Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Perehüvitised ja vanemapuhkused

Peresõbralikkust väärtustava ühiskonnana pakub riik lastega peredele mitmeid hüvitisi, kuid ka võimalust võtta lapsevanematel pere ja lastega koosolemiseks tööst vaba aega. Perepoliitikat kujundades peame silmas, et pered on unikaalsed ja igal perel on omad soovid ja vajadused.

Perehüvitised on riigieelarvest finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi.

Perehüvitise liigid on riiklikud peretoetusedvanemahüvitis ja elatisabi. Perehüvitisi määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet.

Erinevate vanemapuhkuste võimaldamise eesmärk on hõlbustada lapsevanema töö- ja pereelu ühitamist nii, et perekond ei peaks lapse saamise puhul märkimisväärselt oma elukorraldust muutma ja saaks paremini keskenduda lapsele. 

Üksikasjaliku infoga, kellele, mis liiki ning mis tingimustel ja suurustes perehüvitisi makstakse ja vanemapuhkused tagatakse, saab Sotsiaalkindlustusameti lehelt.

Peretoetused

Sünnitoetus

Sünnitoetust makstakse lapsevanemale, lapsendajale, eestkostjale või hooldajale. Sünnitoetus on ühekordne toetus.

Lapsendamistoetus

Lapsendamistoetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Lapsendamistoetus on ühekordne. Toetust ei maksta, kui eelnevalt on sellele perele makstud sama lapse kohta sünnitoetust.

Lapsetoetus

Lapsetoetust makstakse igal kuul kõigile lastele sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke.

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetust makstakse lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.  Toetust makstakse lapse 19-aastaseks saamiseni.

Eestkostetava lapse toetus

Eestkostel oleva lapse toetus on igakuine toetus vanemliku hooleta jäänud lapsele. Toetust makstakse lapsele, kelle üle on kohus seadnud eestkoste kohtumääruse alusel. Toetusele on õigus lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsele makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks. Toetust makstakse iga kuu.

Lasterikka pere toetus 

Lasterikka pere toetust makstakse peredele, kus kasvab kolm või enam last.

Puudega lapse toetus 

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 19-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Rohkem infot puudega lapse toetuse kohta loe Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitis

Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist makstakse last kasvatavale vanemale, lapsendajale, hoolduspere vanemale või eestkostjale, kui ta on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane. Vanemahüvitist, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi, on perel õigus saada kuni 605 kalendripäeva ja kasutada saab seda kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

1. aprillil 2022 jõustusid vanemahüvitiste korra muudatused, mille eesmärk on muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja paindlikumaks. Vanemahüvitise liigid on: ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

Tänu muudatustele saavad pered just nende vajaduste järgi leida sobiva lahenduse, kuidas laste kasvatamist planeerida. Paindlikkust lisab jagatav vanemahüvitis ja võimalus mõlemal vanemal samal ajal väikelapsega kodus olla. Muudatustega pakub riik vanematele rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitada, pakkudes vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis enam valikuvõimalusi ning soodustades vanemate vahel hoolduskoormuse jagamist. Mugavust lisab ka vanemahüvitiste ja –puhkuste koondumine sotsiaalkindlustusameti alla. Kui vanem soovib mõnda puhkust välja võtta või hüvitist kasutada, tuleb tal selleks Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses avaldus teha. Täpsemalt loe vanemahüvitise muudatustest sotsiaalkindlustusameti veebist.

Elatisabi

Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. 

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. 

Parema ülevaate elatisabi kohta leiad sotsiaalkindlustusameti lehelt.

Viimati uuendatud 21.08.2023