Tervis

Infotelefonid ja hädaabinumber 112

1220 Perearsti nõuandetelefon (24 h)
16662 Mürgistusteabe infoliin (24h)
112  Häirekeskuse hädaabi number kiirabi, politsei ja päästjate kutsumiseks
 

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

 

Miks on Rahvastiku tervise arengukava vaja? 
Rahvastiku tervise arengukavaga (RTA) püstitatakse strateegilisi eesmärke rahvastiku tervise jätkuvaks parandamiseks. Vabariigi Valitsus on seadnud eluea pikendamise ja elukvaliteedi tõstmise prioriteediks, sellest lähtub ka arengukava.

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 koondab ühtseks tervikuks ja eesmärgistab vertikaalsed tervise valdkonna arengukavad ja strateegiad ning ühendab laia valiku juba toimivaid või loomisel olevaid strateegilisi dokumente teistest valdkondadest.

Viimaste aastate arengud rahvatervises on olnud positiivsed – sündide arv on kasvanud ja eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks.
 
Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 77,4 aastat (meestel 72,3 ja naistel 81,5 aastat), Euroopa Liidu keskmine on 80,9 aastat (meestel 78,1 ja naistel 83,6 aastat). Senine positiivne areng ei pruugi aga iseenesest jätkuda, tänaste probleemide leevendumisel kerkivad esile uued (nt vaesuse leevenduses kerkib esile tervisekäitumise mõju). Tervis on omaette väärtus, kuid lisaks mõjutab ta ka oluliselt majandust, kuna terve elanikkond on produktiivsem ja paindlikum. Hinnanguliselt vähendab tervis Eesti SKP-d 6-15%.
 
Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad  ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise ja keskkonnategurite poolt.
Näiteks vereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja.
 
Tervise olukorra parandamiseks on vaja kõigi osalust. Panustama peavad nii riik, kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor ning iga üksikisik. Rahvastiku tervise arengukava annab suunad ja soovitused erinevatel tasanditel hea tervise nimel tegutsemiseks ja seob tegevused tervikuks.
 

Rakendusplaanid

Tegevuskavad

Aruanded

 Tulemusaruanded

Aruannete lisad

 

Rahvastiku tervise arengukava lisadokumendid

 

Eesti tervishoiu arengusuunad 2020

 

Dokument „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“ sõnastab rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 V alaeesmärgi tervishoiusüsteemi arengu täitmiseks suunad esmatasandi tervishoius. haiglavõrgus ja kiirabis. Kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale on demograafilisi trende ja jätkusuutlikku ressursikasutust silmas pidades võetud suund kõrgtehnoloogilise eriarstiabi teenuste tsentraliseerimisele pädevuskeskustesse ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule esmavajalike teenuste võimalikult elukohalähedasel tagamisel.

    Viimati uuendatud: 22. Juuni 2016