Sotsiaalteenused

Kaasaegses ühiskonnas on tunnustatud põhimõte, et riik tagab oma kodanikele sotsiaalse kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. 
 

Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad hoolekandeks ja sotsiaalkindlustuseks. Hoolekannet pakuvad nii riik kui kohalikud omavalitsused kas sotsiaalteenuste või rahaliste toetustena.

Sobiva sotsiaalteenuse valikul lähtutakse põhimõtetest, et abi:

  • peab õigeaegselt ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi;
  • peab olema suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
  • ei tohi suurendada inimese abitust ja pikaajalist sõltuvust abist, vaid peab toetama inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendama abivajadust tulevikus;
  • peab osutama võimalikult kodulähedal, seejuures eelistades kodus elamise toetamist institutsiooni paigutamisele;
  • peab, võttes arvesse inimese seisundit, aitama parandada tema elukvaliteeti ja tagada võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks.


Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste abistamisel ja tema olukorra parandamisel tehakse koostööd inimese enda, tema perekonna, sotsiaaltöötaja, tööhõivekonsultandi, aga ka näiteks tööandja, arsti, õpetaja ja teiste inimesega kokkupuutuvate spetsialistidega. 

 
 

Kontakt ministeeriumis

Ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust hoolekandepoliitika kavandamises ja korraldamises koordineerib hoolekande osakond.


Valdkonna asutused

  • Sotsiaalkindlustusamet tagab kindlustunde inimesele igaks eluetapiks riigi teenuste osutamise ja sotsiaalkindlustushüvitiste maksmise kaudu.

Viimati uuendatud: 7. juuni 2017