Puudega laps

Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada.

Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. 

 

Millist abi pakub riik?

 

  • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse puudega lapse toetust ja õppetoetust. 16-17 a vanused lapsed saavad tööealistele puuetega inimestele mõeldud toetusi. Vaata täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
  • Rehabilitatsiooniteenus, mis sisaldab rehabilitatsiooni vajaduse hindamist ja tegevuste planeerimist, planeeritud tegevuste täitmise juhendamist ja hindamist, füsioterapeudi teenust, tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenust ning sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust. Vaata täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
  • Raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või hooldajal on õigus puude eripärast ja lapse vajadustest lähtuvalt erinevatele riigi poolt rahastavatele sotsiaalteenustele; taotlemine toimub läbi kohalike omavalitsuste. Vaata täpsemalt sotsiaalhoolekande seadusest.
  • Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine, abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine.
  • Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes.

Teenused ja toetused, mida kohalikud omavalitsused võivad pakkuda

 

  • Sotsiaalnõustamine
  • Tugiisik lapsele ja perele
  • Tugiisik lapsele
  • Psühholoogiline nõustamine
  • Rehabilitatsiooniteenuse täiendav rahastamine
  • Abivahendite täiendav rahastamine
  • Lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes
  • Invatransport
  • Päevakeskused
  • Hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus
  • Koolitused lapsevanematele, lastele 
  • Üritused ja lapsevanemate eneseabigruppide loomine ja toetamine
  • Toetused ja hüvitised
  • Riide- ja toiduabi
  • Eluruumide kohandamine

 

 

Abistamise korraldamine 

 

Puudega laste ja nende perede vajadused nii abi liigi (teenused, toetused, eriõpe, info jagamine jm) kui ka mahu osas on väga erinevad. Paljud puudega lapsed käivad tavalasteaias või –koolis ning lapse puue ei mõjuta suurel määral pere toimetulekut. Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu andmetel ei vaja peamise hooldaja arvates 16% lastest üldse kõrvalist abi. Samas vajavad mitmekülgset ja kulukat abi suure hooldusvajadusega lapsed, kelleks on sügava puudega ja liitpuudega lapsed.

Suure hooldusvajadusega laste paremaks abistamiseks suunab Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfondi vahendid olemasoleva tugiteenuste osutamise süsteemi ümber korraldamiseks selliselt, et sihtgrupi lastele oleks võimalik suuremas mahus lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust osutada. Struktuuritoetuse seaduse alusel on koostatud toetuse andmise tingimused (TAT) „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine 2014-2020“ raames arendatakse tugiteenuseid suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele.

Alates 2015. aastast toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse abil suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele suunatud lapsehoiu-, tugiisiku- ning transporditeenuseid (viimast osutatakse lastele toetava teenusena tugiisiku- või lapsehoiuteenuse saamiseks) varasemast oluliselt suuremas mahus. Tegevuse eesmärk on arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks.

Tugiteenuste pakkumist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 elluviidava toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames.

Lisainfo

 

 

Abi puudega lapsele

Haridusvaldkond

Lasteaed 

 

Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob elukohajärgses lasteasutuses võimalused arenemiseks ja kasvamiseks valla- või linnavalitsus. Erivajadustega lapsed suunatakse kasvamiseks sobitusrühmadesse koos teiste lastega.

Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma loomiseks, siis moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel. 

Kool 

 

Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada Eestis igaühele võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Kui vastavad tingimused puuduvad, siis tuleb riigil ja kohaliulk omavalitsusel tagada õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.

Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad selleks tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid.  

Kõikides maakondades ja linnades on nõustamiskomisjonid, mille pädevuses on: 

  • määrata erivajadustega lapsele võimetekohane õppekava või õppevorm; 
  • suunata erivajadustega laps lapsevanema (eestkostja) nõusolekul erivajadustega õpilaste kooli või klassi;
  •  otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamist. 

Erikoolid on loodud kõne- kuulmis-, nägemis-, liikumis- ja intellektipuudega lastele. Samuti psüühikahäiretega õpilastele.  

Koduõppele on tervislikel põhjustel õigus jääda 1.-9.klassi õpilasel, kelle füüsiline tervis ei võimalda koolis käia. Koduõpe määratakse lapsele raske kroonilise somaatilise haiguse või raske funktsioonihäire ja puude korral. Õpilase tervisliku seisundi kirjelduse annab perearst või eriarst lapsevanema (eestkostja) taotlusel. Õpilase koduõppele viimise ja talle individuaalse õppekava rakendamise otsustab õppenõukogu perearsti või eriarsti määrangu alusel. Koduõpet rakendatakse ainult lapsevanema nõusolekul. 

Lapsevanemad võivad puudega laste õppega seotud küsimustega pöörduda nii lasteaedade, koolide kui ka kohalike haridusosakondade või –ametite poole. 

Haridusliku erivajadusega õppurite hariduse omandamisest täpsemalt siin.

Tervisevaldkond

Puudega lastele osutatakse tervishoiuteenuseid vajadusest (terviseseisundist) lähtuvalt. Osades tervishoiuasutustes töötavad ka sotsiaaltöötajad, kes pakuvad esmast sotsiaalnõustamist. Sotsiaalteenuste ja -toetuste kohta teabe saamiseks tuleb pöörduda omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötaja poole. 

Taastusravi vajaduse hindajaks on arst, kes suunab vajadusel lapse vastavat teenust osutavasse tervishoiuasutusse. Õendusabi vajavatel lastel on võimalik saada hooldusravi (tervishoiuasutustes, vajadusel koduõendusteenusena). Täpsemat infot hooldusravi kohta saab lapse ravi- või perearstilt, kes annab saatekirja. Kuni 60 päeva eest tasub hooldusravi maksumuse haigekassa. Seda aega saab pikendada vastavalt haigekassa ja teenuseosutaja vahelisele kokkuleppele. Hooldusravi omaosalus on 15% voodipäeva maksumusest (ühe voodipäeva hind on 43,01 eurot, 15% sellest on 6,45 eurot).

Sotsiaalne rehabilitatsioon on suunatud kõigile puudega inimestele (sh alla 16-aastastele lastele), kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks ning toetada õppimist. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet, kus koostatakse rehabilitatsiooniprogramm. Keerulisematel juhtudel suunatakse puudega inimene  isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks rehabilitatsiooniasutusse.

Samuti on mitmete raviasutuste juures võimalik saada raseduskriisi nõustamist, mis sobib puudega lapse vanematele, kellel on soov saada raseduse, lapse sünni või esmaste eluaastatega seoses sotsiaal-psühholoogilist nõustamist. Lisainfot raseduskriisi nõustamise kohta leiad siit.

Töövaldkond

Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.  

Töölepingu seaduse kohaselt võib töölähetusse saata rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, üksnes tema nõusolekul. 

Pension

Puudega lapse kasvatamist loetakse tööga võrdsustatud tegevuseks ja pensioni arvutamisel loetakse see aeg staaži sisse

Vanaduspensioni määramiseks nõutava pensionistaaži (15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži) olemasolul tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Emal, isal, kasuvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, on õigus  soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Soodustust saab kasutada ainult üks last kasvatanud isik.

Transport

Ühistranspordiseaduse alusel on riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluse teenust pakkuvad asutused kohustatud tasuta vedama:

  • eelkooliealisi lapsi;
  • puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid;
  • ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera. 
Viimati uuendatud: 25. mai 2017