Sa oled siin

Struktuurifondide taotlusvoorud

2018-2019. aastal avaneb struktuurivahendite prioriteetses suunas „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ mitmeid taotlusvoore, kus toetatakse eelkõige erivajadustega inimestele ja nende lähedastele teenuste pakkumist, lapsehoiu kohtade loomist, puudega inimeste kodude kohandamist ja ka tervisekeskuste ehitamist.

Kokku toetatakse aastatel 2014 – 2020 sotsiaalse kaasatuse meetmeid ligi 385 miljoni euroga, sellest 327 miljonit on Euroopa Liidu struktuuritoetus.

Meetmete loetelu

Taotlusvoor kohalikele omavalitsustele 

11. aprillist kuni 12. juunini 2018 oli avatud kohalikele omavalitsustele mõeldud taotlusvoor, kus toetati projekte, mille käigus arendatakse järgmisi hoolekandeteenuseid omaette või kombineerituna:

  • koduteenus;
  • tugiisikuteenus;
  • isikliku abistaja teenus;
  • väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus.

Toetuse vähim summa projekti kohta on 50 000 ja suurim summa 500 000 eurot. 

Lisainfo

Innovatsioonivoor

Innovatsioonivooruga rahastatakse innovaatiliste sotsiaalteenuste ideede väljatöötamist ning piloteerimist 5 miljoni euro ulatuses.

 

Taotlusvoor on avatud 12. juunist 2018 kuni 31. detsembrini 2019 või kuni vabade vahendite lõppemiseni.

Eesmärgiks on suurendada innovaatiliste lahenduste (sh IKT lahenduste) abil sotsiaalvaldkonna teenuste või toodete kättesaadavust Eestis. Taotlejaks võivad olla juriidilised isikud (sh mittetulundusühingud ja sihtasutused).

 


Toetatavad tegevused
 

Uuenduslike sotsiaalteenuste (va sotsiaaltransport) või toodete arendamine ja kasutusse võtmine, et vastata ühiskonna sotsiaalsetele vajadustele. Toetust antakse väiketoetusskeemi ja/või põhitoetusskeemi raames:
 

1. Väiketoetusskeem (kokku 1mEURi) on suunatud esmase idee edasi arendamiseks ja/või põhitoetusskeemi taotluste ettevalmistamiseks. 

Väiketoetusskeemi tegevused on:

  • olemasoleva olukorra kaardistus, uuringud (sh turu-uuringud), analüüsid ja ekspertiisid;
  • äriplaani koostamine (sh ärimudeli väljatöötamine, projekti realistlikkuse hindamine);
  • prototüüpide väljatöötamine ja testimine;
  • partnerite otsimine (seminaride, töötubade korraldamine);
  • inkubatsiooniteenuse ostmine;
  • teenuse disainimine.

2. Põhitoetusskeem (2+2 mEURi) on suunatud uudse toote või teenuse või selle prototüübi piloteerimiseks ja edasi arendamiseks ning kasutusse võtmiseks sotsiaalvaldkonnas.

Põhitoetusskeemi tegevused on:

  • teenuse/toote piloteerimine vastavalt välja töötatud lahendusele;
  • teenuse/toote arendamine vastavalt piloteerimistulemustele;
  • teenus/tootearenduseks vajaliku partnerluse ja koostöövõrgustike arendamine;
  • projekti tulemuste levitamine (töötoad, koolitused, infopäevad, turundus ja reklaam jne;
  • teenuse/toote kasutusse võtmine.
     

Toetuse osakaal väiketoetusskeemil on kuni 85% abikõlblikest kuludest ja põhitoetusskeemil 65% ettevõtetele ja 85% kohalikele omavalitsustele. Ülejäänud projekti rahastus kaetakse omafinantseeringuga.

  • Väiketoetusskeemist taotletava toetuse summa projekti kohta on 15 000 kuni 40 000 eurot.
  • Põhitoetusskeemist taotletava toetuse summa projekti kohta on 50 000 kuni 300 000 eurot
     

 

Sotsiaalteenuste arendamine

Sotsiaalteenuste arendamise toetus on suunatud laiemale sihtrühmale – mitte ainult kohalikud omavalitsused, vaid ka ettevõtted, teenuseosutajad jne. Samuti laiendame teenuste ringi, sh tegevused omastehooldajate tööturule suunamiseks (mitte dubleerida

Meetme eelarve: 4,5 miljonit eurot (lisanduvad eelmistest voorudest kasutamata jäänud summad).

Vooru avamine 2019. aastal.
 

Lisainfo

Lapsehoiukohtade loomine

26.02.2018 - 25.04.2018 oli avatud ESF taotlusvoor „ Lapsehoiukohtade loomise ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“ Toetust sai taotleda kohalik omavalitsus, eraõiguslik juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus. Kokku sai toetuse 28 projekti.

Toetust anti projektile, mis loob 0–7-aastastele lastele uusi lapsehoiukohti, kus osutatakse lapsehoiuteenust või antakse alusharidust. Lisaks tavapärastele lapsehoiukohtadele toetatakse teises taotlusvoorus eriilmeliste lapsehoiukohtade loomist, mis vastavad piirkonna perede tööajakorraldusele ja spetsiifilisematele vajadustele, näiteks hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad ning tööandja juures asuvad või võõrkeelsed hoiukohad.  

Ühte lapsehoiukohta toetatakse Eurostati andmete alusel määratud ühikuhinnaga, milleks on 245 eurot ühes kalendrikuus ehk 2941 eurot aastas. Kui loodavatest kohtadest on täidetud 50 kuni 69 protsenti on ühikuhind 172 eurot.

Euroopa Sotsiaalfondi toetuse osakaal on 75%, taotleja omafinantseering on 25%. Ühikuhind katab kõik teenuse osutamisega seotud kulud, mis tähendab, et lapsehoiukoha kuludokumente eraldi ei ole vaja esitada.

 

Puudega inimese eluaseme kohandamine

19.03. 2018 - 15.06.2018 oli  avatud rahandusministeeriumi ERF taotlusvoor, mille eesmärk on toetada vähemalt 2000 puudega inimese kodu kohandust nende vajadustele vastavaks. 45 eluruumi kohandati katseprojekti raames, kus toetuse saajaks oli Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja partneriks Tallinna Linnavalitsus, vähemalt 1955 eluruumi kohandatakse põhiprojekti raames ajavahemikus 2018 - 2023. 

2018. a taotlusvoorus esitasid taotluse 56 omavalitsust. Järgmine taotlusvoor peaks plaanide kohaselt avanema 2019.a esimeses kvartalis.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. 

Euroopa Liidu toetuse eelarve on kokku  10 miljonit eurot.

Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused

28.06.2018  avanes SA Innove taotlusvooru projektidele, mis toetavad väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööle asumist ja tööturul püsimist.  Projektide  sihtrühmaks võivad olla 16–26-aastased noored, vähemalt kuus kuud töötuna või mitteaktiivsena olnud inimesed, inimesed, kelle peamine suhtluskeel ei ole eesti keel (eestikeelses töökeskkonnas tööpraktika koos mentorteenusega), kuni üks aasta tagasi vanglast vabanenud ja hiljemalt ühe aasta jooksul vanglast vabanevad inimesed ja vanemad, kes on vähemalt 18 kuud mitte töötanud ning kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud.

Taotlusvoor on avatud kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni.

Projekte võivad vedada ja toetust taotleda  juriidilised isikud, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutusued ja kohalikud omavalitsused.

Lisainfo

Tervisekeskuste loomine

9. aprillil avanes tervisekeskuste kaasjastamise II taotlusvoor, taotlus tuleb esitada hiljemalt 23.07.2018 rahandusministeeriumile. Taotlusvoorus toetatakse esmatasandi tervisekeskuse ehitamist või rekonstrueerimist eelmises taotlusvoorus katmata jäänud piirkondades ja maakondliku tervisekeskuse loomist. Samuti on I taotlusvooru projektidel võimalik taotleda toetuse summa suurendamist.

Esmatasandi terviskeskuse toetuse taotlejaks saavad olla:

  • kohaliku omavalitsuse üksused;
  • üldarstiabi osutamise tegevusloa omajad;
  • haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi osutamise tegevusloa omajad;
  • eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omajad, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja;
  • maakondliku tervisekeskuse taotlejaks võib olla Viljandi maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava üldhaigla.

Taotlusvooru eelarve on 28 490 346 eurot, millest esmatasandi tervisekeskuste loomiseks on esialgselt planeeritud 12 245 346 eurot ja maakondliku tervisekeskuse toetuse summa on 16 245 000.

Lisainfo

Riigihange “Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli välja töötamine”

Hanke eesmärkideks on:

  • tõusnud kohalike omavalitsuste teadlikkus vabatahtlike kaasamise võimalustest eakate ja täisealiste erivajadustega inimeste abistamisel;
  • vabatahtlike kaasamise ja rakendamise abil on paranenud või säilinud eakate ja täisealiste erivajadustega inimeste iseseisev toimetulek;
  • välja on töötatud üle-eestiline koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. 
     

Hanke sihtrühmaks on eakad (vanuses 65+ eluaastat) ja täisealised erivajadusega inimesed.

Hanke raames testitakse kahes Eesti piirkonnas Pakkuja poolt pakutud nägemust koostöömudelist vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis ning töötatakse välja üle-eestiline koostöömudel. Testimise käigus abistavad vabatahtlikud eakaid ja täisealisi erivajadusega inimesi.

Hange on jaotatud piirkondade järgi kaheks osaks, mõlemale piirkonnale saab tulla üks pakkuja:

  1. Põhja-Eesti piirkond: Hiiumaa, Harjumaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Raplamaa, Järvamaa;
     
  2. Lõuna-Eesti piirkond: Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa.

Sihtrühma abistamine peab toimuma vähemalt üheksas hanke piirkonda jäävas omavalitsuses.

Hankeperiood on 24 kuud hankelepingu sõlmimisest.

Hanke eeldatav maksumus ühele piirkonnale on 184 000 eur (ilma km-ta).

Lisainfo

  • Materjalid lisanduvad peatselt.

 

 

Viimati uuendatud: 10. juuli 2018