Norra Laste-, noorte- ja pereasjade direktoraat

Alates 1. jaanuarist 2014 täidab programmi doonoripoolse programmipartneri rolli Norra Laste-, noorte- ja pereasjade direktoraat, kes võttis selle rolli üle Norra Laste, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse ministeeriumilt.

Organisatsioonist

Norra Laste-, noorte- ja pereasjade direktoraat (BUFdir) kuulub Laste, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse ministeeriumi haldusalasse, olles ministeeriumi poliitika elluviijaks ja täites mitmesuguseid poliitika rakendamise ja rahastamisega seonduvaid ülesandeid. BUFdiri põhieesmärgiks on edendada võrdõiguslikkust ning kõrvaldada sool, puudel, seksuaalsel sättumusel, rahvusel ning soolisel identiteedil ja selle väljendusvormidel põhinev diskrimineerimine. Samuti vastutab Bufdir laste ja perede heaolu ja kaitse eest.

Riigi töö soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Riigi poliitika eesmärgiks on:

  • tagada naistele ja meestele võrdsed formaalsed õigused ja võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu;
  • tagada naiste ja meeste vahel tõeline võrdõiguslikkus hüvede, vastutuse ja võimu võrdse jaotamise kaudu;
  • arvestada sugupooltega rahvuse, seksuaalse sättumuse, puude, vanuse ja erinevate ühiskonnakihtide kontekstis.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

Soolise võrdõiguslikkuse seadus kaitseb soopõhise diskrimineerimise eest ja edendab soolist võrdõiguslikkust – naistel ja meestel peavad olema võrdsed võimalused hariduse, tööhõive ning kultuurilise ja erialase arengu vallas. Seadus kaitseb nii naisi kui mehi, kuid selle eesmärk on eeskätt parendada naiste olukorda.

Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastane volinik (norra keeles „LDO“) jälgib seaduse rakendamist ja täitmist, menetleb seaduse rikkumisi käsitlevaid kaebusi ja annab juriidilist nõu.

Soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava

„Likestilling 2014“ („Sooline võrdõiguslikkus 2014“) on soolise võrdõiguslikkuse alane riiklik tegevuskava, mis käivitus novembris 2011. Kava rakendusperiood on 2011.–2014. aasta ning selles on määratletud riigi poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse vallas. Kava sisaldab 86 uut algatust, mille rakendamise eest vastutavad erinevad ministeeriumid.

Soolõime (soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine)

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika põhistrateegiaks on integreerida soolise võrdõiguslikkuse tahk poliitikakujundamisse keskvalitsuse, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Soolise võrdõiguslikkusega seotud valdkondliku vastutuse põhimõte kehtib riigi tegevuse suhtes. See tähendab, et iga ministeerium vastutab soolise võrdõiguslikkuse eest oma vastutusalas. Laste, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse ministeeriumi ülesanne on koordineerida soolise võrdõiguslikkuse poliitikaid.

Soolist võrdõiguslikkuse edendavad omavalitsused (Likestilte kommuner)

2012. aastast on sisse seatud uus omavalitsuste programm „Likestilte kommuner“, mille eesmärk on suurendada pädevust ja jõupingutusi soo aspekti integreerimisel omavalitsuste poliitika kujundamisse ja teenustesse.

Sooline võrdõiguslikkus tööelus ja hariduses

Sooline võrdõiguslikkus tööelus on tähtis osa soolise võrdõiguslikkuse poliitikast ning selle eest vastutab mitu ministeeriumi. Tööalase soolise võrdõiguslikkuse seisukohast on olulised võrdne tasu ja haridus ning vabadus ametivalikul. Võrdne tasu võrdväärse töö eest ja soopõhiselt vähem segregeeritud tööturg on tähtsad põhimõtted tööalase võrdõiguslikkuse saavutamisel.

Norras töötab osaajaga rohkem naisi (40%) kui mehi (12%). Osaajaline töö on tõelise soolise võrdõiguslikkuse seisukohast väljakutseks, omades selget soolist tahku. Olgugi, et paljud naised ise soovivad töötada vähem tunde, on mittevabatahtlik osaajatöö üks töötuse vorme ja majandusliku võrdväärsuse, isemajandamisvõime ja ise toime tulekuks piisava tulu teenimise tagamiseks on naistel vaja rohkem täisajalist tööd.

Riigi eesmärk on, et rohkematel erialadel ja ametikohtadel, sealhulgas tipp- ja keskastmejuhtide tasandil valitseks parem sooline tasakaal. Riik püüab ka vähendada mittevabatahtliku osaajalise töö ulatust, et soovijad saaksid töötada täistööajaga.

Riik soovib, et päevahoiu- ja haridussektor edendaksid soolist võrdõiguslikkust ja võitleksid igasuguse diskrimineerimise vastu. Eesmärk on suurem sooline tasakaal igasuguse hariduse ja täiendõppe vallas.

Töötasu ja sissetulekute erinevused meeste ja naiste vahel

Naiste maksustatav tulu on umbes 66% meeste sissetulekust. Naiste tunnitasu on ligikaudu 85% meeste tunnitasust. 2010. aastal esitas valitsus parlamendile aruande jõupingutustest võrdse töötasu saavutamise vallas.

Sugu ja võim

Meeste ja naiste võrdne osakaal kõikidel võimupositsioonidel on demokraatlikku ja võrdõiguslikku ühiskonna rajamisel hädavajalik. Norras on  saavutatud häid tulemusi – 40% parlamendisaadikutest on naised – kuid eesmärkideni ei ole jõutud. Sooline tasakaal on kõige rohkem paigast ära kohalikul tasandil valitavate rahvaesindajate seas. Suurimad väljakutsed peituvad kohalikus poliitikas, kus vaevalt iga neljas naine on omavalitsusüksuse juht.

Norra seadused näevad ette soolise võrdõiguslikkuse nii avaliku kui ka erasektori suurettevõtete juhtorganites, välja arvatud eraomandis olevad piiratud vastutusega äriühingud. Kõik ettevõtted, mille suhtes see reegel kehtib, on nüüd saavutanud suurema soolise tasakaalu oma juhtorganites.

Viimati uuendatud: 9. Jaanuar 2015