Perehüvitised

Perehüvitised on toetused, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi. Täiendavalt toetatakse puudega lapsi, vaesuses elavaid lapsi ja asenduskoduteenuselt elluastuvaid noori.

Riik on täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Loe lähemalt vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamise lehel.

Peretoetused

Sünnitoetus

Sünnitoetust makstakse lapsevanemale, lapsendajale, eestkostjale või hooldajale. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 € iga sündinud lapse kohta. Kolmikute või suurema arvu mitmikute sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 € iga sündinud lapse kohta.

Lapsendamistoetus

Lapsendamistoetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Lapsendamistoetus on ühekordne ja seda makstakse 320 € iga lapsendatud lapse kohta. Toetust ei maksta, kui eelnevalt on sellele perele makstud sama lapse kohta sünnitoetust.

Lapsetoetus

Lapsetoetust makstakse igal kuul kõigile lastele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Juhul kui laps jätkab õpinguid, siis kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse esimesele ja teisele lapsele 50 € kuus ning alatest kolmandast lapsest igale lapsele 100€ kuus.

Lapsehooldustasu

Lapsehooldustasu makstakse last kasvatavale vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule igal kuul. Lapsehooldustasu ei maksta, kui ühele vanemale makstakse perehüvitiste seaduse alusel vanemahüvitist või kui lapsega seoses makstakse vanemale ravikindlustuse seaduse alusel sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist. Lapsehooldustasu makstakse:

  • Kuni 3-aastase lapse eest 38,35 €
  • Kuni 3-aastase lapsega peredes 3-8 aastaste laste eest 19,18 €
  • Vähemalt kolmelapselistes peredes 3-8  aastaste laste eest 19,18 €

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetust makstakse lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.  Toetust makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse õppimise korral tema 19-aastaseks saamiseni. Üksikvanema lapse kuutoetuse suurus on 19,18 € kuus 

Eestkostetava või hooldatava lapse toetus

Eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus vanemliku hooleta jäänud lapsele. Toetust makstakse lapsele, kelle üle on kohus seadnud eestkoste kohtumääruse alusel või kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel ja korras. Toetusele on õigus lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsele makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks. Toetust makstakse iga kuu ja selle suurus on 240 € kuus. 

Seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus 

Toetust makstakse ühele vanemale, hooldajale või eestkostjale, kelle pere kasvab seitse või enam last, kes kõik omavad õigust lapsetoetusele. Toetust makstakse iga kuu ja selle suurus on 168,74 € kuus. 

Lasterikka pere toetus 

Alates 1.juulist 2017 hakatakse lasterikastele peredele maksma lasterikka pere toetust. Toetust makstakse peredele, kus kasvab kolm või enam last. Lasterikka pere toetust makstakse:

  • Kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 € kuus
  • Seitset või enamat last kasvatavale perele 400 € kuus

Puudega lapse toetus 

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Rohkem infot puudega lapse toetuse kohta loe Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

 

Elluastumistoetus

Elluastumistoetust makstakse isikule, kes viibis lapsena asenduskodus või kelle üle oli seatud eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub iseseisvalt uude elukohta elama kahe aasta jooksul pärast asenduskoduteenuse, eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemist. Alates 1.jaanuarist 2017 on elluastumistoetus 383,60 €.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Rohkem infot toimetulekutoetuse kohta loe siit.
 

Vajaduspõhine peretoetus
 

Vajaduspõhist peretoetust saab perekond:

  • kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps ja;

  • kui keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või;

  • perele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2017. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2017. aastal perekonna esimesele liikmele 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 118,2 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsetoetust saava lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsetoetust saava lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.

Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Täpsem info vajaduspõhise peretoetuse kohta ning vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaator asub siin.

 

 Vanemahüvitis

 

Vanemahüvitist makstakse last kasvatavale vanemale, lapsendajale, võõrasvanemale, eestkostjale või hooldajale, kui ta on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.

Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. 

Vanemahüvitist makstakse alates sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgnevast päevast 435 päeva. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu.

Vanemahüvituse suurust saad arvutada siin.

Elatisabi

 

Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks. 

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Elatisabi makstakse lapsele kuni 100 eurot kuus

Parema ülevaate elatisabi kohta leiad Elatisabi KKK lehelt.

Viimati uuendatud: 16. märts 2017