Sündmused

Eesti terviseinnovatsiooni foorum 2015: fookuses on personaalmeditsiin (26.10.2015)

Eesti terviseinnovatsiooni foorum 2015: fookuses on personaalmeditsiin


Eestil on ainulaadsedvõimalused olla personaalmeditsiini vallas liidrite hulgas – seda just personaalmeditsiini lahenduste arendaja ning kiire ja nutika tervishoius rakendajana. Sellest visioonist kantult ja Vabariigi Valitsuse otsusele tuginedes on Sotsiaalministeeriumi eestvõttel valmimas riiklik personaalmeditsiini arendamise ja tervishoius rakendamise kava. Teema mitmetahulisust ja keerukust arvestades on seda kava ette valmistanud interdistsiplinaarne ekspertide meeskond. Foorumil jagati asjatundjatelt saadud sisendit tervishoiu-, teadus- ja majandusvaldkonna otsustajatega ning pakuti võimalust anda lõpliku kava kujunemisse oma panus. Personaalmeditsiini arendamise ja tervishoius rakendamise kava esitatakse Sotsiaalministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele otsustamiseks käesoleva aasta lõpus. 

Programm

Foorumi sissejuhatus päeva juhilt. Dr Peeter Ross, Tallinna Tehnikaülikooli E-Meditsiini Labor. [video]

I sessioon: Pilguheit edumeelsetele personaalmeditsiini lähenemistele Euroopas

Teaduse ja innovatsiooni strateegiline plaan personaalmeditsiini rakendamiseks Euroopas. Erica Hackenitz, ZonMw – The Netherlands Organisation for Health Research and Development, The Netherlands. [slaidid]

Soome käsitlus personaalmeditsiinist. Ülevaade hetkeseisust. Dr Liisa-Maria Voipio-Pulkki, Director of Health Care, Ministry of Social Affairs and Health, Finland. [slaidid; video]

Ühendkuningriikide 100 000 genoomi projekt. Dr Tom Fowler, Director of Public Health, Genomics England, UK. [slaidid; video]

 

II sessioon: Eesti personaalmeditsiini lähenemise arutelu

Eesti personaalmeditsiini arendamise ja tervishoius rakendamise kava: tööversiooni tutvustamine. Ain Aaviksoo, Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler. [slaidid; video]

Kuidas personaalmeditsiinist ja suurandmete analüüsist majanduslikku kasu lõigata? Prof. Dr Jonathan Knowles − former Head of Group Research and Member of the Executive Committee at Roche; Visiting Prof. at FIMM – Institute for Molecular Medicine, Univ. of Helsinki; Executive Chairman of Immunocore Ltd. and Adaptimmune Ltd; Board member of a number of Biotech companies in the UK, the US and the Nordic countries (e.g. MediSapiens). [slaidid; video]

Tervikliku ja koordineeritud lähenemise rakendamine Eestis: võtmeteemad, võtmetegevused ja võtmetegijad. Urmas Vaino intervjueerib tervishoiu, teaduse ja majanduse otsustajaid ning arvamusliidreid:
Prof Sulev Kõks, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna Bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonna juhataja. [video]
Prof Andres Metspalu, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor. [video]
Siim Sikkut, Riigikantselei strateegiabüroo riigi IT poliitika nõunik. [video]

Foorumi lõpetamine. Päeva juhi kokkuvõte ettekannetes ja arutelul kõlama jäänud märksõnadest, teave edasiste sammude kohta. [slaid; video]

Foorumi korraldas Sotsiaalministeerium koostöös OÜ-ga Celsius Healthcare. Korraldamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond programmi TerVE raames, mida viib ellu SA Eesti Teadusagentuur.

Infopäev „Geenivaramust personaalmeditsiinini” (16.10.2015)

Infopäev „Geenivaramust personaalmeditsiinini”
 

Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu korraldasid 16. oktoobril 2015. a avalikkusele suunatud infopäeva „Geenivaramust personaalmeditsiinini”. Infopäev pakkus kõigile huvilistele võimalust praktiliste näidete abil geenivaramu ja personaalmeditsiini arengute kohta rohkem teada saada. Infopäev on järelvaadatav Tartu Ülikooli TV-s , ettekannete slaidid avanevad infopäeva kavas esinejate nimedele klikkides.

Taustast

Ligi 5% Eesti täisealisest elanikkonnast ehk 52 000 inimest on usaldanud oma andmed geenivaramusse hoiule sooviga panustada teaduse arengusse, aga ka lootusega oma tervise kohta kasulikku infot vastu saada. Proovide kogumine geenivaramu projekti raames lõppes mõned aastad tagasi. Mida on kogutud andmetega tehtud? Kuidas saab andmetest tervishoiu ja inimese jaoks väärtuslik info? Kuidas leiab see tee tagasi arsti ja patsiendini?

Viimane küsimus juhib meid personaalmeditsiinini. Selle mõistega tähistatakse meditsiinipraktikat, kus tervise- ja raviotsuste tegemisel lisandub arsti senisesse teadmiste arsenali ka geeniinfo. Selline areng lubab muudel elualadel levinud individualiseeritud lähenemisel jõuda samm-sammult ka tervishoidu, võimaldades varakult prognoosida inimese haigestumise riske ja valida talle sobivaim ennetusstrateegia, diagnostika- või raviviis. Kuidas geenivaramust personaalmeditsiinini ehk geeniinfo tervisesüsteemile ja inimesele kasuliku rakendamiseni välja jõuda?

Programm

* Sissejuhatus päeva juhilt. Kitty Kubo, Sotsiaalministeerium. [slaidid]

* Mida inimesed ja arstid personaalmeditsiinist arvavad? Kaidi Reedi, TNS Emor. [slaidid]
Eesti elanikkonna ja tervishoiutöötajate personaalmeditsiiniga seotud hoiakuid ja ootusi kaardistanud värske uuringu tulemuste tutvustus.

* Geenivaramu kui personaalmeditsiini teerajaja Eestis. Prof Andres Metspalu ja Dr Krista Fischer, TÜ Eesti Geenivaramu. [slaidid]
Pilguheit geenivaramu köögipoolele. Mida on inimestelt kogutud andmetega tehtud? Kuidas jõuab info geenivaramust tagasi arsti ja inimeseni? Kus peitub geeniinfo suurim potentsiaal tervishoiule kasu anda?

* Kuidas geeniinfot lugeda? Dr Neeme Tõnisson ja Dr Helene Alavere, TÜ Eesti Geenivaramu. [slaidid]
Näitame, milline näeb välja geenitesti tulemus laboris ja arsti töölaual. Käime osapooltega läbi geeniinfo kasutusvõimalused kliinilises praktikas.

* Personaalmeditsiini võimalused onkoloogias. Dr Peeter Padrik, TÜ Kliinikumi Vähikeskus.
Onkoloogia valdkond on maailmas personaalmeditsiini kliinilise rakendamise eestvedajaks. Miks see nii on ja kuidas on see muutmas traditsioonilist vähihaiguse käsitlust? Kuidas personaalmeditsiinilist lähenemist juba rakendatakse ja milline on tulevikuperspektiiv? Konkreetsed näited sellest, kuidas saaks personaalmeditsiini rakendades Eestis rinnavähki varem avastada ja ennetada ning ravi tõhustada.

* Infotehnoloogia personaalmeditsiini võimaldajana. Prof Jaak Vilo, TÜ Arvutiteaduse instituut. [slaidid]
Arvutusvõimsuse ja andmeanalüüsi võimekuse kiirel kasvul on olnud oluline roll personaalmeditsiini jõudmisel geeniteadlaste visioonist praktiliste kliiniliste  rakendusteni. Samas on geeniandmete kasutuselevõtuga esile kerkinud uut laadi proovikivid – kuidas ühendada ja hallata kogukaid andmemassiive, tagada andmekaitse ja turvalisus.

Infopäeva korraldas Sotsiaalministeerium koos TÜ Eesti Geenivaramu ja personaalmeditsiini pilootprojekti eeluuringu partneritega. Infopäeva korraldamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond programmi TerVE raames, mida viib ellu SA Eesti Teadusagentuur.

 

    

Personaalmeditsiin – milline on praktiline kasu Eesti tervishoiule? (11.06.2015)

Personaalmeditsiin – milline on praktiline kasu Eesti tervishoiule?
 

Mida mõtleme, kui räägime personaalmeditsiinist? Mis on selle väärtus igapäevases kliinilises praktikas? Kuidas rääkida personaalsetest riskidest ja valikutest patsiendile? Kellele Eestis on vaja personaalmeditsiini? Küsimustele otsis vastust 11. juunil Tallinnas toimunud esinduslik konverents “Personaalmeditsiin – milline on praktiline kasu Eesti tervishoiule?”. Konverentsil avasid teemat arstid Eestist ja välismaalt. Ülevaade anti ka Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ettevalmistamisel olevast Eesti personaalmeditsiini tervishoius rakendamise pilootprojektist 2015–2018.

Programm

* Avasõnad, Rannar Vassiljev Sotsiaalministeeriumi tervise- ja tööminister. [video]

* Personaalmeditsiini tervishoius rakendamise pilootprojekt 2015-2018 tutvustus arstkonnale, Ain Aaviksoo, Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler. [slaidid; video]

* Personaalmeditsiini rakendamine kardioloogias, Dr Margus Viigimaa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogikeskuse teadusjuht, Tallinna Tehnikaülikooli kardiovaskulaarse meditsiini instituudi professor. [slaidid; video]

* Geneetiline risk ja südameveresoonkonna haiguste ärahoidmine: GeneRISK projekt, Dr Samuli Ripatti, Helsinki Ülikooli Hjelti Instituudi biomeetria professor. FIMM-EMBL töögrupi juht, Soome molekulaarmeditsiini instituut FIMM. [slaidid; video]

* Personaalmeditsiini rakendamine onkoloogias, Dr Peeter Padrik, Tartu Ülikooli kliinikumi vähikeskuse direktor. [slaidid; video]

*Personaalmeditsiini rakendamine endokrinoloogias, Dr Leif Groop, Lundi Ülikooli endokrinoloogia professor, Soome molekulaarmeditsiini instituudi FIMM külalisprofessor.

* Kas peremeditsiin on personaalmeditsiin? Dr Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini kliiniku professor ja juhataja. [video]

*DISKUSSIOON: kellele on vaja Eestis personaalmeditsiini? [video]
Diskussioonis osalesid:
Ain Aaviksoo, Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler
Prof Andres Metspalu, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu juht
Diana Ingerainen, Eesti Perearstide Seltsi juht
Eno-Martin Lotman, kardioloogia arst-resident

Päeva juhtis Dr Peeter Ross, Tallinna Tehnikaülikooli E-Meditsiini Labor.

Konverentsi korraldas Sotsiaalministeerium koostöös Celsius Healthcare’iga. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond programmi TerVE raames, mida viib ellu Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.

Viimati uuendatud: 12. november 2015