Ravimid ja meditsiiniseadmed

 

Soodusravimid

Ravimite soodustamine ehk ravimite eest täielik või osaline tasumine riiklikest vahenditest on üks meetmetest ravimite kättesaadavuse tagamisel. Soodusravimite loetellu kantud ravimite eest tasumisel osaleb Eesti Haigekassa.

 

Soodusravimite loetelu muutmine

Soodusravimite loetelu muudetakse regulaarselt kord kvartalis (1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil ja 1. oktoobril), samaaegselt piirhindade muutmisega.
 
Uue toimeaine lisamist soodusravimite loetellu taotlevad reeglina ravimitootjad, kes plaanivad ravimi turustamist, kellel on enim informatsiooni uue ravimi efektiivsuse ja ohutuse kohta ning kellega peetakse hinnaläbirääkimisi. Muudatusi soodusravimite loetellu juba kantud ravimite väljakirjutamise tingimuste osas võivad taotleda kõik huvitatud isikud, sealhulgas ravimitootjad ja arstide erialaseltsid.
 
Taotluste esitamise ja menetlemise kord on kirjeldatud sotsiaalministri määruses „Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad”. Taotluse lahendab sotsiaalminister käskkirjaga.
 
 
 
Juhtudel, kus soodusravimite loetelu muutmisega seoses võib ette näha ravimite kasutamise tava ja Eesti Haigekassa rahaliste kohustuste olulist muutust, kaasatakse taotluste menetlemisse ravimikomisjon. Ravimikomisjoni koosseisu kuulub 8 liiget – Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Nõukoja, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Komisjon on nõuandev sotsiaalministrile ning selle arutelude protokollid avalikud. Komisjoni koosolekud toimuvad keskmiselt 2-kuuliste intervallidega.
 
 
 
 

Soodusravimite loetelu muutmise määrused

Eesti Haigekassa ravimite loetelu
Jõustumine
Muutused
Seletuskiri
Sotsiaalministri 15. juuni 2016. a määruse nr 47 lisa 01.07.2016 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 21 lisa 01.04.2016 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 22. detsembri 2015. a määruse nr 78 lisa 01.01.2016 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 25. septembri 2015. a määruse nr 44 lisa 01.10.2015 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 25. juuni 2015. a määruse nr 31 lisa 01.07.2015 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 24. märtsi 2015. a määruse nr 16 lisa 01.04.2015 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 19. detsembri 2014. a määruse nr 78 lisa 01.01.2015 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 23. septembri 2014. a määruse nr 57 lisa 01.10.2014 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 26. juuni 2014. a määruse nr 40 lisa 01.07.2014 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 25. märtsi 2014. a määruse nr 20 lisa 01.04.2014 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 23. detsembri 2013. a määruse nr 49 lisa 01.01.2014 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 20. septembri 2013. a määruse nr 33 lisa 01.10.2013 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 26. juuni 2013. a määruse nr 25 lisa 01.07.2013 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 20. märtsi 2013. a määruse nr 15 lisa 01.04.2013 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 55 lisa 01.01.2013 Info muutuste kohta Seletuskiri
 
 
Kui soovite saada ravimisoodustuste, sh hinnakokkulepete kehtivuse kohta teateid oma e-mailile, siis palun saatke oma e-mail infolistiga liitumiseks aadressile katrin.pudersell@sm.ee.
 
 

Soodusmäärad ja piirangud ravimite soodustusega väljakirjutamisel

Soodusravimite loetellu kantud ravimitele kehtib 50% soodusmäär, 75% soodusmäär või 100% soodusmäär. Raskete ja/või krooniliste haiguste raviks vajalikel peamistel ravimitel on kõrgem soodusmäär – 75% või 100%, sõltuvalt haigusest („Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 ja 75”).
 
75% soodusmäära asemel rakendatakse 90% soodusmäära juhul, kui ravim on välja kirjutatud 4-16-aastaste lapsele, töövõimetus- või vanaduspensioni saavale või vähemalt 63-aastasele inimesele. 50% või 75% soodusmäära asemel rakendatakse 100% soodusmäära juhul, kui ravim on välja kirjutatud alla 4-aastasele lapsele.
 

Haiguste loetelu kehtestamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

haiguse raskus ja eluohtlikkus;
- haiguse epideemilise leviku võimalikkus;
- haigusega kaasneva valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused;
- haiguse mõju elukvaliteedile;
- vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas põhimõte, et kulud ravimihüvitistele ei või ületada ravikindlustuse aastaeelarves 20% tervishoiuteenuse hüvitise kuludest.
 

Ravimitele soodustuse kehtestamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

- vajadus ravimi järele, sh ravimi rahaline kättesaadavus ilma soodustuseta või madalama soodusmääraga;
- ravimi tõendatud efektiivsus ning ohutus;
- ravimi kuluefektiivsus (hinna ja efektiivsuse suhe, hinnataseme õigustatus);
- alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu;
- ravimi väär- ja liigkasutuse võimalikkus ja tagajärjed;
- ravimi ratsionaalse kasutuse tagamise ning jaemüügi mahu usaldusväärse prognoosi võimalikkus;
- vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas põhimõte, et kulud ravimihüvitistele ei või ületada ravikindlustuse aastaeelarves 20% tervishoiuteenuse hüvitise kuludest.
 
Ravimite soodustusega väljakirjutamisele võivad kehtida väljakirjutaja erialaga seotud või meditsiinilise sisuga piirangud, tulenevalt haiguse diagnoosimise ja haigete jälgimise vajadusest vastava erialaspetsialisti poolt ning ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise tagamiseks.
 
Hinnakokkulepped
Selleks, et tagada ravimite stabiilset turustamist ja vältida hindade tõusu, sõlmib sotsiaalminister ravimitootjatega hinnakokkuleppeid. Hinnakokkulepetega on hõlmatud ainsad sama toimeaine ja manustamisviisiga soodusravimite loetellu kantud ravimid ning need piirhinnagruppidesse kuuluvad ravimid, mis on piirhinnast odavamad või sellega võrdsed.
 
Hinnakokkulepete sõlmimise kord on kirjeldatud sotsiaalministri määruses "Hinnakokkuleppe sõlmimise kord".
 

Piirhinnad

Piirhindade kehtestamine on efektiivseim meede ravimite hindade langetamiseks ning rakendatav peaaegu kõigis EL liikmesriikides. Reeglina on piirhindadega hõlmatud kauem turustatud ja kasutatud toimeained, mille efektiivsuse ja ohutuse kohta on kogunenud ka enam andmeid. Seoses patendiaja lõppemise ja konkurentsi tekkimisega ravimitootjate vahel on need toimeained ka märkimisväärselt odavamad kui need toimeained, mille patendiaeg veel kehtib.
 
Piirhinnad kehtestatakse soodusravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite grupis. Piirhindade arvutamisel grupeeritakse esmalt kõik sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite pakendid, leitakse nende keskmiste päevaannuste hinnad ning lähtudes odavuselt teise pakendi hinnast arvutatakse piirhinnad grupi kõigile pakenditele. Ravimi soodustamisel võtab Eesti Haigekassa aluseks ravimi pakendile kehtestatud piirhinna ning kui patsiendile on välja kirjutatud või patsient soovib osta ravimit, mille hind on piirhinnast kõrgem, maksab pakendile kehtiva piirhinna ja selle müügihinna vahe patsient.
 

Erinevate soodusmäärade korral kujuneb ravimi hind järgmiselt:

 

100% soodustus - patsient tasub omaosaluse alusmäära 1,27 eurot ja piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületava summa. Vt joonis 1.

Joonis 1. 100% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite soodustuse arvutamine piirhinna 18 eurot korral.

Joonis 1

75% soodustus - patsient tasub omaosaluse alusmäära 1,27 eurot, 25% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületava summa. Vt joonis 2.

Joonis 2. 75% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite soodustuse arvutamine piirhinna 18 eurot korral.

50% soodustus - patsient tasub omaosaluse alusmäära 3,19 eurot ja haigekassa soodustust ületava osa. Haigekassa hüvitab 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna või jaehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast. Vt joonis 3.

Joonis 2. 75% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite soodustuse arvutamine piirhinna 18 eurot korral.

 

Iga uue ravimi lisandumisega olemasolevasse piirhinnagruppi arvutatakse senikehtinud piirhinnad ümber ning kuna lisanduvad ravimid on enamasti senistest odavamad, siis muutuvad ka piirhinnad ravimivaliku suurenemisel järjest odavamaks.

Piirhindade arvutamise ja kehtestamise korda kirjeldab täpsemalt sotsiaalministri määrus "Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad".
 
Tulenevalt toimeaine (nt kitsa terapeutilise vahemikuga ravimid), ravimvormi (nt modifitseeritud toimeaine vabanemisega ravimid) või manustamisvahendi (nt inhalaatorid) erisustest ei pruugi ühte piirhinnagruppi kantud ravimid olla suvalisel hetkel üksteise vastu väljavahetatavad. Sellistel juhtudel kirjutab arst retsepti välja mitte toimeaine-, vaid preparaadipõhiselt (retseptil ravimi nn tootjanimetus). Vajadusel, näiteks juhul, kui senikasutatud preparaat seoses piirhindade muutumisega kallineb, on arsti korraldusel ja järelevalve all enamasti võimalik ühe kindla ravimi kasutamiselt minna üle teise samaväärse soodsama ravimi kasutamisele.
 

Ravimite piirhindade muutmise määrused

Ravimite piirhinnad
Jõustumine
Muutused
Seletuskiri
Sotsiaalministri 15. juuni 2016.a määruse nr 46 lisa 01.07.2016 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 28. märtsi 2016.a määruse nr 21 lisa 01.04.2016 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 22. detsembri 2015.a määruse nr 76 lisa 01.01.2016 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 25. septembri 2015.a määruse nr 46 lisa 01.10.2015 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 25. juuni 2015.a määruse nr 30 lisa 01.07.2015 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 24. märtsi 2015.a määruse nr 15 lisa 01.04.2015 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 19. detsembri 2014.a määruse nr 79 lisa 01.01.2015 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 23. septembri 2014.a määruse nr 56 lisa 01.10.2014 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 26. juuni 2014. a määruse nr 39 lisa 01.07.2014 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 25. märtsi 2014. a määruse nr 21 lisa 01.04.2014 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 23. detsembri 2013. a määruse nr 50 lisa 01.01.2014 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 20. septembri 2013. a määruse nr 32 lisa 01.10.2013 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 26. juuni 2013. a määruse nr 24 lisa 01.07.2013 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 20. märtsi 2013. a määruse nr 14 lisa 01.04.2013 Info muutuste kohta Seletuskiri
Sotsiaalministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 54 lisa 01.01.2013 Info muutuste kohta Seletuskiri

Täiendav ravimihüvitis

Täiendav ravimihüvitis on Eesti Haigekassa poolt makstav hüvitis patsientidele, kelle soodusravimite ostmine on olnud seotud suurte kulutustega: ravimite eest tasutud summa kalendriaasta jooksul enam kui 300 eurot. Enamasti on tegemist mitmeid kroonilisi haigusi põdevate või ravile halvasti alluvate ja individualiseeritud raviskeeme vajavate patsientidega.
Üksikasjalikku teavet täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise kohta leiate Eesti Haigekassa veebilehelt.
 

Apteekides müügilolevad ravimid ja hinnakiri

Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja (apteegi) kohustused patsiendi ees on muuhulgas järgmised:
- tagatakse müügiloaga ravimite ning nende müügiloata ravimite, mille kasutamise ja sisseveo on Ravimiamet heaks kiitnud, kättesaadavus mõistliku aja jooksul,
- tagatakse piisava ravimite valiku olemasolu apteegis või nende tellimine apteeki mõistliku aja jooksul,
- tagatakse nende ravimite müügilolek, millele on kehtestatud piirhind ja mis on piirhinnast odavama või võrdse maksumusega (need on alternatiivsetest sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimitest odavaimad müügiloa hoidjate poolt turustatavad ravimid),
- pakutakse retseptile kirjutatud toimeainet sisaldavate ravimite hulgast patsiendile soodsaimat sobivat ravimit,
- kantakse ravimi kasutamist käsitlev tekst ravimi pakendile ning teavitatakse suuliselt ravimi õigest ja ohutust kasutamisest.
 
Probleemide ilmnemisel, sealhulgas soodsaimate ravimite puudumise korral apteegis palume pöörduda Ravimiameti poole, kes selgitab välja ning aitab kaasa ravimite tarnehäirete lahendamisele.
 
 

Ravimite juurdehindlus

Apteekidest ostetavate ravimite hind kujuneb selliselt: ravimitootja määratud hind + hulgimüügi juurdehindlus + apteegi juurdehindlus + käibemaks 9%.
Ravimite juurdehindluse piirmäärasid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kriteeriumid, mida tuleb juurdehindluste kehtestamisel arvestada, on sätestatud ravimiseaduses ja nendeks on:
- ravimite rahaline kättesaadavus lõpptarbijatele;
- ravimite geograafiline kättesaadavus lõpptarbijatele;
- ravimite turustamisega seotud riskid;
- kaalutud keskmine juurdehindlusprotsent.
 
Ravimite rahalist kättesaadavust iseloomustavad ravimite väljaostmine võrreldes nende väljakirjutamisega, ravimite kasutamise järjepidevus ning patsientide omaosalus ravimite ostmisel. Geograafilist kättesaadavust iseloomustavad müügiloaga ja turustatavate ravimite arv, ravimite hulgi- ja jaemüügiettevõtete arv ning ravimiabi kättesaadavus püsiasustusega piirkondades. Ravimite turustamisega seotud risk hõlmab käitlejate poolt sisseostetud kauba mahakandmise riski.
 
Ravimite kaalutud keskmine juurdehindlusprotsent viitab, millise hinnaga ravimipakendeid suhteliselt rohkem müüakse. Kaalutud keskmise juurdehindluse kohta koostab Sotsiaalministeerium igal aastal analüüsi vastavalt hulgimüüjate poolt esitatud andmetele.
Kehtiva ravimite juurdehindluste süsteemi põhimõtted on järgmised:
- kehtestatud on juurdehindluste piirmäärad ehk maksimaalsed lubatud juurdehindlused; ravimite käitlejad võivad rakendada ka maksimaalsest väiksemaid juurdehindlusi;
- rakendatakse proportsionaalset (protsent ravimi hinnast) ja fikseeritud (summa eurodes) juurdehindluse piirmäära;
- juurdehindluse piirmäär ei tohi olla suurem kui 6,39 eurot ühe pakendi kohta;
- juurdehindlus eri hinnagruppide ravimitele peab looma võrdse huvitatuse ravimite käitlemiseks;
- kaalutud keskmine juurdehindlus ravimite hulgimüügis peab jääma vahemikku 7-10% ja ravimite jaemüügis vahemikku 21-25%.
 
Kehtivad juurdehindluse piirmäärad ravimite hulgimüügil
Ühe pakendi sisseostuhind (eurodes) Juurdehindluse piirmäär (%)
kuni 1,60 20
1,61-2,88 15
2,89-6,39 10
6,40-12,78 5
üle 12,78 3
Kehtivad juurdehindluse piirmäärad ravimite jaemüügil
Ühe pakendi sisseostuhind (eurodes) Proportsionaalne juurdehindlus (%) Fikseeritud juurdehindlus (eurodes)
kuni 0,64 0 0,38
0,65-1,28 40 0,38
1,29-1,92 35 0
1,93-2,56 30 0
2,57-3,20 25 0
3,21-6,39 20 0
6,40-44,74 15 0
üle 44,74 0 5,11

Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, ravimite hulgimüügi ostuhindade edastamise tingimused ja kord

Hulgimüügi ostuhindade edastajateks on Ravimiameti andmete põhjal hulgimüügi ostuhindade seisu kajastamise aastale eelneva kalendriaasta kuus suurema inimestel kasutatavate ravimite ja ravimisarnaste preparaatide müügikäibega Eestis hulgimüügi tegevusloa ja ravimite hulgimüügiga tegeleva ravimite tootmise tegevusloa omaja.
 
Kuus suurima turuosaga hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ, Tamro Eesti OÜ, Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ, AS Oriola, Roche Eesti OÜ, Baltfarma OÜ.
 

Ravimialased õigusaktid ja statistika

Kehtivate õigusaktide tekstid on kergesti leitavad elektroonilise Riigi Teataja andmebaasist. Selleks kopeerige soovitud õigusakt või märksõna Riigi Teataja veebilehel toodud otsingu vastavasse lahtrisse.
Ettepanekuid õigusruumi ümberkujundamiseks (kehtivate õigusaktide muutmiseks), kui selleks on ilmnenud põhjendatud vajadus, palume esitada vastava küsimustiku kohaselt.
 
 
 

 

 
Antiretroviirus- ja tuberkuloosiravimite soetamist rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punktiga 4. Ravimite soetamine on osa vastavate riiklike tervishoiuprogrammide raames ellu viidavatest tegevustest.
 
Antiretroviirus- ja tuberkuloosiravimite asjakohase valiku ja vajalike ravimikoguste määratlemiseks, samuti tarneaegade ja logistika korralduse osas nõustamiseks on Sotsiaalministeerium kokku kutsunud vastavad hankekomisjonid (sotsiaalministri 22.12.2011. a käskkirja nr 159 „Antiretroviirusravimite hankimist koordineeriva komisjoni“ ja sotsiaalministri 07.06.2007. a käskkirja nr 100 „Tuberkuloosiravimite hankimist koordineeriva komisjoni“ alusel), millesse kuuluvad ravikeskuste esindajad, Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti esindajad ning patsientide esindusorganisatsiooni esindajad.
 
Ravimid hangitakse riigihangete korras. Sotsiaalministeeriumi sisesed riigihangete korraldamise protseduurireeglid on kehtestatud käskkirjaga „Sotsiaalministeeriumi hangete ja lepingute korra kinnitamine“.
 
Hangitud antiretroviirusravimid ladustatakse Terviseameti laos ning tuberkuloosiravimid Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegis, millistest hoiukohtadest jaotatakse ravimid sobival ajal ja vajaminevates kogustes kokkulepitud tervishoiuteenuse osutajate vahel laiali. Ravimid antakse või manustatakse patsientidele tasuta.
 

Antiretroviirusravimid

 

Tuberkuloosiravimid

 

Vaktsiinid ja immuunglobuliinid

Vaktsiinide ja immuunglobuliinide soetamist rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, kooskõlas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri 07.10.2003. a määrusega nr 113 „Vaktsiinide ja immuunglobuliinide soetamise, jaotamise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise kord“.
 
Immuunpreparaadid hangitakse riigihangete korras. Sotsiaalministeeriumi sisesed riigihangete korraldamise protseduurireeglid on kehtestatud käskkirjaga „Sotsiaalministeeriumi hangete ja lepingute korra kinnitamine“.
 
Hangitud immuunpreparaadid ladustatakse Terviseameti laos ning jaotatakse sobival ajal ja vajaminevates kogustes kokkulepitud tervishoiuteenuse osutajate vahel laiali. Immuunpreparaadid manustatakse patsientidele tasuta.
 
Mitmekülgne informatsioon riikliku immuniseerimiskava koostamise, vaktsineerimise korralduse jms kohta on koondatud veebilehele vaktsineeri.ee
 

Meditsiiniseadmed ja meditsiinikiirgus

 
Meditsiiniseadmete valdkond hõlmab laiaulatuslikku toodete ringi alates plaastritest kuni keeruliste diagnostika- ja raviaparaatideni. Meditsiiniseadmed jaotatakse nelja riskiklassi, lähtuvalt inimkeha ohustatusest kokkupuutel seadmega: I, IIa, IIb ja III klass. I klassi seadmed on kõige lihtsamad ja ohutumad (nt plaastrid, ratastool, kanderaam) ning III klassi seadmed kõige ohtlikumad (nt kardiovaskulaarkateetrid, veresoonestendid). Eraldi jaotatakse in vitro diagnostika meditsiiniseadmed (nt rasedustestid, glükomeetri testribad, veregrupi määramise reagendid), mida liigitatakse patsiendile väheohtlikeks ja ohtlikeks ning viimaseid omakorda nende kasutuse alusel A või B nimekirja. Eraldi jaotatakse ka aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid (nt südamerütmur), mida loetakse ohtlikeks seadmeteks. Meditsiiniseadme liigitusest sõltub nende turule laskmise protseduur ja turujärelevalve menetlus. Meditsiiniseadmetealane pädev- ja järelevalveasutus Eestis on Terviseamet.
 

Meditsiiniseadmete andmekogu

Eesti kaudu Euroopa Liidu turule lastud/kasutusele võetud, Eestis esmakordselt levitatud ja professionaalselt kasutusele võetud meditsiiniseadmete andmed kogutakse meditsiiniseadme seaduse § 29 alusel loodud meditsiiniseadmete andmekogusse, mille vastutav töötleja on Terviseamet. Meditsiiniseadmete andmekogu võimaldab meditsiiniseadmete andmetele mugava ligipääsu (sh seadmete kasutusjuhised, info seadmete hüvitamise kohta) ja võimaluse andmeesitajatele Terviseametile andmed edastada andmekogu kasutajaliidese kaudu.
 

Meditsiiniseadmete käibemaks

Valdav osa meditsiiniseadmetest on maksustatud 20%-lise käibemaksumääraga. Käibemaksumääraga 9% on lubatud maksustada üksnes neid puudega isiku isiklikuks tarbeks ette nähtud meditsiiniseadmed, mis on kantud koos vastavate kaubakoodidega vähendatud käibemaksumääraga maksustatavate ravimite, rasestumisvastaste vahendite, sanitaar- ja hügieenitoodete, meditsiiniseadmete ning abivahendite loetellu.

Selleks, et teha kindlaks, kas konkreetne meditsiiniseade on sobilik vähendatud käibemaksumääraga maksustamiseks, tuleb kontrollida, kas toote kaubakood ehk kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood leidub 9%-ga maksustatavate meditsiiniseadmete loetelus. Kaupade kodeerimine toimub Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri ja klassifitseerimise eeskirja alusel. Eelnimetatud nomenklatuur ja klassifitseerimise reeglistik on kättesaadav siit. Samuti on kaubakoodide leidmisel abiks Maksu- ja Tolliamet ning ameti kodulehel olev Eesti tollitariifistiku andmebaas. Kui loetelus on kaubakood olemas, kuid selle ees on märge „ex“, tuleb kontrollida, kas kaubakoodi juures olev kirjeldus loetelus vastab kõnealuse toote kirjeldusele. Kui loetelus on olemas kaubakood, kuid kirjeldus tootega ei sobi, ei saa toodet vähendatud määraga maksustada. Kui loetelus on olemas tootega sobiv kirjeldus, kuid puudub õige kood, ei saa samuti soodusmäära rakendada.

Ettepaneku soodusmääraga maksustatavate meditsiiniseadmete  loetelu muutmiseks või täiendamiseks võib esitada igaüks. Ettepanek tuleb esitada Sotsiaalministeeriumile ning selle tegemisel palume esitada meditsiiniseadme kirjelduse, kasutusjuhendi ning kehtiva kaubakoodi vastavalt kombineeritud nomenklatuurile.

Meditsiiniseadmete hüvitamine

Eesti Haigekassa hüvitab kindlustatud isikutele meditsiiniseadmeid, mille abil on võimalik ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise. Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu muutmine ja uute seadmete soodusnimekirja lisamine toimub sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. Seadme loetellu kandmiseks esitab taotluse Eesti Haigekassale meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja.

Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu

Hüvitatavaid meditsiiniseadmeid väljastatakse arsti poolt patsiendile vormistatud digitaalse meditsiiniseadme kaardi alusel.

Rohkem infot meditsiiniseadmete hüvitamise ja hüvitatavate toodete müüjate kohta leiate Eesti Haigekassa kodulehelt.

Statistika

Kõrgtehnoloogiliste meditsiiniseadmete statistika on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist. Infot meditsiiniseadmete hüvitamise statistika kohta leiab Eesti Haigekassa kodulehelt.
 

Õigusaktid

Aktuaalset informatsiooni meditsiiniseadmeid käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide ja liiduüleste arengute kohta, samuti juhendite ning konsensusdokumentide kohta leiab aadressidelt:

Meditsiinikiirgus

Ioniseeriva kiirguse kasutamine meditsiinilistel protseduuridel (meditsiiniradioloogia protseduuridel) põhjustab üle 95% tehislikest allikatest lähtuvast kiiritusest elanikkonnale, jäädes alla vaid looduslike kiirgusallikate osale populatsioonidoosist. Seoses diagnostikas kompuutertomograafia üha sagedama kasutamisega võib meditsiinikiiritus kogu populatsioonidoosist tulevikus isegi ületada loodusliku kiirguse osa.
 
Igasuguse kiirgusallika kasutamisel tuleb kasutusele võtta ohutust tagavad kaitsemeetmed ja arvestada meditsiinikiirituse põhjendamise ja optimeerimise põhimõtetega, mille järgimine on aluseks kiirgusohu minimeerimisel. Meditsiinikiirituse kasutamisel tuleb hoida kiirgusdoosid nii väikesed, kui see on protseduuri meditsiinilise eesmärgi saavutamiseks võimalik ja mõistlik.
 
Tervishoiuteenuste kvaliteedi, sh meditsiinikiirguse kasutamise üle tervishoiuteenuse osutamise käigus teeb järelevalvet Terviseamet. Kiirgusohutuse, sh meditsiinikiiritusseadmete ja ruumide nõuetele vastavust kontrollib Keskkonnainspektsioon, kes annab välja ka kiirgustegevuslubasid tervishoiuasutustele.
 

Meditsiinikiirguse arengukavad ja juhised

Vabariigi Valitsuse korraldusega on kinnitatud kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008–2017 ja selle rakendusplaan 2016–2017, millega on ette nähtud ka tegevused patsiendiohutuse tagamiseks.
 
Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhend meditsiiniradioloogia protseduuridele suunamise kohta Radiation Protection 118: Referral Guidelines for Imaging ja selle eestikeelne tõlge. Veebis on kättesaadav ka juhendi inglisekeelne uuendatud versioon.
 
 
 
 
Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhend kliinilise auditi kohta (Radiation Protection 159: European Commission Guidelines on Clinical Audit for Medical Radiological Practices (Diagnostic Radiology, Nuclear medicine and Radiotherapy))
 
 
Suurbritannia Kuningliku Radioloogiaühingu (Royal College of Radiologists) meditsiiniradioloogia kliinilise auditi näidiseeskirjad 
 
 
 

Doonorlus

 

Elundidoonorlus

Kui inimese mõni eluliselt tähtis elund või kude enam ei tööta, võib teda aidata teiselt inimeselt (doonorilt) saadud koe või elundi siirdamine. Sageli on see kõige tõhusam ja ökonoomsem raviviis. Tänapäeva meditsiinis on elundite ja kudede siirdamine igapäevane tegevus, mis parandab patsiendi elukvaliteeti ja pikendab eluiga.
Doonoriks võib olla elus inimene (elusdoonor), kes vaba tahte alusel loovutab oma koe või elundi  siirdamiseks. Doonoriks võib olla ka surnud inimene, kui ta oli eluajal avaldanud tahet loovutada surma järel elundeid ja kudesid või puuduvad andmed, et ta oleks olnud selle vastu.
 
Veredoonorlus 
Veri on elu allikas. Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab annetamist, heategevust või kingituse tegemist.
 
Veredoonorlus toimib Eestis tasustamata ja vabatahtliku süsteemina. Veri loovutatakse kingitusena tundmatule abivajajale. Vereseaduse § 7 lõike 3 punkti 5 alusel on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks, samuti võivad verekeskused pakkuda doonorile tänutäheks maiustusi või meeneid.
Vere andmine on doonorile ohutu. Selleks kasutatakse ühekordseid steriilseid vahendeid, mis ei puutu kokku ühegi teise doonoriga. Vere andmine ei kahjusta doonori tervist ega immuunsüsteemi.
Eestis on ainult 2,8% elanikkonnast aktiivsed doonorid. Elanikkonna vananedes kasvab vere ja verekomponentide vajadus pidevalt. Selleks, et alati oleks tagatud piisav veretagavara, peaks doonorite arv olema poole suurem.
 
Eesti vereteenistuse süsteem koosneb nelja eraõigusliku haigla juures asuvast verekeskusest, kes koguvad doonoriverd ning valmistavad, uurivad, säilitavad ja müüvad veretooteid, samuti haiglate verekabinettidest, kes tellivad, hoiustavad ja valmistavad veretooteid ette vereülekandeks. 
 
 
Vere käitlemise alane pädev asutus ja järelevalve tegija vereohutuse kindlustamiseks on Ravimiamet. Verekabinettide tegevuse üle teeb järelevalvet Terviseamet.
 

Eesti vereteenistuse infosüsteem

Verekeskused ja verekabinetid kasutavad doonorite ja veretoodete andmete dokumenteerimiseks erinevaid infosüsteeme (EVI, Liisa, Ester jne). Vere kvaliteetse käitlemise ja ravi kvaliteedi tagamise eesmärgil on loomisel riiklik vereteenistuse infosüsteem, mis koondab kõigi verekeskuste vere käitlemisega seotud andmed. Riiklik infosüsteem on kavas luua tervise infosüsteemi moodulina, mille kaudu hakkab toimuma verekeskuste ja verekabinettide vaheline andmete ristkasutus.
 

Analüüsid ja juhendid

Et kindlustada doonorluse areng, riigi enesevarustamine doonoriverest valmistatud ohutute ja kvaliteetsete veretoodetega ning valmisolek eriolukordadeks, tuleb Eesti Transplantasioonmeditsiini Seltsi soovitusel keskenduda järgmistele tegevustele:
- Elanikkonna teavitamine doonorlusest ja avaliku arvamuse kujundamine
- Kriisiolukorraks valmisoleku tagamine
- Vereannetuseks doonoritele soodsa juurdepääsu tekitamine
- Doonorivere ohutuse ja kvaliteedi tagamine
- Piisava ainelise baasi tagamine veretoodete tootmiseks
- Tervishoiuökonoomika seisukohalt optimaalseima mudeli rakendamine doonorluse arendamiseks ja veretoodetega enesevarustamiseks
- Eesti vereteenistuse infosüsteemi arendamine
 
Vereteenistusega seotud küsimuste ning vereseaduse ja selle rakendusaktide muutmise vajaduse arutamiseks moodustati 2010. aastal Sotsiaalministeeriumi juures kooskäiv ja nõuandva õigusega vereteenistuse ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad esindajad neljast Eesti verekeskusest, Eesti Transfusioonmeditsiini Seltsist, Eesti Haiglate Liidust, Eesti Doonorite Seltsist, Ravimiametist, Terviseametist, Tervise Arengu Instituudist, Sotsiaalministeeriumist ja Eesti Haigekassast.
 
Eesti vereteenistuse süsteemi efektiivsusest ja jätkusuutlikkusest ülevaate saamiseks tellis Sotsiaalministeerium 2012. aasta vereteenistuse optimaalse süsteemi kulutõhususe analüüsi. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi tehtud analüüs on kättesaadav nii eesti- kui ingliskeelsena.
 
Eesti on Euroopa Verealliansi liige, samuti esindatud Euroopa Nõukogu ravimite ja tervishoiu direktoraadi veretransfusiooni juhtkomitees (CD-P-TS). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla osaleb Euroopa projektis DOMAINE (Donor Management in Europe), mille eesmärk on tagada ohutu ja piisav verevaru erinevate riikide doonorluse praktikate võrdlemise ja ühtlustamise kaudu. DOMAINE töötas 2010. aastal välja doonori käsitluse juhendi ja treeningprogrammi.
 

Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor

Vastavalt vereseaduse §-le 18 korraldab Sotsiaalministeerium immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenust. Referentlabor tegeleb haiglate verekabinettidest saadetud vereproovide täpsema analüüsimisega, et leida patsiendile vereülekandeks õige veri. Sotsiaalministeerium sõlmib selleks ühe verekeskusega, millel on nõuetele vastav labor, viieaastase tähtajaga halduslepingu. Aastatel 2012–2017 osutab referentlabori teenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
 

 

Viimati uuendatud: 15. märts 2017