Tervisedendus

Tervisedendus on rahvatervise valdkond, mis tegeleb terviseriskide ennetamise ja vähendamisega ning selles valdkonnas inimeste teadlikkuse tõstmisega. Nende tegevuste eesmärk on suurendada inimeste võimekust omada enda tervise üle kontrolli ning seeläbi oma tervist tugevdada. 

Riiklikke tervisedenduse tegevusi kujundab ja teostab eelkõige sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut, kuid valdkondlikke tegevusi rakendatakse ka regionaalsel, kohalikul ning organisatsiooni tasandil. Seega on tervisedenduses oluline roll maavanematel, linna- ja vallavalitsustel ning mitmetel seotud organisatsioonidel ja mittetulundusühingutel.

Tervisedenduse tegevused on:

  • tõenduspõhise terviseteabe kättesaadavaks tegemine ja terviseharituse parandamine;
  • vigastuste ennetamine ja vähendamine;
  • uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine;
  • tasakaalustatud toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine;
  • elanike vaimse tervise edendamine;
  • turvalise seksuaalkäitumise edendamine;
  • muud tervist edendavad tegevused.

Tervisedenduse tegevused hõlmavad järgmisi valdkondi

Toitumine

Inimese organism peab toidust saama elutegevuseks piisava koguse energiat ning vajalikud toitained. Tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine on peamised riskitegurid ülemäärase kehakaalu tekkes ning teatud mittenakkushaigustesse haigestumisel, näiteks südame- ja veresoonkonna haigused, teatud tüüpi vähkkasvajad ja II tüüpi diabeet.

Toitumise tasakaalustatumaks muutmiseks ja regulaarse liikumisharrastusega tegelemise suurendamiseks alustati 2014. aastal toitumise ja liikumise rohelise raamatu välja töötamist.

Toitumise ja liikumise rohelise raamatu eesmärk on valdkondadevahelise koostöö tulemusel kokku leppida tegevused, mis aitavad:

  • edendada tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja regulaarset liikumist kogu elukaare vältel;
  • vähendada tasakaalustamata toitumisest, vähesest liikumisest ja ülemäärasest kehakaalust tingitud terviseprobleeme;
  • vähendada haigestumist mittenakkushaigustesse ning pikendada seeläbi tervena elatud eluiga.

 

Uuringud ja raportid:

Lisainfo:

Liikumine

Vähene liikumine on oluline tervise riskitegur. Väheaktiivne eluviis lühendab eluiga ning suurendab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse (südame-veresoonkonnahaigused, II tüüpi diabeet, teatud vähitüübid). Regulaarne liikumine aitab aga nimetatud haigusi ennetada, vähendada ülemäärast kehakaalu vähendada ja on oluline normaalseks kasvuks ning südame-veresoonkonna, tugi-liikumisaparaadi, painduvuse, motoorsete oskuste ja koordinatsiooni igakülgseks arenguks. Kehaline aktiivsus omab läbi elukaare positiivset mõju ka vaimsele tervisele ning elukvaliteedile.

Vaatamata liikumise soodsale tervisemõjule ei saavuta suur osa Eesti elanikkonnast päevast soovitatavat liikumistaset. Regulaarse liikumisharrastusega tegelemise suurendamiseks ning toitumise tasakaalustatumaks muutmiseks alustati 2014. aastal toitumise ja liikumise rohelise raamatu välja töötamist. 
 

Alkohol

2016. aastal tarbiti 9,9 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud elaniku kohta. Selle näitajaga kuulub Eesti alkoholitarbimise poolest Euroopa keskmiste hulka, mis maailma mastaabis tähendab kõrgeima alkoholitarbimisega riikide hulka kuulumist. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi. Eesti eripära on, et alkoholist tingitud kahjud on kõrgemad kui sama suure alkoholitarbimisega EL naabritel. Näiteks on Eestis sõltlasi tööealiste meeste seas hinnanguliselt ca 11%, 28% tööealiste meeste ja 12% tööealiste naiste suremusest põhjustab alkohol.

Oluline roll alkoholikahjude kujunemises on alaealiste ja noorte tarbimisel, kuna alaealisena alkoholitarbimine on tähtsaim riskitegur hilisemaks alkoholisõltuvuse väljakujunemiseks, samuti on alkohol otseselt seoses noorukite suremuse kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Eesti 15-aastastest noortest on alkoholi tarvitanud pea 85% ning purjus olnud pea pooled.
 

Eestis piiratakse alkoholitarbimist ja kahjusid:

  • järjepideva aktsiisitõusuga (alkoholiaktsiis on tõusnud järjepidevalt alates 2008. aasast, alates 2012. aastast on tõus olnud iga-aastane);
  • kättesaadavuse piiramisega öisel ajal (jaekaubanduses on keelatud müüa alkoholi kaasa 22.00-10.00);
  • alaealiste alkoholitarbimise ja neile müümise keeluga;
  • alkoholireklaami sisu ja eksponeerimisvõimaluste piiramisega;
  • noorte alkoholitarbimist ennetavate sekkumisprogrammidega ja üldelanikkonnale suunatud teavituskampaaniatega.

Alates 2015. aastast rakendus programm „Kainem ja tervem Eesti“, mis parandab alkoholsõltuvuse ravi kvaliteeti ja kättesaadavust.

Eesti alkoholipoliitika strateegiline dokument on alkoholipoliitika roheline raamat, mis lähtub WHO globaalsest alkoholistrateegiast. Igal aastal esitab ministeeriumitevaheline töörühm aruande rohelise raamatu täitmisest RTA iga-aastase aruande raames.

Rohelise raamatu eesmärkide täitmiseks soovib valitsus karmistada nii piiranguid alkoholi reklaamimisele kui ka kättesaadavusele.
 

Tubakatooted ja teised sarnaselt kasutatavad tooted

Tubakatarvitamine on väga suur terviserisk ning välditavate surmapõhjuste seas teisel kohal. Lisaks varajasele suremusele on suitsetajatel suurem tõenäosus haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse ning mitmetesse südame- ja veresoonkonna haigustesse. 8,3% Eesti rahvastiku haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest ja enneaegsest suremusest on tingitud tubakatarvitamisest.

  • Tubakatooted on kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud tooted suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks.
  • Tubakatootega sarnaselt kasutatavad tooted on need, millega imiteeritakse tubakatoodete tarbimist ja need, mida kasutatakse tubakatoodete asendamiseks, sh elektrooniline sigaret, taimsed suitsetatavad tooted, erinevad materjalid vesipiibutubaka asendamiseks ning tubakavaba huuletubakas, sõltumata nende toodete nikotiinisisaldusest.

2005. aastal liitus Eesti WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooniga, mis on rahvusvahelise tubakakontrollipoliitika aluseks. Konventsiooni rakendamise eesmärgiks on tagada rahvatervise kaitse kõrgeimal saavutataval tasemel. Sotsiaalministeerium on koostanud siseriikliku tubakakontrolli strateegia, mille meetmed on kajastatud 2014. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tubakapoliitika rohelises raamatus. Seatud eesmärgiks on vähendada 2025. aastaks igapäevasuitsetajate levimusmäära 30% võrra ehk 18%-ni ning suitsetajate levimusmäära 24%-ni. 2014. aasta andmetel on Eesti täiskasvanud elanikkonnast 22,1% igapäevasuitsetajad.
 

Narkomaania

Narkootikumide tarvitamine on ennekõike sotsiaalne nähtus, mis toob kaasa mitmeid suuri ühiskondlikke ja isiklikke probleeme. Narkootikumide pideva tarvitamisega kaasnevad sõltuvus, muud terviseprobleemid, vigastused, haridustee katkemine, passiivsus tööturul, koormus tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile ning kuritegevus, mis tekitavad ühiskonnale suurt kahju ning loovad omakorda uusi sotsiaalprobleeme.

Sotsiaalministeeriumi ülesandeks narkomaania valdkonnas on ennekõike ennetuse, ravi- ja rehabilitatsiooni- ning narkootikumide tarvitamisest tulenevate kahjude vähendamise teenuste korraldamine ja pakkumine.

Kuni 2012. aasta lõpuni oli sotsiaalministeeriumi narkomaania valdkonna alusdokumendiks Narkomaania ennetamise riiklik strateegia. Alates 2013. aastast on narkomaania ennetamise alased tegevused kirjeldatud Rahvastiku Tervise Arengukavas 2009–2020. Olulisemateks sihtgruppideks on üldelanikkond (sh lapsed, noored, lapsevanemad) ning erinevad haavatavad rühmad (riskilapsed ja -noored, narkootikume süstivad inimesed).

 

Õigusaktid ja strateegilised dokumendid:

Seksuaaltervis

Reproduktiivtervise hulka kuulub seksuaaltervis, mille sisuks ei ole üksnes laste saamisega ning sugulisel teel levivate haigustega seotud küsimused, vaid ka isiklike suhete sisukus ja kvaliteet. Hea seksuaaltervis eeldab positiivset ja lugupidavat suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalsuhetesse. Reproduktiiv- ja seksuaaltervise kujundamise üheks eelduseks on seksuaaltervise alane haritus. Selle eesmärgiks on toetada noorte seksuaalset arengut, saavutada positiivne enesehinnang ning austus enese ja teiste vastu. 

 

Vigastuste ennetamine

Vigastus on organismi füüsiline kahjustus, mis võib tekkida tahtmatult või tahtlikult, enesele või teisele suunatud vägivalla tagajärjel. Sisuliselt on vigastus haigus, mida on võimalik erinevalt paljudest teistest seisunditest vältida.

Ennetustegevuses on oluline roll elanikkonna ja erinevate spetsialistide (nt koolipersonali, tervishoiutöötajate, päästjate jt) teadlikkuse tõstmisel ja oskuste parandamisel. Samuti tuleb tagada turvaline elukeskkond, et vigastusrisk viia võimalikult madalale tasemele. Lisaks vigastuste ennetamisele on oluline tegeleda ka nende raskusastme vähendamisega – selleks on oluline parandada elanike esmaabialaseid teadmisi ja tagada kiire meditsiiniline abi.

Sotsiaalministeerium koordineerib vigastuste ennetamise valdkonda Eestis ning vastutab ka mitmete vigastusliikide ennetamise eest. Lisaks sotsiaalministeeriumile panustavad erinevate vigastuste ennetamisse veel mitmed teised ministeeriumid ning nende allasutused:

 

Vaimne tervis

Vaimne tervis on heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.

Toetades ja edendades elanike vaimset tervist, tagades vajalikud teenused probleemide ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks ning õigeaegseks sekkumiseks, on võimalik inimeste elukvaliteeti ja heaolu suurendada.

Laste vaimse tervise toetamiseks on tehtud projekt „Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks". Abivajava lapse hindamiseks on Norra toetusel välja arendatud standardiseeritud hindamisvahendid, mille usaldusväärsust on kontrollitud teadusuuringutega.

 

 

Viimati uuendatud: 6. juuni 2017