Programmist rahastatud projektid

 

 
 

Väikeprojektide toetusskeemist rahastatud projektid

 

Projektide kohta leiab detailsemat informatsiooni kerides lehekülge alla poole või
klikates ülalpool olevatel pealkirjadel

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
"Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni"

Projekti rakendusperiood: 25. märts 2013 – 31. märts 2016
Toetuse suurus: €700 000

Projektijuht: Helen Talalaev

 

Projekti eesmärk on tõsta kodanike, õigusprofessionaalide ning tööandjate teadlikkust sugude võrdõiguslikkusest, võrdse kohtlemise põhimõttest ning struktuursest ebavõrdsusest. Projekti ettevõtmiste tulemusena tõhustub õiguskaitse soolise ja mitmese diskrimineerimise juhtumites. Õigusabiteenust osutavad isikud saavad teadlikumaks naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttest ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise temaatikast.
 
Vajadus tegutseda õiguskaitse tulemuslikumaks muutmise ning valitsemise sootundlikumaks tegemise nimel tuleneb madalast õigusteadlikkusest ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi ka „SoVS“) mitterahuldavast rakendumisest. Teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuetest on madal nii kodanike ja töötajate kui ka tööandjate ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste seas. Kohtutesse ja töövaidluskomisjonidesse on jõudnud vaid üksikud diskrimineerimisvaidlused.
 
2013-2015 on voliniku kantseleil kavas rida tegevusi, mis võib tinglikult jaotada kahte suuremasse kategooriasse:

I  Diskrimineerimise läbi kannatanute õiguskaitse tõhustamine õigusteadlikkuse tõstmise ja strateegilise hagelemise kaudu
II Sugude võrdsuse edendamine avalikus sektoris poliitikakujundamisse ja valitsemisse sookategooria läbiva kaasamise kaudu

 

I Tõhus õiguskaitse diskrimineerimise vastu - õigusteadlikkuse parandamine ning kannatanute abistamine

1. Võrdse kohtlemise põhimõtte evitamise nimel õigusteadlikkuse parandamine 
  • Tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjonide töötajate ning tööandjate koolitamine soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuetest.
  • Võrdse kohtlemise põhimõtet avavate teabematerjalide avaldamine. Erilist tähelepanu pööratakse materjalide koostamisel soolist ja mitmest diskrimineerimist sagedamini kogevate vähemuskogukondade ning haavatavate elanikkonnagruppide esindajate probleemidele ja vajadustele.
  • Perioodil 2013-2015 tehakse voliniku kantselei õigusnõustamise teenus kättesaadavamaks väljaspool pealinna elavatele elanikele. Aastas korra viiakse iga maakonna keskuses läbi kodanike õigusnõustamine.
  • Perioodil 2013-2015 toimub iga aasta kaks eriseminari võrdõiguslikkuse spetsialistidele aktuaalsetel teemadel. Seminaridel tutvustavad uuemaid erialateadmisi välisspetsialistid.

2. Uuring ebavõrdsuse ilmingutest ning soolise ja mitmese diskrimineerimise kogemustest ja levikust
Suuremahuline ja mitmetahuline uuring püüab leida vastust, millised sotsiaalsed grupid on Eesti ühiskonnas kõige haavatavamas olukorras, kes, millises olukorras ning millisel viisil kogevad soolist või mitmest diskrimineerimist. Uuring hõlmab nii inimeste kogemuste kaardistamist kui ka praktikate ja poliitikate analüüsi selgitamaks välja võimaliku struktuurse ebavõrdsuse kohti ning tagamaid. Metoodika eripära seisneb selles, et paralleelselt soolises lõikes andmete uurimisega vaadeldakse ka inimeste kuulumist erinevatesse vähemusgruppidesse ning seda, kuidas mõjutab see nende sotsiaalset positsiooni ja tõenäosust sattuda ebavõrdse kohtlemise ohvriks.

Uurimistulemused võimaldavad kavandada edukamat võrdõiguslikkuse poliitikat ning võidelda tõhusamalt ebaõigluse vastu.

3. Strateegiline hagelemine diskrimineerimisvaidluste lahendamiseks
Tõhustamaks õiguskaitset soolise ja mitmese diskrimineerimise juhtumite lahendamisel ning loomaks ja kujundamaks kohtupraktikat, valib voliniku kantselei välja õiguspoliitilist tähtsust omavad juhtumid, mis viiakse kohtusse. Kannatanu abistamine seisneb õigusabi korraldamises, ekspertteadmise pakkumises kohtuprotsessis kannatanut esindavale õiguseksperdile ning vajadusel hagemisega seonduvate kulude katmises. Kohtulahendite sisu, tulemused ja võimalik mõju ühiskonnale tehakse teatavaks ka laiemale avalikkusele. 

4. Psühholoogide ja nõustajate koolitamine
Psühholooge, terapeute ja kriisinõustajaid haritakse koolituse käigus diskrimineerimise kogemuse spetsiifikast. Koolituse käigus õpetatakse, kuidas aidata ebavõrdse kohtlemise ohvriks langenuid negatiivse kogemusega toime tulema (st mh tõstma enesekindlust, maandama stressi, pöörduma depressiooni jms tõsisemate tagajärgedega abi saamiseks spetsialisti poole).

 

II Sugude võrdõiguslikkuse edendamine ning soo aspekti läbiv lõimimine valitsemisse

Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb ette, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad oma tegevuses süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt edendama naiste ja meeste võrdsust. Selleks tuleb asutustel strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides ja ellu viies võtta arvesse naiste ja meeste erinevaid huve ning ühiskondlikku staatust. Aitamaks nimetatud asutustel seadusjärgset kohustust täita, muuhulgas selleks, et määrata valitsusalas kindlaks sugude võrdsust puudutavad teemavaldkonnad ning asjakohased eesmärgid ja indikaatorid, pakutakse perioodil 2013-2015 voliniku kantselei poolt kohustatud isikutele ekspertkonsultatsioone ja töötatakse välja juhendmaterjalid.

Riigiasutustele suunatud tegevused ja teenused

1. Riigiasutuste nõustamine soo aspekti läbivaks lõimimiseks nende tegevusse
Voliniku kantselei pakub projekti perioodil ministeeriumidele nõustamisteenust seadusandlikus ja arengukavade väljatöötamise protsessis kohustusliku soolise mõju analüüsi edukamaks läbiviimiseks. Samuti aidatakse ministeeriumidel sõnastada oma valitsemisalas relevantsed soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid ning töötada välja arengukavades kätketud eesmärkide saavutamise hindamiseks sobivad indikaatorid.

Kavas on järgmised tegevused:

  • Ekspertkonsultatsioonid ministeeriumidevahelise soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise töögrupi liikmetele. Konsultatsioonide käigus antakse nõu, kuidas kaardistada ministeeriumi valitsemisalas soolise ebavõrdsuse suurimad probleemid, seada soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid, töötada välja eesmärkide saavutamise hindamiseks indikaatorid, kujundada sootundlikke teenuseid ning viia läbi soolise mõju analüüse ja hinnata analüüside tulemusi.
  • Tööseminar ministeeriumide juhtkondadele soolise võrdõiguslikkuse läbiva lõimimise metoodika kohta valitsemisalas. Tööseminari viivad läbi väliseksperdid.
  • Igal teisel kuul hakkab ilmuma e-infoleht soolise võrdõiguslikkuse edendamise uuematest arengutest. Infolehte levitatakse eelkõige riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste seas eesmärgiga aidata asutustel parema informeerituse kaudu hõlmata soo aspekt oma tegevustesse.
  • Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ametnikele töötatakse välja praktiline juhend, kuidas täita soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevat kohustust edendada soolist võrdõiguslikkust.
  • Sotsiaalministeeriumis viiakse läbi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetodite rakendamise pilootprojekt. Ettevõtmise eesmärk on testida ühe ministeeriumi näite varal, kuidas töötab soo aspekti lõimimine poliitika kujundamise protsessis. Pilootprojekti raames viiakse Sotsiaalministeeriumis läbi kavandatava programmi, poliitika või meetme soolise mõju analüüs ning lõimitakse soo aspekt planeerimise protsessi kõigisse etappidesse. Ettevõtmise tulemusena valmib detailne ja praktiline kirjeldus soolõime protsessist ministeeriumi poliitika kujundamises ja planeerimises. Infomaterjali saavad teised ministeeriumid kasutada õppevahendina kavandades soolõime tegevusi oma valitsemissalas. 
  • Ministeeriumide poolt seadusandlustegevuses ja arengukavade väljatöötamise käigus läbiviidud soolise mõju analüüsimise protsessides konsultatsiooni pakkumine ning analüüside auditeerimine.

Haridus- ja teadusasutustele suunatud tegevused

2. Teaduskonverents ja publikatsioon naissubjektsusest koostöös ülikoolide ja/või teiste uurimisasutuste ning akadeemiliste väljaannetega 

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on haridus- ja teadusasutused kohustatud edendama soolist võrdõiguslikkust kasutades õppematerjale ning viies läbi uuringuid, mis aitavad kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele.

Eestis ei ole soouuringud institutsionaliseeritud teadusdistsipliin (st üheski ülikoolis pole soouuringutele spetsialiseerunud õppetooli ning puudub võimalus teha akadeemiline kraad soouuringutes). Toetamaks kodumaist soouuringute distsipliini ning nais- ja meesuuringutega tegelevaid teadureid korraldatakse interdistsiplinaarne konverents (kaasates teolooge, õigus-, arsti-, kirjandusteadlasi jne) soolisest subjektsusest. Konverentsi eesmärk on uurida erinevaid analüüsimeetodeid kasutades kehtivaid soolisi võimumehhanisme, subjektiloomet jms.

 

Valik projekti oodatavaid tulemusi

  • Tõusnud on teadmine õiguskaitse võimalustest diskrimineerimise asjades, sh voliniku tegevusest ja pädevusest.
  • Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõudeid tuntakse paremini ning seeläbi rakenduvad need aktid edukamalt. Töövaidluskomisjonide ja kohtute poolt lahendatakse aastas suurem arv diskrimineerimisvaidlusi kui perioodil enne aastat 2013. 
  • Voliniku kantseleile on loodud paremad võimalused täita seadusjärgseid ülesandeid.
  • Paranenud on teadmine struktuurse ebavõrdsuse kohta ning kaardistatud on kõige haavatavamad elanikkonnagrupid.
  • Tõhustunud on õiguskaitse soolise ja mitmese diskrimineerimise ohvritele. 
  • Ministeeriumidel on välja valitud prioriteetvaldkonnad, kus peetakse arengukavade tasemel silmas sugude võrdsuse põhimõtet, analüüsitud on ebavõrdsuse ilminguid. Riigiasutustel on kasutada juhendid, kuidas lõimida sugude võrdsuse põhimõtet oma tegevusse.

Tagasi lehekülje algusesse»

 

Statistikaamet
"Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus"

Projekti rakendusperiood: 25. märts 2013 – 31. detsember 2015
Toetuse suurus: € 227 762

Kontaktisik: Urve Kask

 

Projekti eesmärk on tuua meeste – naiste  palgalõhe statistika iga-aastasesse regulaarsesse statistikasse. Publitseerida palgalõhe andmestikku iga-aastaselt Statistikaameti (SA) veebis. Luua SA veebis valdkonna rubriigi sotsiaalelu - tööturg  http://www.stat.ee/tooturg  alla eraldi rubriik naiste ja meeste palgalõhe, kus saab iga-aastaselt jälgida naiste ja meeste palkade erinevusi. Samasse rubriiki on plaanis lisada ka täiendavat informatsiooni ja analüüse, mis on seotud naiste ja meeste olukorraga tööturul ja palgalõhega. Seega on materjal ühes kohas ja tarbijale kättesaadav.

Projekti raames ei suurendata ettevõtete ega ka eraisikute halduskoormust, vaid vastupidi, eesmärgiks on tuua käibesse administratiivseid andmeallikaid, eelkõige Maksu- ja Tolliameti andmestik. Vastav andmestik lingitakse tööjõu-uuringu aasta andmetega ning koostatakse ühtne andmebaas kahe andmeallika baasil, mis jääb aluseks ka regulaarse statistika raames iga-aastaselt meeste naiste palgalõhe kui ka juurutatavate täiendavate indikaatorite arvutamisel.

2013 – 2015. aastatel planeeritud tegevused:

1. Uute andmeallikate kasutuselevõtt

  • Võtta kasutusele palgastatistika andmete saamiseks Maksu- ja Tolliameti andmestik.
  • Viia Maksu- ja Tolliameti andmestik isikujärgseks ning valideerida andmestiku kooskõla Statistikaametis läbiviidud tööjõu-uuringu palgaküsimustega.
  • Analüüsida Statistikametis läbiviidud tööjõu-uuringu palgaküsimuste analüüs, analüüsida mittevastamisi, selle struktuuri, andmete vastavust Maksu- ja Tolliameti andmetega.
  • Koostada andmemetoodiline ülevaade, mis publitseeritakse Statistikaameti koduleheküljel.
  • Kõrvutada saadud tulemusi majandusüksustepõhise struktuuriuuringu andmetega, analüüsida andmete kooskõla ja saadud tulemusi.

2. Kaardistada teiste riikide kogemus meeste-naiste palgaerinevuste mõõtmisel; tarbijate teavitusüritused

  • Leida väliekspert (soovitatavalt riigist, kus kasutatakse enam administratiivseid andmeallikaid), kes annaks ülevaate palgalõhe statistika koostamisest ja kasutatavatest andmeallikatest.
  • Leida eestikeskne ekspert, kes on varasemalt põhjalikult tegelenud meeste – naiste palgalõhe temaatikaga ning annaks omapoolse hinnangu kasutatavatele andmeallikatele, andmekvaliteedile ja erinevate andmeallikate kooskõlalisusele.
  • Organiseerida eestikeskne tarbijale seminar, kus tutvustatakse kasutatavaid andmeallikaid ning andmete kooskõla erinevate andmeallikate vahel.
  • Organiseerida lõppseminar, kus presenteeritakse saadud lõpptulemusi ja analüüse.

3. Varasemate analüüside järjepidevuse jätkamine meeste-naiste palgalõhe teemadel

  • Korraldada hange regressioonanalüüsi läbiviimiseks, mis oleks Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud varasema analüüsi jätkuks ning tagaks vahepealsete aastate aegridade taastamise ning samalaadse meetodi kasutamise analüüsimaks meeste – naiste palgaerinevusi.
  • Analüüsi koostamine ja tulemi publitseerimine.

4. Sugudepõhise palgalõhe monitooring ja täiendavate indikaatorite koostamine iga-aastaseks monitooringuks

  • Korraldada tarbijatega nõupidamine kaardistamaks täiendavate indikaatorite vajadus ja regulaarsus ning nende publitseerimine Statistikaameti andmebaasis.
  • Koostada täiendavate indikaatorite list, iga indikaatori koostamise metoodika ja avaldamise regulaarsus.
  • Arvutada täiendavad indikaatorid ning võimalusel teha seda ka tahapoole (sõltuvalt kasutatavate andmeallikate võimalustest).
 

Valik projekti oodatavaid tulemusi

  • Võetud kasutusele täiendavad andmeallikad tootmaks iga-aastaselt meeste-naiste palgalõhe statistikat.
  • Publitseeritud andmemetoodiline töö, kus tarbija saab väga hea ülevaate andmekvaliteedist, koostatava andmebaasi sisust ja erinevate andmebaaside kooskõlalisusest.
  • Publitseeritud jätkuanalüüs regressioonmudeli baasil meeste ja naiste palga erinevuste tekkimise kui ka põhjuste kohta.
  • Juurutatud täiendavad indikaatorid meeste-naiste ebavõrdsuse (võrdõiguslikkuse) mõõtmiseks, määratud monitoorimise regulaarsus iga indikaatori osas,  koostatud indikaatorite metoodiline sisu ja arvutuse algoritm.
  • Käibelevõetud täiendavad indikaatorid on analüüsitud ja publitseeritud.

Tagasi lehekülje algusesse»

 

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA
 "SIHT - Sooaspekti Integreerimine õpetajaHaridusse ja Täiendkoolitusse"

Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €249 787
Toetuse suurus: €224 808

Projektijuht: Tiiu Soans

 

Organisatsiooni taust

2003. aastal asutatud Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöö vorm, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

ENÜ eesmärkide elluviimise tehniliseks teenindamiseks loodud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutusel on pikaajalised kogemused projektide elluviimisel, mille eesmärgiks on soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimine hariduse valdkonda. Alates 2008. aastast on teema „Sugu ja haridus“ olnud üks ENÜ SA prioriteetsetest tegevusvaldkondadest.

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projekti üldeesmärgiks on soolise võrdõiguslikkuse edendamine sooaspekti õpetajaharidusse ja täiendkoolitusse integreerimise, haridustöötajate sooteadlikkuse tõstmise ning seda toetava jätkusuutliku tugisüsteemi loomise kaudu.  

  • Projekti raames õpetajahariduse õppejõudude seas läbiviidud uurimuse põhjal on selgunud Tallinna ja Tartu ülikooli õpetajahariduse õppejõudude seisukohad ja valmisolek sooaspekti integreerimiseks õpetajate ettevalmistusse bakalaureuse ja magistriõppe tasandil, ning vastava info ja teadmiste vajadus.
  • Kolme eri sihtgrupile suunatud uurimusega on selgunud alus- ja kutseharidussüsteemi tegevõpetajate täiendavate teadmiste vajadus sooteadlikuks õppe- ja kasvatustööks ning üldhariduskoolide õpilaste arvamused tüdrukute ja poiste võrdsest kohtlemisest koolis.  
  • Alus- ja kutsehariduse õpetajate uuringutest selgunud info- ja täiendkoolituste vajaduste alusel on töötatud välja ettepanekud õpetajahariduse õppekavade täiendamiseks ning täiendkoolituse koolituskavad, metoodilised juhendmaterjalid ja õppevahendid.
  • Õpetajahariduse õppejõud omavad Norra ja Eesti ekspertide poolt vahendatud teadmisi, ettepanekuid õppe- ja ainekavade arendamiseks, akadeemilisi artikleid koondavat kogumikku soouurimuslikest käsitlustest haridusvaldkonnas, rahvusvahelisest kogemusest  ning ühisarutelude käigus tekkinud ideid sooaspekti integreerimiseks oma ainekavadesse, metoodilistesse juhendmaterjalidesse  ning valikainete programmidesse.
  • Tallinna ja Tartu ülikooli õpetajahariduse õppekavades on väljatöötatud soo ja hariduse teemalised valik- ja/või vabaainete programmid ja ainekaardid alushariduse, üldhariduse ja kutsehariduse õpetajateks õppijatele ja täiendõppes osalejatele. 
  • Pedagoogilise praktika juhendid on täiendatud juhistega kooli variõppekavas ilmnevate sooliste stereotüüpide märkamiseks ja analüüsimiseks. Õpetajaharidust omandavate üliõpilaste seminari-, bakalaureuse- ja magistritööde juhendid näevad ette võimalusel empiiriliste andmete analüüsimisel soolisuse aspektiga arvestamist.
  • Vähemalt 500 tegevõpetajat on projekti koolitustes omandanud esmased teadmised sooaspekti märkamiseks ja arvestamiseks koolitegelikkuses. Projektis osalevate organisatsioonide kaudu on kõigil haridustöötajatel ja ametnikel võimalus saada soolise võrdõiguslikkuse ja hariduse teemalisi koolitusi ka pärast projekti lõppu. 
  • Funktsioneerib hariduse ja soo teemaline infoportaal, mis sisaldab uuringuid, artikleid, juhendeid, käsiraamatuid ja õppematerjale soolise võrdõiguslikkuse aspekti  integreerimiseks kõigi haridustasemete õppekavadesse, õpetatavatesse ainetesse, haridusasutuste arengukavadesse jne. Avalik portaal on mõeldud kasutamiseks nii õppejõududele, õpetajatele, koolitajatele, üliõpilastele kui ka laiemale huviliste ringile.
  • Toimib õpetajaharidust andvate kõrgkoolide, õpetajahariduse õppejõudude, soouurijate, soolist võrdõiguslikkust edendavate kolmanda sektori organisatsioonide ja  sooteadlike alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajate võrgustik.

Kõik eelnimetatu  moodustab  aluse laiapõhjalisele süsteemsele ja  jätkusuutlikule tugisüsteemile, mis  tagab järjekindla sooaspekti integreerimise õpetajate haridusse ja täiendkoolitusse ja seeläbi ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise Eesti haridusvaldkonnas.

Projekti Partnerid

1. Eesti Lasteaednike Liit
2. Eesti Naisuurimus-ja Teabekeskus
3. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus
4. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut
5. Centre for Knowledge and Gender Equality KUN, Norra

Tagasi lehekülje algusesse»

 

SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
 "Soolise võrdõiguslikkuse alane õppeprogramm õpetajakoolituse ja sotsiaalteaduste tudengitele ja täienduskoolitus haridustöötajatele"

Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €200 752
Toetuse suurus: €180 677

Projektijuht: Helen Biin

Organisatsiooni taust 

Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi Praxis) on sõltumatu mittetulunduslik mõttekoda, mis asutati George Sorose kodaniku-ühiskonna arengut toetava fondi initsiatiivil. Praxise missioon on praktiliste teadmiste koondamine ja kasutamine ühiskonna valupunktide teadvustamiseks ja erinevate lahendusteede pakkumiseks ning poliitikaanalüüsi oskuste arendamiseks. Mõttekojana on Praxise tuumtegevuseks metoodiliselt kõrge kvaliteediga ning poliitiliselt sõltumatu rakenduslik uurimis- ja analüüsitegevus, mis toetaks poliitikakujundajaid tõenduspõhiste otsuste langetamisel. 2012. aastal oli töös kokku 94 projekt, millest 78 olid analüüsiprojektid, kus on kasutatud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Ülejäänud projektid olid valdavalt koolitusprojektid. Ligikaudu kolmandik projektidest olid rahvusvahelised.

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projekti laiemaks eesmärgiks on suurendada Eesti ühiskonnas soolist võrdõiguslikkust haridussüsteemi sootundlikumaks muutmise kaudu. Konkreetsem projekti eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse teema lõimimine kõrgharidusse. Projekti peamine tegevus ja väljund on välja töötada, testida ja ellu rakendada soolise võrdõiguslikkuse alase õppe moodul kõrgkoolidele, mis on loodud teadmistele ja uuringutele tuginedes spetsiaalselt Eesti ühiskonna ja Eesti tudengite vajadusi silmas pidades.

Projekt püüdleb sooliste stereotüüpide ning nende edasikandumise tsükli murdmise poole noorte inimeste koolitamise, nende teadmiste ja oskuste suurendamise ja hoiakute muutmise kaudu. Antud projekti esmane fookus on kõrgharidusel ning soolise võrdõiguslikkuse temaatika süsteemsel integreerimisel kõrgharidussüsteemi. Projekti teisene kese on soolise võrdõiguslikkuse temaatika integreerimine ka üldharidussüsteemi läbi õpetajakoolituse tudengitele õppemooduli ning üldhariduskoolide juhtidele ja õpetajatele vastavasisulise täiendkoolituse välja töötamise ja pakkumise. Ideaalne oleks pikemas perspektiivis saavutada Põhjamaadele sarnane olukord, kus soolise võrdõiguslikkuse alaseid teadmisi ja oskuseid jagatakse kõigi ülikooli õppekavade raames, sageli kohustusliku õppeainena, ning kus võrdõiguslikkus on läbiva teemana lõimitud ka üldhariduskooli õppekavadesse [1] (Nyström 2009, Andersson 2012). Kuna aga see projekt on üks esimesi samme selles valdkonnas, keskendume me esialgu õpetajakoolituse ning sotsiaalteaduste üliõpilastele, et neile ette valmistada võimalikult kõrgetasemeline, fokusseeritud ning efektiivne õppemoodul ning üldhariduskoolide õpetajate ja juhtide täiendkoolituskursuse väljatöötamisele.

Projekti tulemusel luuakse (1) soolise võrdõiguslikkuse alane koolitusprogramm ehk õppemoodul ülikoolidele, mida on võimalik kasutada õpetajakoolituse ning sotsiaalteaduste õppekavades. Ülikoolide jaoks välja töötatav õppemoodul koosneb kahest osast ehk alamoodulist, mida on võimalik pakkuda nii ühtse tervikuna kui ka eraldiseisvate osadena. Mooduli põhiosa pakub üldiseid teadmisi ja oskusi. Mooduli teine osa on suunatud, keskendudes erialaspetsiifiliste teadmiste ja oskuste arendamisele. Loodud õppemoodulit testitakse sihtrühmal. Lisaks valmistatakse ette (2) soolise võrdõiguslikkuse alane täiendkoolitusprogramm üldhariduskoolide juhtidele ja õpetajatele ning kõrgkoolide õppejõududele, mida on võimalik sihtrühmale pakkuda ka peale projekti lõppu. Projekti käigus kogutud (3) informatsioon, ülikoolide soolise võrdõiguslikkuse alase õppemooduli materjalid jmt materjalid koondatakse projekti käigus loodavasse veebiportaali. Kogutud ja loodud materjalide ja teadmiste koondamine veebiportaali võimaldab vastavat informatsiooni kasutada laiemal sihtgrupil, kui projekti käigus otseselt kaasata on võimalik. Samuti on materjalid veebiportaalis kättesaadavad peale projektiperioodi lõppu.

Projekti käigus viiakse läbi ka eel- ja järeluuringud, et selgitada välja sihtrühma konkreetsed vajadused, eeldused ja ootused ning loodud ja testitud koolitusprogrammi vastavus neile.

[1] Andresson, A. (2012). Gender Studies in the Swedish Curriculum.  A report on integration of gender, from the 1960’s till today. Yerevan, Armenia: Society Without Violence; Nyström, E. (2009). Nordisk forskring om genus och jämställdhet i skola och utbildning: 2005-2009. NIKK.

Tagasi lehekülje algusesse»

 

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
"Töö-, pere- ja eraelu ühitamist soodustavate ettevõtete toetusmehhanismi arendamine"

Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €188 889
Toetuse suurus: €170 000

Projektijuht: Heidi Solba

Organisatsiooni taust

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) on Eestis jätkusuutlikku ja vastutustundlikku ettevõtlust (VE) edendanud alates 2005.aastast. Vastutustundlikuks ettevõtluseks peab VEF sellist tegevust, kus ettevõtte tegevus toetub kolmele jalale: sotsiaalne, majanduslik ja keskkondlik. Jälgides ja analüüsides maailmas toimuvaid arenguid, on selge, et vaid majanduslikust edust ei piisa selleks, et ettevõte oleks pikas perspektiivis jätkusuutlik. Kestlikkuse tagamiseks tuleb arvesse võtta ka loodus- ja sotsiaalset keskkonda, milles tegutsetakse ning mida mõjutatakse.

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Eesti ettevõtted on teadlikumad töö-, pere- ja eraelu (TPE) soodustamise võimalustest ja kasuteguritest nii töötajate kui ettevõtte jaoks. Projekti keskses tegevuses, tööandjate arenguprogrammis, osaleb 40 ettevõtet. TPE teema saab vastutustundliku äritegevuse kontekstis läbi projekti teiste tegevuste tööandjate ja töötajate seas senisest suuremat tähelepanu.

Tänu toetusmehhanismile osatakse töötajate erinevate eluvaldkondade ühitamist toetada ja seda tehakse proaktiivselt. Projekti käigus koolitatud nõustajad toetavad nii tegutsevaid kui alustavaid ettevõtteid nõuannete ja materjalidega ning aitavad ettevõtetel seatud eesmärkideni jõuda. Paremad töö- ja eraelu ühitamise võimalused aitavad ettevõtetes luua soolist tasakaalu ning hoolitseda soolise diskrimineerimise vähendamise eest.

Pikemas perspektiivis panustab projekt Eesti majanduskeskkonda parandades läbi TPE meetmete parema rakendamise ettevõtete äritulemustesse ja seeläbi riigi ja kohalike piirkondade maksutulusse, mis omakorda võimaldab enam ressursse suunata tagasi TPE ja SV teemade arendamisse ja teiste sotsiaalsete küsimuste lahendamisse. Teisalt aitab TPE tasakaalu edendamine kaasa kogu ühiskonna tugevnemisele läbi paranenud perestruktuuride ja suhtumise nii naistesse ja meestesse kui nende rollidesse ühiskonnas ehk nii professionaalses kui eraelulises kontekstis.

Projekti kolm tasandit aitavad erineval määral jõuda suure hulga sihtrühmadeni:

  • 40 ettevõtet nii Tallinnast kui mujalt Eestist on läbinud arenguprogrammi, mille käigus on nad süvitsi õppinud tundma vastutustundliku ettevõtluse laiemat raamistikku ning konkreetselt töötajatele suunatud meetmete võimalusi ja mõjusid. Üheskoos koolitatud nõustajatega on ettevõtted läbinud hetkeseisu hindamisfaasi, seadnud eesmärgid arenguteks ning hinnanud tulemusi ja muutust ettevõttes programmi lõpus. Tihe kontakt teiste ettevõtetega aitab leida jätkusuutlikke lahendusi, mis sobivad iga ettevõtte profiili ja vajadustega ning kestavad ettevõttes edasi ka peale projektiperioodi lõppu.
  • 300 ettevõtte juhid ja personalijuhid on kaasatud uuringusse TPE teemadel ja õppinud nii Eesti ettevõtete kui siinsetel konverentsidel ja seminaridel esinenud väliskülaliste kogemustest. 600 töötajat on osalenud TPE-alases uuringus ning mõtlevad enam oma võimalustele TPE ühitamise vallas.
  • Tuhanded töötajad ja tööandjad on puutunud kokku TPE teemadega nii tavameedia (ajalehtede ja ajakirjade vahelehed) kui sotsiaalmeedia vahendusel. Erinevatest kanalitest sihtrühmadeni jõudvad näited, uuringutulemused, võrdlused, infokillud jm teemakohane teave kujundavad positiivset kuvandit TPE teemadele tähelepanu pööravatele ettevõtetele, sunnivad enam tööandjaid töötajate jaoks sobivamaid lahendusi leidma, aitavad töötajatel tööandjalt endale sobivaid lahendusi küsida ja oma elus rakendada ja parandavad ühiskonna üldist suhtumist meeste ja naiste rollide ja ootuste arengusse panustades seeläbi ka soolise võrdõiguslikkuse olukorra paranemisse Eestis.

Projekti Partnerid 

1. Centre for Knowledge and Gender Equality KUN, Norra

Tagasi lehekülje algusesse»

 

Tallinna Tehnikaülikool
"Efektiivsus ja õiglus lasteaiakohtade jagamisel: mehhanismi disain (EEMD)"

Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €200 000
Toetuse suurus: €170 000

Projektijuht: Kaja Lutsoja

Organisatsiooni taust 

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tegevuse fookus on rakendusuuringutel ja praktilisel väljundil, mis panustab toodete, teenuste ja ettevõtete lisandväärtuse ning konkurentsivõime kasvu. TTÜ teadus- ja arendustegevuse eesmärkideks on:

  • algatada ning viia läbi alus- ja rakendusuuringuid oma teadusvaldkondades;
  • viia läbi sihtfinantseerimisel ja uurimistoetustel põhinevaid teadusuuringuid ning teostada tellimuslikke teadus- ja arendustöid;
  • algatada ja korraldada teadus- ja arendustegevusega seotud programmide ja projektide täitmist ning teadustulemuste juurutamist;
  • luua ja arendada välissidemeid, teha koostööd ja sõlmida lepinguid teiste õppe- ja teadusasutuste ning organisatsioonidega Eestis ja välismaal.

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projekti eesmärgiks on leevendada töö- ja pereelu ühildamisega seotud probleeme Eestis. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse lasteaiakohtade jagamisel läbipaistvust, tehnilist efektiivsust ja sotsiaalset õiglust eesmärgistav mehhanism. Mehhanismiks loetakse jaotuspõhimõtet, mis viib laste ja lasteaiakohtade paaripaneku läbipaistva, efektiivse ning sotsiaalselt õiglase lahendini. 

Projekti tegevused kestavad kaks aastat, mille käigus:

  • antakse panus tänaste lasteaiakohtade jaotamisega seotud probleemide laiemaks teadvustamiseks sihtrühma esindajate seas ning ühiskonnas laiemalt;
  • selgitatakse tsentraalse jaotusmehhanismi vajalikkust detsentraliseeritud lasteaedade selektsiooni võimaldava jaotussüsteemi asemel;
  • partneritega kooskõlas töötatakse välja mehhanismi olulised pere- ja tööelu tasakaalustamist toetavad prioriteedid, arvestatakse lapsevanemate eelistusi ja tuvastatakse jaotamispõhimõtted, mis rahuldaksid nii tehnilisi kui ka poliitilisi vajadusi – ehk oleks kokkuvõttes läbipaistvad, tehniliselt efektiivsed kui ka sotsiaalselt õiglased.  

Projekti lõpptulemuseks on pere- ja tööelu tänasest parem tasakaalustatus, mille toetamiseks on välja töötatud ning vähemalt ühes Eesti suuremas omavalitsustes juurutatud jaotusmehhanism. Projekti lõppedes antakse väljatöötatud tehniline lahendus (algoritm koos selle toimimiseks vajalike infosisenditega) üle projekti kaasatud omavalitsus(t)ele, millest teised saaksid õppida ning selle üle võtta.

Projekti Partnerid

1. Eesti Linnade Liit
2. Telemark University College, Norra

Tagasi lehekülje algusesse»

 

MTÜ OMA TUBA
"Oma hääl"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. detsember 2015
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €56 034
Toetuse suurus: €49 990

Projektijuht: Nele Laos

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projekti otsene eesmärk on tõsta organisatsiooni (Oma Tuba) ning projekti kaasatud organisatsioonide võimekust kommunikatsiooni valdkonnas ning luua Eestis olukord, kus võrdõiguslikkust väärtustav vaatepunkt, soopõhine mõjuanalüüs ning soo- ja seksuaalvähemuste vaatenurk on süsteemselt avalikus ruumis esil. Sealjuures esindab seda vaatenurka mitte ekspertide-, vaid tavainimeste keel ning hääl ning toimivat debatti iseloomustab lisaks arvamuste paljususele kvaliteet ja perspektiivide mitmekesisus.

Lisaks on fookuses projekti partnerite võimekuse tõstmine sootemaatikat puudutavaks avalikuks kommunikatsiooniks. Projekti jooksul koolitatakse erinevaid nais- ja eestkosteorganisatsioone meediatöö tegemisel ning avaliku kommunikatsiooni korraldamiseks viisil, mis süvendab nende fookust ja oskusi soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste perspektiivi lisamisel oma suhtekorralduses ning antud teemadel rohkem arvamusliidri positsiooni tõusmiseks.
Projekti pikemaajaline eesmärk on tugevdada soolise võrdõiguslikkuse alast huvikaitsetegevust Eesti ühiskonnas, mille tulemusel tekiks soolise võrdõiguslikkuse ideele laiapõhine ühiskondlik toetus.

Projekti oodatavad tulemusel:

  • on loodud püsiv kommunikatsiooniplatvorm soolise võrdõiguslikkuse teemade jaoks (veebiportaal ja sellega seotud sotsiaalmeedia kontod);
  • on tõusnud projekti juhtiva organisatsiooni ja projektis osalevate partnerorganisatsioonide kommunikatsioonivõimekus ja seeläbi suurenenud nende mõju avaliku arvamuse- ning  poliitikakujundamisel;
  • on tõusnud meedia ja laiemalt avaliku ruumi teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimustes.

Projekti lõppedes on olemas toimiv kommunikatsiooniplatvorm (veebiportaal ja sotsiaalmeediakontod) ning kaasatud organisatsioonides on olemas inimesed, kellel on oskused ja teadmised, kuidas soolist võrdõiguslikkust väärtustavaid sõnumeid ühiskonda viia. Meediaväljaannete huvi soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi vastu on tõusnud, neil on allikatena kinnistunud uued arvamusliidrid ning seetõttu suudetakse kaasata erinevaid vaatenurki ja seeläbi mõjutada avalikku arvamust.

Projekti Partnerid

  1. Eesti Inimõiguste Keskus
  2. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus
  3. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
  4. Eesti LGBT Ühing

Tagasi lehekülje algusesse»

 

 

Tallinna Ülikool
"Teadlase karjäärimudeli arendamine naiste karjääritee toetamiseks"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 28. veebruar 2016
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €58 731
Toetuse suurus: €49 921

Projektijuht: Maaris Raudsepp

 

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projekti üldeesmärgiks on  soolise tasakaalu ja võrdõiguslikkuse edendamine ülikoolides kui suurtes organisatsioonides, mis on töökohtadeks tähelepanuväärsele osale Eesti haritlastest ning ühtlasi õpetavad järgmistele põlvkondadele nii ametioskusi kui ka ühiskondlikke norme ja käitumismudeleid. Ülikoolide mees- ja naissoost töötajate vaheline tööde ja võimujaotus ning organisatsioonisisene sooline hierarhia annab tulevastele põlvkondadele sõnumi sellest, kus on naiste ja meeste “koht” ühiskonnas, organisatsioonis ja ka privaatsfääris.

Eesti ülikoolidele on iseloomulik see, et kui bakalaureuse- ja magistrikraadi saajate seas on mees- ja naissoost õppurite osakaal võrdne või pigem naiste kasuks, siis hilisematel karjääriastmetel hakkavad mehed prevaleerima ning naised langevad süsteemist välja või nende karjäär pidurdub. Muudatus naiste kahjuks toimub just noorteadlase perioodil (doktorantuur, järeldoktorantuur). Mida kõrgema ametiga on tegu, seda suurem on tõenäosus, et see on meestega mehitatud.  Professorite seas domineerivad selgelt mehed ja naissoost rektor on ülikoolidest olnud vaid Kunstiakadeemial.

Projekt adresseerib ülikoolide soolist hierarhiat ja panustab selle vaidlustamisse:  

  • kaardistades ja hinnates sooaspektist olemasolevaid personalipraktikaid projektis osalevates ülikoolides;
  • arvestades noorte naisteadlaste endi nägemust sellest, millised tegurid takistavad naisteadlaste akadeemilise karjääri edenemist noorteadlase aastatel  (doktorantuur, järeldoktorantuur);
  • kaardistades ja hinnates teiste riikide ja ülikoolide (eelkõige Norra Kuningriigi) parimaid praktikaid, millega toetatakse naissoost noorteadlasi, et nende karjäär ei pidurduks võrreldes meessoost kolleegidega ja et naiste potentsiaal areneks täielikult välja;
  • kutsudes kokku ülikoolidevahelise võrgustiku (kuhu kuuluvad nii personalitöötajad kui ka edukalt karjääri teinud teadlased projekti partnerülikoolidest, teistest Eesti ülikoolidest ja teadusasutustest ning Teaduste Akadeemia esindajad, samuti teadlaste kutse- ja ametiühingute liikmed ning ETAg ja HTM esindajad), mille liikmetele tutvustatakse Eesti senist kogemust ja teiste riikide sekkumist ning kus üheskoos sõelutakse Eesti jaoks parimad lahendused noorte naisteadlaste karjääri toetamiseks;
  • töötades eelnevate tegevuste põhjal välja pilootsekkumise naissoost teadlaste karjääri toetamiseks Tallinna Ülikoolis, viies sekkumise läbi ning hinnates selle rakendamise edukust;
  • avaldades Eesti meedias artikleid “akadeemilise karjääri torulekke” tagamaadest Eestis ja tutvustades projekti erinevatel üritustel ning Tallinna Ülikooli kodulehel ja Facebooki lehel, samuti ülikoolide regulaarsetes väljaannetes.

Projekti Partnerid

  1. Tallinna Tehnikaülikool
  2. Tartu Ülikool
  3. EBS Education (Estonian Business School)
     

Tagasi lehekülje algusesse»

 

 

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus
"Sootundliku arengukeskkonna loomine koolis ja kodus"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. märts 2016
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €55 555
Toetuse suurus: €50 000

Projektijuht: Ester Aunin


Projekti tulemusena:

  • on valminud sootundliku õppekeskkonna loomise arenguprogramm (metoodika, õppematerjalid) üldhariduskoolidele;
  • 12 konkursi korras valitud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse spetsialisti on läbinud 10- päevase (80 tundi) juhendaja väljaõppe, omamaks pädevust ja motivatsiooni läbi viia sootundliku õppekeskkonna loomise arenguprogramme;
  • 3 Eesti üldhariduskooli (9 juhtkonnaliiget ja 54 õpetajat) on osalenud sootundliku õppekeskkonna loomise arenguprogrammis (koolitusprogramm, organisatsiooni supervisioon, vanemate kaasamise üritused) (4 päeva, 32 tundi);
  • on valminud sootundliku kasvatuse koolitusprogramm (metoodika, õppematerjalid) lapsevanematele;
  • 12 konkursi korras valitud MTÜ Perekoolitusühingu Sina ja Mina koolitajat ning nõustajat on läbinud 4-päevase (32 tundi) juhendaja väljaõppe, omamaks pädevust ja motivatsiooni läbi viia sootundliku kasvatuse vanemateprogramme;
  • 350 lapsevanemat on osalenud sootemaatiliste vanemateõhtute programmis (iga lapsevanem vähemalt 3 akadeemilist tundi);
  • 18 SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolitajat on läbinud 3-päevase (24 tundi) koolitussupervisiooni, omandamaks uuringutele tuginevaid teadmisi ja toetavaid uskumusi soolisest tasakaalust ja võrdõiguslikkust edendavatest meetmetest ning vahetamaks sellealaseid kogemusi;
  • projekti eesmärkidest ja tulemustest teavitamiseks on korraldatud sihtgruppide esindajatele tutvustavad avalikud üritused (2 infoseminari, 2 sotsiodraamat, on ilmunud 2 artiklit sootundliku arengukeskkonna loomise võimaluste ja kogemuste tutvustamiseks, valminud temaatiline kodulehekülje alamleht, 1 e-koolitus ning temaatiline väljaanne).

Projekti Partner

  1. MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina

Tagasi lehekülje algusesse»

 

MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus
"Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. märts 2016
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €39 972
Toetuse suurus: €35 974

Projektijuht: Sirje Otstavel

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projekti üldeesmärgiks on NTTK, MTÜ Üksikvanema Heaks ja Tähtvere Avatud Naistekeskuse huvikaitsevõimekuse arendamine valdkonnas, mis on osutunud meie töös igapäevaseks probleemiks - naiste ja nende laste vaesuse vähendamise kaudu soolise võrdõiguslikkuse edendamine Eesti ühiskonnas. Projekti fookuses on parandada laste ülalpidamiskohustuse jõustamist nii seadusandlike kui ühiskondlike hoiakute muutmise kaudu.

Projekti peamised tulemused:

  • Aastal 2016 on Eesti ühiskonnas paremini teadvustatud vajadus, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on hädavajalik mõlemal lapsevanemal täita oma seadusest tulenevat ühiste laste ülalpidamiskohustust.
  • Projekti käigus ellu viidud tegevused (survegrupp, võrgustikutöö, teavitusüritused, avalik kampaania) on loonud soodsa pinnase vajalike ja oluliste seadusemuudatuste tegemiseks, mis parandavad elatise kättesaamise võimalusi üksikvanemate jaoks, on muutnud Eesti ühiskonna hoiakuid elatise maksmisest kõrvalehoidjate suhtes ning kogu probleemistik on nii otseste kui kaudsete sihtgruppide seas paremini teadvustatud.
  • Märtsis 2015 toimuvad Riigikogu valimised, projektitegevuste ajastus võimaldab tõstatada üksikvanemate ja nende laste vaesuse vähendamise teema ka valimisdebattides ja võimalus korral ka valimisplatvormides, see omakorda tagaks ka võimalike seaduslike meetmete realiseerumise.

Projekti Partnerid

  1. Tähtvere Avatud Naistekeskus
  2. MTÜ Üksikvanema Heaks
  3. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Tagasi lehekülje algusesse»

 

Tartu Ülikool
"SooKool – Sooteadliku õppe edendamine üldhariduskoolides"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. märts 2016
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €49 885
Toetuse suurus: €42 402

Projektijuht: Inga Kukk

 

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projektis õpivad 80 üldhariduskoolide inimeseõpetuse õpetajat ja karjäärikoordinaatorit ning Rajaleidja nõustamiskeskuste karjäärispetsialisti märkama sooaspekte hariduses ning tutvuvad soolise võrdõiguslikkuse edendamise võimalustega igapäevases koolielus. Neljas koolis toetavad eksperdid ühe õppeaasta vältel õpetajatest moodustatud õpikogukonna ja õpilasesinduse tegevust sooaspektide märkamisel ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Projekti tulemusena

  • on 80 inimeseõpetuse õpetajat, karjäärikoordinaatorit ja -spetsialisti teadvustanud soolisuse, soorollide ja soostereotüüpide toimimist koolielus, oskavad neid oma igapäevatöös ära tunda, on tutvunud mõnede praktiliste sooaspektide analüüsimise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetodite ja võtetega ning on valmis end soolise võrdõiguslikkuse temaatikas edaspidi täiendama (on kujunenud valmisolek osaleda põhjalikumatel jätkukoolitustel, mida valmistatakse ette nt SIHT ja Praxise projektide raames);
  • 4 kooli juhtkond ja õpetajad on õpikogukonna meetodil ühe õppeaasta jooksul õppinud märkama sooaspektide avaldumist igapäevases koolielus, on teadlikud oma organisatsiooni olukorrast, seadnud eesmärgid ning alustanud nende elluviimist, valides sobivad praktilised meetodid ja võtted sooaspektide analüüsimiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks oma töös tervikliku kooliarenduse osana;
  • 4 kooli õpilased on õpilasesinduste kaudu ning inimeseõpetuse õpetaja/karjäärikoordinaatori/huvijuhi ja ekspertide abiga läbi arutanud, ette valmistanud ja läbi viinud vähemalt ühe sooteadlikkust arendava tegevuse/ürituse (joonistus-, fotokonkurss vm loovtöö, teemapäev, ümarlaud, õpilasuurimus, ettevõtte külastus jne) ning nende arusaamad oma valikuvõimalustest ja rolliootustest (nt käitumisreeglid, eelistatud tegevused, kutsevalik) on avardunud;
  • projektimeeskond on kogunud ning projekti veebilehe ja võrgustikuürituste kaudu levitanud häid praktikaid (lood, protsessi- ja juhtumikirjeldused, videod, fotogaleriid, metoodilised juhised), mida neljas koolis ühe õppeaasta jooksul on katsetatud;
  • projekti aruandes on esitatud ettepanekud sooaspektide analüüsimiseks ja käsitlemiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste praktiliseks edendamiseks nö rohujuure tasandil, lähtudes konkreetse kooli olukorrast ja vajadustest;
  • projekti aruandes on esitatud ettepanekud soolise võrdõiguslikkuse temaatika seostamiseks muude kooliuuenduses ja kooli kui tervikorganisatsiooni arendamises oluliste teemadega: kooli õppekava ja tegeliku õppetegevuse seostatus, soolise võrdõiguslikkuse aspekt läbivates teemades, soolisuse aspektid kooli väärtusarenduses, õppimist toetavas hindamises, kooliülestes tegevustes.

Projekti Partnerid

  1. SA Innove
  2. Inimeseõpetuse Ühing

Tagasi lehekülje algusesse»

 

MTÜ BPW Estonia
"Naistele meestega võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. jaanuar 2016
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €53 781
Toetuse suurus: €48 403

Projektijuht: Lee Murrand

 

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projekti eesmärk on soolise ja majandusliku võrdõiguslikkusse edendamine läbi naiste võimestamise ja naisorganisatsioonide võrgustike võimekuse tugevdamise. Projekti tegevused aitavad vähendada ka meeste-naiste palgalõhet soolise segregatsiooni vähendamise kaudu.  Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused on seotud üksikisiku, organisatsiooni ja ühiskonna tasandiga.

Üksikisiku tasand

Projekti eesmärk on julgustada ja toetada naisi pürgima edasi, ka juhtivkohtadele nii tööalases kui ka ühiskondlikus (nt mittetulundusühingud) tegevuses. Projekti tulemusena on oluliselt kasvanud naist arv, kel on usku enda tegevuse efektiivsusse, mis on vastutuse võtmise ja eduka tegevuse eelduseks ning kes tahavad panustada otsustustasandil. Eeskujude seadmise ning erinevate oskuste treenimise kaudu motiveeritakse ja julgustatakse naisi kujundama ümber oma käitumis- ja mõttemustreid, samuti omandama vajalikke oskusi pürgimaks edasi, juhtivatele positsioonidele. Ühtlasi toetatakse kogemuste jagamist sellel teemal, kuidas Eesti tingimustes edukalt ühildada töö- ja pereelu (nt laste kasvatamine, eakate hooldamine) nii, et oleks võimalik saavutada sisemise rahulolu kummaski valdkonnas.

Nimetatud eesmärgi täitmiseks korraldatakse ligikaudu 250 naisele vanuses 18-55 saalikoolitus “Naise tõuske üles – kuidas vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust” ning 200 naisele treeningprogramm “Naised võtmepositsioonidele – arenda oma liidrioskusi”, mis on jätk 2013 aasta samanimelisele koolitusprogrammile, mis oli ülipopulaarne ja mõjus nii BPW Estonia liikmete kui mitteliikmete hulgas.

Organisatsiooni tasand

Projekti eesmärk on suurendada teadlikkust soolisest tasakaalust ja sellest, kuidas sooline tasakaal aitab parandada organisatsiooni sisemist kultuuri, majandustulemusi ja jätkusuutlikku toimimist. Projekti tulemusena on loodud arenguringid “Naiste kogemuste ja õppimise võrgustikud”, mis põhinevad mentorluse põhimõtetel, valminud ja kõigile BPW Estonia kodulehel kättesaadavad materjalid arenguringidest. Esimesteks mentoriteks on BPW Estonia enda liikmed, kes võimaluse korral käivad seda õppimas Norra partneri juures 2015 aasta suvel. BPW Estonia võimekus naisjuhtide kasvulava ja võrgustikuna ning otsuste mõjutajana on tõusnud.

Ühiskonna tasand

Projekti tegevuste tulemusena suureneb teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse olulisusest, väheneb sooline segregatsioon, mis omakorda mõjutab  meeste ja naiste keskmise palgalõhe vähenemist. Selle saavutamiseks koolitame, innustame, toetame naisi pürgima senisest rohkem otsustustasandile, positsioonidele, mis vastavad paremini nende kõrgele haridustasemele, võimetele, oskustele ning toob kaasa tasakaalustatumaid ja kompetentsemaid otsuseid erinevates valdkondades.

Projekti Partner

  1. EBS Education (Estonian Business School)

 

Sisekaitseakadeemia
"Lasteakadeemia"

Projekti rakendusperiood: 08.10.2015 – 15.04.2016
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: €22 353
Toetuse suurus: €19 000
Projektijuht: Elina Orumaa

 
 Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused
Projekti abil toetatakse Sisekaitseakadeemia (SKA) töötajaid ja kadette nende laste ja lastelastega seotud kohustuste täitmisel, et töötajatel ja kadettidel oleks kergem säilitada töö- ja pereelu tasakaalu. Eraldi tähelepanu on SKA töötajatest ja kadettidest isadele suunatud tegevustel, toetamaks neid laste kasvatamisel suurema rolli võtmisel, et nad aitaksid kaasa soolisele võrdõiguslikkusele oma peres. Projekti toetusel luuakse SKA töötajate ja kadettide algklassides õppivatele lastele sisekaitseline linnalaager koolivaheaegadeks, kus järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid, ning soetatakse lastele vanuses 2 – 10 aastat erinevaid sisekaitselist kasvatust toetavaid vahendeid ja mänge, mille abil selgitada lastele soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning mida töötajate ja kadettide lapsed saavad kasutada vanemate töö/õppimiskohal tööajal.
 

MTÜ BPW Estonia
"Töö-, pere- ja eraelu tasakaalu abinõude väljatöötamine Skype põhjal"

Projekti rakendusperiood: 15.09.2015 – 15.03.2016
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: € 22 210
Toetuse suurus: € 19 989
Projektijuht: Lee Murrand

 
 
Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused

Projekti eesmärk on töö-, pere- ja eraelu tasakaalu soodustavate abinõude välja töötamine, nende seostamine ettevõtte
mainekujundusega ja konkurentsivõime tõstmisega ühe ettevõtte põhjal (Skype). Projekt toetab ITK sektori püüdu soolisele tasakaalule töötajate hulgas. Väljatöötatud materjalid, mis lisatakse hiljem BPW Estonia kodulehe projektiga seotud alamlehele ja on kättesaadavad laiemale avalikkusele, suurendavad organisatsioonide suutlikkust parandada töökeskkonda ja elukvaliteeti töö-, pere- ja eraelu ühitamise toetamise kaudu ka peale projekti elluviimist.

Projekti elluviimise tulemusena:
1) Suureneb ettevõtjate, juhtide ja töötajate arusaam, teadlikkus sellest, kuidas töötajate töö- ja pereelu parem ühitamine aitab tõsta tööefektiivsust ning kasumlikkust pikas perspektiivis (kasu nii ettevõttele kui töötajatele)
2) Luuakse praktilised soovitused Eesti ettevõtetele oma maine ja brändingu parandamiseks läbi töötajate erinevatele töö- ja pereelu ühitamisega seotu
vajadustele ja ettevõtte võimaluste kaardistamise
3) Suureneb töö- ja pereelu heade praktikate jagamise kogum ja nende rakendamine ettevõtetes (Skype’i eeskujul)

Projekti Partner
Skype Techologies OÜ

 

Estover OÜ

„Hiir Cheezo mängutuba"

Projekti rakendusperiood: 08.10.2015 – 15.04.2016.
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: € 22 353
Toetuse suurus: € 19 000
Projektijuht: Tiina Metsalu

 
 
Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused
Projekti eesmärk on võimaldada lastega vanematel ühildada töötja perekohustused. Tagada lastevanematele võimalus töötada paindliku tööajaga ja kaasata osalise ajaga töötajaid. Selleks luuakase organisatsiooni laste mängutuba, mis võimaldab vähendada suurel määral töölt puudumise päevi ja seda tänu võimalusele võtta laps endaga tööle kaasa. Laste mängutoa mitmekesine ja arendavate mängude valik tagab lapsevanemale kindlustunde ning teadmise, et laps on kindlas kohas ning tal on tegevusi, millega oma aega sisustada lapsevanema töökohustuste täitmise ajal.

Projekti elluviimise tulemusena:

  • Väärtustab tööandja töötajate töö- ja pereelu tasakaalu. Töötajatele antakse  võimalused tööle keskenduda, ka juhul kui nad muidu lapsega kodus peaksid olema.
  • Projekti tulemusena tõuseb organisatsiooni töötajaskonna, nende lähedaste ja kogukonna teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest.
  • Lapsevanemad (vanavanemad) saavad  paremini keskenduda tööle, jätmata hooletusse oma lapsevanema kohustusi.
  • Näidatakse ka teistele ettevõtetele ja ühiskonna liikmetele head eeskuju töötajate heaolusse ja isiklikku arengusse panustamise näol.

Projekti Partnerid

  1. Deline OÜ
  2. Estover Piimatööstus OÜ (Tallinna Pakketsehh)
 

 

SA Eesti Inimõiguste Keskus

„Töö-, pere- ja eraelu tasakaal võrdsete võimaluste tagajana tööturul"


Projekti rakendusperiood: 08.10.2015 – 15.04.2016.
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: € 18 756
Toetuse suurus: € 16 200
Projektijuht: Kelly Grossthal

 
 
Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused
Projektiga lisatakse mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku tegemistele töö-, pere- ja eraelu tasakaalu dimensioon. Võrgustikku kuulub 57 tööandjat, kelle juures töötab tuhandeid inimesi. Töö-, pere- ja eraelu tasakaalu aspekti lisamine läbi erinevate tegevuste tagab võrdsemad võimalused tööturul mitmetele elanikegruppidele, olgu nendeks siis näiteks vastsed lapsevanemad või eakat pereliiget hooldavad inimesed.
 
Peamine projekti  tulemus on, et projekti käigus valmib strateegia, kas ja kuidas kokkuleppe võrgustikus teemat edendada, kuidas ja mis mahus teha koostööd teistega organisatsioonidega, kellel on selles valdkonnas juba märkimisväärne kogemus ja teadmistepagas (nt. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum). Lisaks on tulemuseks üritused, kust huvilised saavad teema kohta infot ning täiendatakse mitmekesisuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete kõige olulisemat tööriista –mitmekesisuse plaani - töö-, pere- ja eraelu tasakaalu valdkonna lisamisega.
 
 

AS TREV-2 Grupp

 „TegeLASTE tuba"

Projekti rakendusperiood: 12.10.2015 – 12.03.2016.
Projekti kogumaksumus koos kaasfinantseeringuga: € 23 465
Toetuse suurus: € 18 809
Projektijuht: Mari-Liis Kreem

 
Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused
Projekti eesmärk on anda töötajatele kindlustunne, et nende lastel on nii koolijärgsel kui ka muul ajal kindel ja turvaline koht, kus oma vanemaid kojuminekuni oodata. Samal ajal on lastel võimalus õppida, mängida ja/või puhata ilma teisi ettevõtte töötajaid häirimata. Selleks luuakse töötajate lastele ruumid, mis kohandatakse laste tarbeks ning on kasutatavad ka muul ajal, nt koolivaheajal, suvevaheajal.
Projekti tarbeks kokku kutsutud töögrupi ajurünnaku tulemusena kaardistati paarkümmend ideaalprojekti, mis seejärel „filtreeriti“ töö-, pere- ja isikliku elu parameetritesse. Valikusse jäid 3 ideed, mida tutvustati kontserni juhatusele ning analüüsiti koos soolise võrdõiguslikkuse eksperdiga. Viimase soovitusel jõuti järeldusele, et „tegeLASTE toa“ projekt on ettevõtte jaoks hetkel parim ja teostatavam idee elluviimiseks.

Projekti hõlmab järgmisi tegevusi:

  • Tallinnas, Raplas ja Põlvas  – lastetoa jaoks sobilike ruumide kohandamine
  • Projekti tutvustamine nii sise- kui väliskommunikatsioonis.
  • Kontserni aastalõpu seminarile perekonnasotsioloogi ja soolise võrdõiguslikkuse eksperdi ettekande teemal „TegeLASTE tuba - praktiline algatus töö- ja pere tasakaalu ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ettevõttes“. Ettekande eesmärk on selgitada töötajatele, kuidas sellise lastehoiu võimaluse loomine toetab töötavaid lapsevanemaid erinevate rollide ühitamisel, suurendades meeste seotust oma laste hoidmisega ning toetades naiste võimalusi tööle pühenduda ning kuidas erinevate rollide ühitamine on ühtaegu soolise võrdõiguslikkuse üks eelduseid ja selle tulemusi.
  • Projekti edukuse tagasisidestamine nii vanematelt kui ka lastelt.

Projekti Partner

  1. AS Teede REV-2
 

 

Eelnevalt kindlaks määratud projektid

Eelnevalt kindlaksmääratud projektid on ainulaadsed sellepoolest, et neil on programmilepinguga kindlaksmääratud projekti elluviija, toetussumma, esmärgid ja tegevused. St, et projektid on konkreetseid valdkondlikke vajadusi arvestades ellu kutsutud.

 

Avatud taotlusvoorudest rahastatud projektid

2013. aasta 31. mail kuulutati avatuks programmi avatud taotlusvoorud, mille raames toetati tegevusi, mille eesmärk oli soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Eraldi oli raha eraldatud spetsiifilisteks töö-, pere- ja eraelu tasakaalu toetavateks tegevusteks.

See tähendab, et toetust oli võimalik taotleda ühes liidetud taotlusvoorus kahele valdkonnale:

  • soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

  • töö-, pere- ja eraelu tasakaal.

Kandideerima olid oodatud Eestis juriidilise isikuna registreeritud avaliku või erasektori ärilised või mitteärilised asutused ja valitsusvälised organisatsioonid. Samuti Eestis tegutsevad valitsusvahelised organisatsioonid. Kodu- ja/või välismaiste projekti partnerite, nõustajate ja muude ekspertide kaasamine oli lubatud ning oodatud.

Taotluste esitamise tähtajaks, 26. augustiks 2013. a esitati Sotsiaalministeeriumile kokku 6 taotlust: 4 soolise võrdõiguslikkuse ning 2 töö-, pere- ja eraelu ühitamise valdkonnas.

Iga taotluse vaatasid läbi kaks Sotsiaalministeeriumist sõltumatut ja erapooletut eksperti, kes hindasid projekte vastavalt taotlusvoorus avaldatud valikukriteeriumidele ja hindamisvormile. Ekspertide antud punktide keskmise punktisumma alusel moodustati projektide paremusjärjestus, mis esitati Sotsiaalministeeriumi poolt moodustatud taotlusvooru valikukomisjonile. Juhtudel, mil ekspertide poolt antud punktide erinevus oli suurem kui 30%, hindas projektitaotlust ka kolmas sõltumatu ekspert. Sellisel juhul kasutati kahe lähima punktitulemuse keskmist projektide paremusjärjestuse koostamiseks.

Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas esitatud projekte hindasid Astrid Mats, Kait Kabun, Liina Järviste ja Reimo Mets.
Töö-, pere- ja eraelu valdkonnas esitatud projekte hindasid Astrid Mats, Kait Kabun ja Redi Koobak.

Valikukomisjon oli kolmest asjakohase pädevusega inimesest koosnev komisjon, kellest kaks ei olnud Sotsiaalministeeriumi töötajad. Põhjendatud juhtudel võis valikukomisjon projektide paremusjärjestust muuta esitades üksikasjaliku muudatuste põhjenduse valikukomisjoni koosoleku protokollis.

Valikukomisjon kinnitas programmi raames rahastamiseks soovitatavate projektide lõpliku nimekirja ja esitas selle Sotsiaalministeeriumile. Lõplik rahastusotsus langetati 21. novembril 2013. a.

 

 

Väikeprojektide toetusskeemist rahastatud projektid

 

2014. aasta 1. aprillil kuulutati avatuks programmi väiketoetusskeemi avatud taotlusvoor, mille raames toetatakse tegevusi, mille eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja/või töö-, pere- ja eraelu tasakaalu ühitamise toetamine läbi organisatsioonide ja võrgustike võimekuse tugevdamise soolise tasakaalu parandamiseks ühiskonnas.
Eraldatava toetuse kogusumma oli 370 000 eurot.


Kandideerima olid oodatud Eestis juriidilise isikuna registreeritud avaliku või erasektori ärilised või mitteärilised asutused ja valitsusvälised organisatsioonid. Samuti Eestis tegutsevad valitsusvahelised organisatsioonid. Kodu- ja/või välismaiste projekti partnerite, nõustajate ja muude ekspertide kaasamine oli lubatud ning oodatud.
Taotluste esitamise tähtajaks oli 2. juuni 2014. a kl 12:00 ning kokku esitati Sotsiaalministeeriumile 15 projekti. Nendest 12 läbisid edukalt esmase tehnilise kontrolli.
Iga taotluse vaatasid läbi kaks Sotsiaalministeeriumist sõltumatut ja erapooletut eksperti, kes hindasid projekte vastavalt taotlusvoorus avaldatud valikukriteeriumidele ja hindamisvormile. Ekspertide antud punktide keskmise punktisumma alusel moodustati projektide paremusjärjestus, mis esitati Sotsiaalministeeriumi poolt moodustatud taotlusvooru valikukomisjonile.

 

Projekte hindasid Katrin Kivimaa, Hille Naaber, Astrid Mats, Liina Järviste ja Reimo Mets.
Valikukomisjon oli kolmest asjakohase pädevusega inimesest koosnev komisjon, kellest üks ei olnud Sotsiaalministeeriumi töötaja. Põhjendatud juhtudel võis valikukomisjon projektide paremusjärjestust muuta esitades üksikasjaliku muudatuste põhjenduse valikukomisjoni koosoleku protokollis. Valikukomisjon kinnitas programmi raames rahastamiseks soovitatavate projektide nimekirja ja esitas selle Sotsiaalministeeriumile.
Lõplik rahastusotsus langetati 20. oktoobril 2014. a, rahastati kuute projekti

12. märtsil 2015. kuulutasime avatuks programmi väiketoetusskeemi lisataotlusvooru mille raames toetatakse tegevusi, mille eesmärk on on soolise võrdõiguslikkuse edendamine töö-, pere- ja eraelu tasakaalu ühitamise toetamise abil.

Eraldatava toetuse kogusumma oli 93 000 eurot.
Taotluste esitamise tähtajaks oli 25. mai 2015,  kokku esitati 13 projekti, millest kõik läbisid edukalt esmase tehnilise kontrolli.
Iga taotluse vaatasid läbi kaks Sotsiaalministeeriumist sõltumatut ja erapooletut eksperti, kes hindasid projekte vastavalt taotlusvoorus avaldatud valikukriteeriumidele ja hindamisvormile. Ekspertide antud punktide keskmise punktisumma alusel moodustati projektide paremusjärjestus, mis esitati Sotsiaalministeeriumi poolt moodustatud taotlusvooru valikukomisjonile.
Projekte hindasid Hille Naaber, Liina Järviste ja Lee Maripuu.
Valikukomisjon oli kolmest asjakohase pädevusega inimesest koosnev komisjon, kellest üks ei olnud Sotsiaalministeeriumi töötaja. Valikukomisjon kinnitas programmi raames rahastamiseks soovitatavate projektide nimekirja, ekspertide paremusjärjestust muutmata ja esitas selle Sotsiaalministeeriumile.
Lõplik rahastusotsus langetati 2015. Aasta septembris ja oktoobris, rahastati viite projekti.

 

 

 

Tagasi lehekülje algusesse»