Perehüvitised

Vanemahüvitis, elatisabi ja peretoetused ning vajaduspõhine peretoetus

 
Vanemahüvitise, elatisabi ja peretoetuste taotlemise kohta vaata täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Vanemahüvitist ja selle saamise perioodi puudutavat infot ning vanemahüvitise kalkulaatorit leiad siit.  
 
       
Vanemahüvitis
Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane. Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.
Vanemahüvitist makstakse alates sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgnevast päevast 435 päevaks. 
 
Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu.  Vanemahüvitise seadus
Elatisabi
Alaealisele lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduse nõutavas ulatuses. Kuigi elatisabi saajaks on laps ise, siis taotleb seda last kasvatav vanem, kes on pöördunud kohtusse teiselt vanemalt elatise väljamõistmiseks. Elatisabi maksab riik last kasvatavale vanemale elatise nõudmise kohtumenetluse toimumise ajal, kui elatisabi seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva.
 
Kuhu pöörduda
Elatisabi saamiseks tuleb esitada  Sotsiaalkindlustusametile avaldus, isikut tõendav dokument  ning makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus.
 
Täpsemat infot
Elatisabi täpsemate tingimuste ja taotlemise kohta vt Elatisabi seadusest või sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
 
Elatise nõudmise kohta vt täpsemalt perekonnaseadusest või http://www.juristaitab.ee/KKK/perekonnasuhted/elatis-lapsele
3,20  päeva kohta Elatisabi seadus
Lapsetoetus Kõigile lastele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni, ning juhul kui laps jätkab õppimist, siis kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.  Esimesele ja teisele lapsele 50 €  ning alates kolmandast lapsest igale lapsele   100 € Riiklike peretoetuste seadus
Lapsehooldustasu Last kasvatavale vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule. Kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel, siis lapsehooldustasu ei maksta. 
1. Kuni 3-aastase lapse eest 38,35 €
2. Kuni 3-aastase lapsega peredes 3-8-aastaste laste eest 19,18 €
3. Vähemalt kolmelapselistes peredes 3-8-aastaste laste eest 19,18 €
Riiklike peretoetuste seadus
Üksikvanema lapse toetus  Lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. 19,18 € iga lapse kohta Riiklike peretoetuste seadus
Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus  Seitset ja enamat lapsetoetusele õigust omavat last kasvatavale vanemale 168,74 €  Riiklike peretoetuste seadus
Sünnitoetus
Lapsevanemale, lapsendajale, eestkostjale või hooldajale
 
320 € iga sündinud lapse kohta; kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1000 € iga sündinud lapse kohta. Riiklike peretoetuste seadus
Lisaks on töölepingu seaduses reguleeritud õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, isapuhkusele, lapsehoolduspuhkusele ja lapsepuhkusele.
 
Info toimetulekutoetuse kohta leiate siit.
 

Vajaduspõhine peretoetus

 

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

 
 
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele 358 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 179 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 107,4 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsetoetust saava lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsetoetust saava lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.
 
Lisaks vajaduspõhisele peretoetusele võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.
 

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

 
Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:
 
  • perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri; või
  • perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.
Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.
 
Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Perekonna kohta saab esitada ainult ühe taotluse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.
 
Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis otsustatakse vajaduspõhise peretoetuse määramine perekonna taotlemisele eelneva kolme kalendrikuu sissetulekute põhjal. Sissetulekute arvestamisel lähtutakse seejuures järgmistest põhimõtetest.
 
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.
 
Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:
 
  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;

  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;

  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;

  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;

  • vajaduspõhist peretoetust.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekute põhjal arvutatakse välja keskmine kuine tulu. Kui see jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri, on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneva kolme kuu jooksul.
 
Perekondade puhul, kellele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus, kolme eelneva kuu sissetulekuid ei arvestata.
 

Kuhu pöörduda?

 

Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus (valla- või linnavalitsus).

Toetuse taotleja (ehk isik, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust), esitab vajaduspõhise peretoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.

Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks. Seejuures peavad lapsed vastama vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimustele (st olema lapsetoetuse saajad) toetuse taotlemise kuul.
 

Otsuse toetuse määramise kohta teeb kohaliku omavalitsuse üksus kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetus makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul.

NB! Perede puhul, kus on põhikooli lõpetanud 16-aastane laps, võib taotluse esitamise korral septembrikuus otsuse tegemine võtta tavapärasest kauem aega, sest eelnevalt on vaja saada andmed lapse õppimise jätkamise ning sellega seonduvalt lapsetoetuse saamise kohta.
 

Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta vajaduspõhise peretoetus määramata, kui vajaduspõhise peretoetuse taotlejal või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti või elatise sissenõudmisest keeldutakse. 

 

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid

 

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks esitatakse taotlus, milles märgitakse ära perekonnaliikmete nimed nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid.

Kui perekond eelmisel kuul toimetulekutoetust ei saanud, siis tuleb taotlusele  lisada ka dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust. 

 

Vaidlustamine

 

Kohaliku omavalitsuse üksuse vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu maavanemale.

 

Kust saab täiendavat teavet?

 
Täiendavat teavet vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kohta saab elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.
 
 

Näited vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kohta 2016. aastal

  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut ja 2 alla 14-aastast last - sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 751,8 eurot (358+ 179 + 107,4 + 107,4 = 751,8). Seega saab pere 2016. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 751,8 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.

  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps - sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 823,4 eurot (358 + 179 + 179 + 107,4 = 823,4). Seega saab pere 2016. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 823,4 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.

  • 3-liikmeline perekond, kus on 1 täiskasvanu ja 2 alla 14-aastast last - sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 572,8 eurot (358 + 107,4 + 107,4 = 572,8). Seega saab pere 2016. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 572,8 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.

  • 5-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, kaks 14-aastast või vanemat last ja 1 alla 14-aastane laps - sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 1002,4 eurot (358 + 179 + 179 + 179 + 107,4 = 1002,4). Seega saab pere 2016. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 1002,4 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaator

 

Oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri välja arvutamiseks saate kasutada vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaatorit.
 
Perede puhul, kes saavad toimetulekutoetust, ei ole vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri arvutamine vajalik, sest toimetulekutoetuse saamine eelmisel kuul on iseenesest aluseks vajaduspõhise peretoetuse saamisele.
 

NB! Kalkulaatori abil saadud tulemusel on informatiivne tähendus. Vajaduspõhise peretoetuse määramise otsustab valla- või linnavalitsus.



 

Korduma kippuvad küsimused vajaduspõhise peretoetuse kohta leiate SIIT.

 

 

Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat

 

08.01.2015 tutvustati Sotsiaalministeeriumis mitmete ekspertide (PRAXIS, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool) kaasabil valminud peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelist raamatut. Dokumendi eesmärgiks on välja pakkuda erinevaid perepoliitilisi meetmeid hõlmavaid suuniseid, mis aitaksid lahendada Eesti riigi ees seisvaid väljakutseid – lastega perede parem toimetulek, vaesuse vähendamine ja sündimuse suurendamine.

Eestile on oluline säilitada lapsetoetuste universaalne ülesehitus. Selle mõju vaesuse leevendamisele sõltub nii toetuste suurusest kui skeemi ülesehitusest. Kõige kuluefektiivsem viis laste vaesuse leevendamiseks on toimetulekupiiri tõstmine. Ühe vanemaga perede toetamiseks on eriti olulised isa olemasolu ja lahuselava vanema osalust soodustavad meetmed. Suuremas vaesusriskis on pered, kelle sissetulek on väike ja kus sissetuleku saajaid on vähe – töötu vanemaga perekonnad, ühe vanemaga perekonnad, lasterikkad perekonnad ja pered, kus kasvab puudega laps. Sündimust mõjutavad perepoliitika valdkonnas eelkõige töö- ja pereelu ühitamist soodustavad meetmed. Oluline on tagada kvaliteetne lapsehoid kõigile soovijatele, suurendada vanemapuhkuste paindlikkust ja isade osalust lapse kasvatamises.

Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat 2015

"Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs" (A. Puur, A. Põldma, 2014)

"Peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiu rahastamise mõju analüüs vaesusele ja töötamise stiimulitele" (A. Võrk, A. Paulus, C. Leppik, 2014)