõplikuks sissetulekuks kujuneb sellisel juhul 695 € (lapsetoetused 100 € + toimetulekutoetus 490 € + täiendav sotsiaaltoetus 15 € + vajaduspõhine peretoetus 90 €).

  • 5-liikmeline kahe vanemaga kolmelapseline pere
    • Taotleja elab koos abikaasa ja kolme alaealise lapsega (vanuses 9, 10 ja 13). Kuna vanemad ei tööta, on pere ainsaks sissetulekuks on lapsetoetused, mis on kokku 200 € (esimese ja teise lapse kohta 50 € , kolmanda lapse kohta 100 €) . Esimese ja teise lapse eest makstav lapsetoetus võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuna arvesse kogu ulatuses (2 x 50 €), kolmanda lapse kohta makstavast 100 € suurusest lapsetoetusest arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka 55 €. Seega toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna sissetulekuks 155 eurot (2 x 50 + 55). Pere elab 3-toalises korteris üldpinnaga 70 m² ning eluruumi kulud kokku on kuus 180 €.

    • Perekonnale arvestatav toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: toimetulekupiir 624 € (130 + 104 + 130 + 130 + 130) + eluasemekulud 180 € – lapsetoetused (sissetulek) 155 € = toimetulekutoetus 649 €. Lisaks on perel õigus taotleda vajaduspõhist peretoetust, mille suurus vähemalt 2 lapsetoetust saava lapsega perele on 90 eurot kuus. Perekonna lõplikuks sissetulekuks kujuneb sellisel juhul 939 € (lapsetoetused 200 €+ toimetulekutoetus 649 € + vajaduspõhine peretoetus 90 €).

Korduma kippuvad küsimused


 
 

Sotsiaalteenuste soovituslikud juhised 

 

 

Varjupaigataotlejate vastuvõtmine

  
Kõike välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmisega seonduvat reguleerib Eestis "Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus". Seadusest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ülesandeks varjupaigataotlejate vastuvõtmise korraldamine ja kokkuleppel kohalike omavalitsustega rahvusvahelise kaitse saajate kohalikku omavalitsusse elama asumise korraldamine. 
 

Mõisted 

 
Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on viivitamatult pärast Eestisse saabumist esitanud enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja endale rahvusvahelise kaitse saamiseks varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet otsust teinud. Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse. 
 
Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. 
 
Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas:
  • talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või
  • tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või
  • konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. 
 
Ajutine kaitse on erandlik menetlus, mille eesmärk on anda massilise sisserände või eeldatava massilise sisserände korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige kui valitseb oht, et varjupaigasüsteem ei suuda nimetatud sisserännet menetleda, kahjustamata enda tõhusat toimimist ajutist kaitset taotlevate välismaalaste huvides. Siiani ei ole ajutise kaitse menetlust veel kordagi rakendatud. 
 
Varjupaigataotluste ja ajutise kaitse alusel esitatud elamisloa taotluste menetlemise eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet. Varjupaigataotlejate ja ajutise kaitse saajate vastuvõtmist korraldab Sotsiaalministeeriumi ning on selleks sõlminud halduslepingu AS Hoolekandeteenustega. Vastuvõtukeskuse asub Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama külas. Varjupaigataotlejad suunab vastuvõtukeskusesse Politsei- ja Piirivalveamet. 
 
Vastuvõtukeskus korraldab taotlejale varjupaigamenetluse või ajutise kaitse menetluse ajal järgmiste teenuste osutamise:
  • majutamine;
  • vastuvõtukeskuses elava taotleja ja turvalisuse kaalutlusel väljaspool vastuvõtukeskust elava taotleja varustamine toiduainetega või toitlustamine, varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks. Toiduainetega varustamine või toitlustamine on asendatud rahalise toetusega, mis on võrdne minimaalseteks tarbimiskulutusteks makstava toimetulekutoetusega;
  • vältimatu abi ja tervisekontroll;
  • hädavajalikud tõlketeenused ja eesti keele õpetamine;
  • informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
  • seaduse alusel läbiviidavate toimingute sooritamiseks vajalik transporditeenus;
  • muud esmavajalikud teenused.