Ravimite hinnastamine ja hüvitamine

Soodusravimid
 

Ravimite soodustamine ehk ravimite eest täielik või osaline tasumine riiklikest vahenditest on üks meetmetest ravimite kättesaadavuse tagamisel. Soodusravimite loetellu kantud ravimite eest tasumisel osaleb Eesti Haigekassa.

Ravimitele soodustuse kehtestamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

  • vajadus ravimi järele, sh ravimi rahaline kättesaadavus ilma soodustuseta või madalama soodusmääraga;
  • ravimi tõendatud efektiivsus ning ohutus
  • ravimi kuluefektiivsus (hinna ja efektiivsuse suhe, hinnataseme õigustatus)
  • alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu
  • ravimi väär- ja liigkasutuse võimalikkus ja tagajärjed
  • ravimi ratsionaalse kasutuse tagamise ning jaemüügi mahu usaldusväärse prognoosi võimalikkus
  • vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas põhimõte, et kulud ravimihüvitistele ei või ületada ravikindlustuse aastaeelarves 20% tervishoiuteenuse hüvitise kuludest.
 

Soodusravimite loetelu muutmine
 

Soodusravimite loetelu muudetakse Sotsiaalministeeriumis regulaarselt kord kvartalis (1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil ja 1. oktoobril), samaaegselt piirhindade muutmisega. 

Uue toimeaine lisamist soodusravimite loetellu taotlevad reeglina ravimitootjad, kes plaanivad ravimi turustamist, kellel on enim informatsiooni uue ravimi efektiivsuse ja ohutuse kohta ning kellega peetakse hinnaläbirääkimisi. Muudatusi soodusravimite loetellu juba kantud ravimite väljakirjutamise tingimuste osas võivad taotleda kõik huvitatud isikud, sealhulgas ravimitootjad ja arstide erialaseltsid.

Taotluste esitamise ja menetlemise kord on kirjeldatud sotsiaalministri määruses „Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad”. Taotluse lahendab sotsiaalminister käskkirjaga.

Juhtudel, kus soodusravimite loetelu muutmisega seoses võib ette näha ravimite kasutamise tava ja Eesti Haigekassa rahaliste kohustuste olulist muutust, kaasatakse taotluste menetlemisse ravimikomisjon.

Ravimikomisjoni koosseisu kuulub 8 liiget – Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Liidu, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Komisjon on nõuandev sotsiaalministrile ning selle arutelude protokollid avalikud. Komisjoni koosolekud toimuvad keskmiselt 2-kuuliste intervallidega.

Ravimiskomisjoni koosolekute päevakorrad ja protokollid leiad siit.

Ravimite soodustusega väljakirjutamisele võivad kehtida väljakirjutaja erialaga seotud või meditsiinilise sisuga piirangud, tulenevalt haiguse diagnoosimise ja haigete jälgimise vajadusest vastava erialaspetsialisti poolt ning ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise tagamiseks.

 

Hinnakokkulepped
 

Selleks, et tagada ravimite stabiilset turustamist ja vältida hindade tõusu, sõlmib sotsiaalminister ravimitootjatega hinnakokkuleppeid. Hinnakokkulepetega on hõlmatud ainsad sama toimeaine ja manustamisviisiga soodusravimite loetellu kantud ravimid ning need piirhinnagruppidesse kuuluvad ravimid, mis on piirhinnast odavamad või sellega võrdsed.

Hinnakokkulepete sõlmimise kord on kirjeldatud sotsiaalministri määruses "Hinnakokkuleppe sõlmimise kord".

Piirhinnad

Piirhindade arvutamise ja kehtestamise korda kirjeldab täpsemalt sotsiaalministri määrus "Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad".

Piirhindade kehtestamine on efektiivseim meede ravimite hindade langetamiseks ning rakendatav peaaegu kõigis EL liikmesriikides. Reeglina on piirhindadega hõlmatud kauem turustatud ja kasutatud toimeained, mille efektiivsuse ja ohutuse kohta on kogunenud ka enam andmeid. Seoses patendiaja lõppemise ja konkurentsi tekkimisega ravimitootjate vahel on need toimeained ka märkimisväärselt odavamad kui need toimeained, mille patendiaeg veel kehtib.

Piirhinnad kehtestatakse soodusravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite grupis. Piirhindade arvutamisel grupeeritakse esmalt kõik sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite pakendid, leitakse nende keskmiste päevaannuste hinnad ning lähtudes odavuselt teise pakendi hinnast arvutatakse piirhinnad grupi kõigile pakenditele. Ravimi soodustamisel võtab Eesti Haigekassa aluseks ravimi pakendile kehtestatud piirhinna ning kui patsiendile on välja kirjutatud või patsient soovib osta ravimit, mille hind on piirhinnast kõrgem, maksab pakendile kehtiva piirhinna ja selle müügihinna vahe patsient.

Iga uue ravimi lisandumisega olemasolevasse piirhinnagruppi arvutatakse seni kehtinud piirhinnad ümber ning kuna lisanduvad ravimid on enamasti senistest odavamad, siis muutuvad ka piirhinnad ravimivaliku suurenemisel järjest odavamaks.

Apteekides müügilolevad ravimid ja hinnakiri

Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja (apteegi) kohustused patsiendi ees on muuhulgas järgmised:

  • tagatakse müügiloaga ravimite ning nende müügiloata ravimite, mille kasutamise ja sisseveo on Ravimiamet heaks kiitnud, kättesaadavus mõistliku aja jooksul,
  • tagatakse piisava ravimite valiku olemasolu apteegis või nende tellimine apteeki mõistliku aja jooksul,
  • tagatakse nende ravimite müügilolek, millele on kehtestatud piirhind ja mis on piirhinnast odavama või võrdse maksumusega (need on alternatiivsetest sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimitest odavaimad müügiloa hoidjate poolt turustatavad ravimid),
  • pakutakse retseptile kirjutatud toimeainet sisaldavate ravimite hulgast patsiendile soodsaimat sobivat ravimit,
  • kantakse ravimi kasutamist käsitlev tekst ravimi pakendile ning teavitatakse suuliselt ravimi õigest ja ohutust kasutamisest.

Probleemide ilmnemisel, sealhulgas soodsaimate ravimite puudumise korral apteegis palume pöörduda Ravimiameti poole, kes selgitab välja ning aitab kaasa ravimite tarnehäirete lahendamisele.

Vaata apteekide kaarti siit.

Ravimite juurdehindlus

Apteekidest ostetavate ravimite hind kujuneb selliselt: ravimitootja määratud hind + hulgimüügi juurdehindlus + apteegi juurdehindlus + käibemaks 9%. Kehtivate juurdehindluse piirmäärade kohta on võimalik lugeda Riigiteatajast.

Ravimite juurdehindluse piirmäärasid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kriteeriumid, mida tuleb juurdehindluste kehtestamisel arvestada, on sätestatud ravimiseaduses ja nendeks on:

  • ravimite rahaline kättesaadavus lõpptarbijatele;
  • ravimite geograafiline kättesaadavus lõpptarbijatele;
  • ravimite turustamisega seotud riskid;
  • kaalutud keskmine juurdehindlusprotsent.
     

Ravimite rahalist kättesaadavust iseloomustavad ravimite väljaostmine võrreldes nende väljakirjutamisega, ravimite kasutamise järjepidevus ning patsientide omaosalus ravimite ostmisel. Geograafilist kättesaadavust iseloomustavad müügiloaga ja turustatavate ravimite arv, ravimite hulgi- ja jaemüügiettevõtete arv ning ravimiabi kättesaadavus püsiasustusega piirkondades. Ravimite turustamisega seotud risk hõlmab käitlejate poolt sisseostetud kauba mahakandmise riski.

Ravimite kaalutud keskmine juurdehindlusprotsent viitab, millise hinnaga ravimipakendeid suhteliselt rohkem müüakse. Kaalutud keskmise juurdehindluse kohta koostab Sotsiaalministeerium igal aastal analüüsi vastavalt hulgimüüjate poolt esitatud andmetele.


Kehtiva ravimite juurdehindluste süsteemi põhimõtted on järgmised:

  • kehtestatud on juurdehindluste piirmäärad ehk maksimaalsed lubatud juurdehindlused; ravimite käitlejad võivad rakendada ka maksimaalsest väiksemaid juurdehindlusi;
  • rakendatakse proportsionaalset (protsent ravimi hinnast) ja fikseeritud (summa eurodes) juurdehindluse piirmäära;
  • juurdehindluse piirmäär ei tohi olla suurem kui 6,39 eurot ühe pakendi kohta;
  • juurdehindlus eri hinnagruppide ravimitele peab looma võrdse huvitatuse ravimite käitlemiseks;
  • kaalutud keskmine juurdehindlus ravimite hulgimüügis peab jääma vahemikku 7-10% ja ravimite jaemüügis vahemikku 21-25%.

Ravimite hulgimüük

Hulgimüügi ostuhindade edastajateks on Ravimiameti andmete põhjal hulgimüügi ostuhindade seisu kajastamise aastale eelneva kalendriaasta kuus suurema inimestel kasutatavate ravimite ja ravimisarnaste preparaatide müügikäibega Eestis hulgimüügi tegevusloa ja ravimite hulgimüügiga tegeleva ravimite tootmise tegevusloa omaja.

Kuus suurima turuosaga hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ, Tamro Eesti OÜ, Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ, AS Oriola, Roche Eesti OÜ, Baltfarma OÜ.

Tutvu täpsemalt Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, ravimite hulgimüügi ostuhindade edastamise tingimused ja korraga.

Viimati uuendatud: 3. oktoober 2017