Tervishoiutöötajad

Tervishoiutöötajad on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis ning ravimiseaduse tähenduses proviisor ja farmatseut, kes osutavad apteegiteenust üldapteegis või haiglaapteegis.

Tervishoiutöötajaks õppimine

Eestis saab arstiks, proviisoriks, farmatseudiks ja füsioterapeudiks õppida Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas. Täpsemat infot õppima asumise, õppimise ja täiendõppe kohta leiab Tartu Ülikooli kodulehelt.

Õeks, ämmaemandaks, füsioterapeudiks, hooldajaks jm saab õppida Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Täpsemat infot õppima asumise, õppimise ja täiendõppe kohta leiab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehelt.

Õdede ja ämmaemandate õppekohtade suurendamiseks aastatel 2017–2020 sõlmiti 2016. aastal tervishoiukõrgkoolide, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Ämmaemandate Ühingu vahel õdede ja ämmaemandate konsensuslepe.

 

Tervishoiutöötajaks registreerimine

Kõik Eestis töötavad arstid, õed, ämmaemandad ja hambaarstid peavad olema registreeritud Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Selleks tuleb esitada Terviseametile vastav taotlus. Terviseamet kontrollib töötajate koolitus- ja kvalifikatsiooninõudeid ning teeb seejärel otsuse, kas väljastada registreerimistõend või tuleb esitada lisadokumente.

Tervishoiutöötajatega seonduvat statistikat, sh arv, migratsioon, vanuseline koosseis, töökoormus ja töötasu, kogub ja avaldab Terviseameti kodulehel.

Tervishoiutöötajate töötasu

Tervishoiutöötajate ja tööandjate vahel sõlmitakse iga kahe aasta tagant tervishoiutöötajate kollektiivleping (2017. aastal sõlmitud leping), milles lepitakse kokku ka töötasu alammäär – alates 1. aprillist 2017 on arstidel 10,53, õdedel 6,03 ja hooldajatel 3,70 eurot tunnis.

Tervishoiutöötajatega seonduvast statistikat, sh arvu, migratsiooni, vanuselise koosseisu, töökoormuse ja töötasu kohta kogub ja avaldab Tervise Arengu Instituut.

 

Eriarsti lähtetoetus

 

Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida alustavaid eriarste sh perearste valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud arstide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks.

Lähtetoetusega luuakse toetusmeede eriarstidele, kes alustavad viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest töötamist üld-, kohalikus või keskhaiglas või alustavad tegutsemist nimistuga perearstina väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ning nendega piirnevaid alasid.

 

Kes saab lähtetoetust taotleda?

Lähtetoetust saab taotleda eriarst kolme kuu jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates.

Lähtetoetust võib taotleda eriarst, kes:

  • on lõpetanud residentuuri ning omandanud peremeditsiini eriala või tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt kesk-, üld- või kohalikus haiglas kohustuslikult osutatava tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava eriarstiabi eriala;
  • asub viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal tööle või tegutsema eriarstina ja
  • töötab eriarstina töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas või töötab või tegutseb nimistuga perearstina.

Lisainfo

 

Lähtetoetuse taotlemine ja selle suurus

Lähtetoetust saab taotleda, toetuse andmise otsustada ja välja maksta jooksvalt. Lähtetoetuste andmise otsustab Sotsiaalministeerium kahe kuu jooksul peale taotluse saamist. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.

Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot olenemata taotlejate arvust. Lähtetoetuselt peetakse tulumaksuseaduse § 9 lõike 3 punkti 3 alusel kinni tulumaks, sest toetus on seotud töösuhte või ettevõtlusega.

Eriarsti lähtetoetuse väljamaksmisega seonduv on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 541 ja 542 ning sotsiaalministri 26.08.2013 määruses nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“.

 

Taotluses tuleb märkida

  • taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number;
  • residentuuri lõpetamise aasta ja omandatud eriarstiabi eriala;
  • taotleja tervishoiutöötajana registreerimise tõendi number;
  • eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev või kuupäevad;
  • taotleja nõusolek ministeeriumile lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kolmandatelt isikutelt andmete saamiseks;
  • taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse elektroonilise kättetoimetamisega.
 

Avalduse saatmine ja lisainfo

Avalduse saab saata või tuua aadressil Gonsiori 29 15027 Tallinn või digiallkirjastatuna e-posti aadressil info@sm.ee.

 

Lisainfo saamiseks ja täiendavate küsimuste korral pöörduda Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialisti Maarja Kerneri poole: maarja.kerner@sm.ee; 626 9128.

 

 

Viimati uuendatud: 14. juuni 2017