Sa oled siin

Toimetulekutoetuse KKK

  1. Kes on õigustatud toimetulekutoetust saama?

  2. Millises suuruses toimetulekutoetust makstakse?

  3. Kuhu ja millal tuleb avaldus toimetulekutoetuse saamiseks esitada?

  4. Keda loetakse toimetulekutoetuse taotlemisel perekonnaliikmete hulka?

  5. Kas ka õpilastel/üliõpilastel on võimalik toimetulekutoetust saada?

  6. Kuidas toimida olukorras, kus perekonna (või mõne perekonnaliikme) tegelik elukoht ei ühti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetega?

  7. Millised dokumendid tuleb toimetulekutoetuse taotlemisel esitada?

  8. Millised sissetulekud arvestatakse toimetulekutoetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka?

  9. Kuidas tõendada saadud sissetulekuid?

  10. Kuidas toimida sissetulekute puhul, mida ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada (näiteks sularahas saadud elatis)?

  11. Kuidas arvestatakse toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka lastetoetused?

  12. Millised eluasemekulud kuuluvad toimetulekutoetuse raames kompenseerimisele?

  13. Kas toimetulekutoetust on võimalik saada tagantjärgi ka eelnevate kuude eest?

  14. Kuidas toimida olukorras, kus toetuse taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole?

  15. Kuidas toimida, kui toimetulekutoetust taotleva perekonna koosseisu kuulub ka õpilane/üliõpilane, kellel on eraldi eluasemekulud?

  16. Millistel juhtudel ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka saadud töötasu?

 

1. Kes on õigustatud toimetulekutoetust saama?

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast (sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud) eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Kohalik omavalitsus võib teatud juhtudel siiski jätta toimetulekutoetuse määramata ka neile inimestele, kelle sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse võib kohalik omavalitsus jätta määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:

  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel; 
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud; 
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, kuid on ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst; 
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;
  • toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  • kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada.

2. Millises suuruses toimetulekutoetust makstakse?

Toimetulekutoetuse suurus sõltub järgnevatest asjaoludest:

  • üksi elava isiku või perekonna sissetuleku suurusest (üldjuhul lähtutakse eelmise kuu sissetulekust, teatud juhtudel võetakse arvesse viimase kuue kuu sissetulek);
  • jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude suurusest (eluasemekulud kuuluvad toimetulekutoetuse vahenditest katmisele sotsiaalselt põhjendatud normi ning kohalike omavalitsuste kehtestatud piirmäärade raames);
  • toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestab iga-aastaselt Riigikogu. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Toimetulekupiir perekonna igale alaealisele liikmele on 2018. aastal 168 eurot kuus ja perekonna teisele ja igale järgnevale täisealisele liikmele 112 eurot kuus.

Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine:  

toimetulekutoetus =  toimetulekupiir + eluasemekulud - sissetulekud.

Kui toimetulekutoetus määratakse isikule, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on tal õigus saada koos toimetulekutoetusega 15 eurot täiendavat sotsiaaltoetust.

3. Kuhu ja millal tuleb avaldus toimetulekutoetuse saamiseks esitada?

Taotlus toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks linna- või vallavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub toetuse taotleja tegelik elukoht. Taotluse esitamisel tuleb arvestada sellega, et kohalikel omavalitsustel on õigus määrata kindlaks vastuvõtuajad, millal taotlusi toetuse saamiseks vastu võetakse. Seega täpset teavet selle kohta, millal taotlust toimetulekutoetuse saamiseks esitada on võimalik, saab kohalikust omavalitsusest.

4. Keda loetakse toimetulekutoetuse taotlemisel perekonnaliikmete hulka?

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

  • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
  • esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  • muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Lisaks loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikooli gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes õppiv õpilane ja kuni 24-aastane täiskoormusega või osakoormusega ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuse õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

Samas eluruumis elavate isikute all peetakse silmas samal aadressil elavaid isikuid.

5. Kas ka õpilastel/üliõpilastel on võimalik toimetulekutoetust saada?

Kuni 24-aastaste õpilaste ja üliõpilaste osas, kes ei ole abielus ega lapse vanemad või eestkostjad, kehtivad toimetulekutoetuse määramisel erisätted. Nimelt seostatakse kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane oma perekonnaga, kuid toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel käsitletakse erinevalt olukordi, kus õpilase/üliõpilase rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed langevad kokku perekonna elukoha andmetega.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt loetakse kuni 24-aastased põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasustuses õppivad õpilased ja kuni 24-aastased ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppivad üliõpilased, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete (vanemate) elukoha aadressiandmetega, perekonna koosseisu kuuluvaks.

Kuni 24-aastast õpilast ja üliõpilast, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete (vanemate) elukoha aadressiandmetega, perekonnaliikmete hulka ei loeta, kuid tal on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

Vähemalt 25-aasta vanused õpilased ja üliõpilased ning kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased, kes on moodustanud omaette perekonna, st kes on abiellunud või lapse vanemad või eestkostjad, ei ole toimetulekutoetuse arvestamisel oma vanematega eelpool kirjeldatud viisil seotud. Nende puhul lähtutakse tavapärasest perekonna koosseisust, mille kohaselt loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega

  • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
  • esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  • muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Toimetulekutoetust on õigus saada ka neil välismaalastest õpilastel/üliõpilastel, kelle perekonnaliikmed (vanemad) ei ela Eestis. Sellisest õpilasteks/üliõpilasteks võivad olla nt isikud, kellele Eesti riik on andnud rahvusvahelise kaitse.

6. Kuidas toimida olukorras, kus perekonna (või mõne perekonnaliikme) tegelik elukoht ei ühti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetega?

Toimetulekutoetuse määramisel tuleb lähtuda üksi elava isiku või perekonna tegelikust elukohast. Juhul, kui perekonna (või mõne perekonna liikme) rahvastikuregistri järgne elukoht ei kattu tegeliku elukohaga, tuleks lähtuda tegelikest elukohaandmetest.

Kui toimetulekutoetust taotleva perekonna elukohta on rahvastikuregistri andmetel registreeritud (ka) mõni teine isik, kes seal tegelikult ei ela ning kes pole perekonna liige, siis sellist isikut toetuse määramisel arvesse ei võeta.

7. Millised dokumendid tuleb toimetulekutoetuse taotlemisel esitada?

Toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, milles märgitakse ära toetuse määramisel arvessevõetavate isikute (taotleja ja tema perekonnaliikmed) nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid. 
 
Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad eelmisel kuul saadud netosissetulekuid (ja ära makstud elatise suurust, juhul kui toetuse taotleja maksab kellelegi elatist).  Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele,  on kohalikul omavalitsusel õigus küsida dokumente, mis tõendavad viimase kuue kuu sissetulekuid ning võtta toetuse arvestamise aluseks viimase kuue kuu sissetulek. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.
 
Kui toetuse taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, siis tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad:

  • eluruumi kasutamise õigust (esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);
  • toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

  • kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
  • sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
  • väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

8. Millised sissetulekud arvestatakse toimetulekutoetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka?

Toimetulekutoetuse taotlemisel on üldiseks reegliks, et kõigi perekonnaliikmete sissetulekud võetakse toetuse määramisel sissetulekuna arvesse.

Sotsiaalhoolekande seadus toob välja erandid sissetulekutest, mida ei arvata toimetulekutoetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka. Sissetulekute hulka ei arvata:

  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
    Ühekordselt makstavateks toetusteks, mida sissetulekute hulka ei arvata, on näiteks kohaliku omavalitsuse makstav täiendav sotsiaaltoetus, sünnitoetus, matusetoetus. Toetused, mida makstakse riigi- või kohaliku eelarve vahenditest regulaarselt, mitte ühekordselt (näiteks hooldajatoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus), arvatakse toetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka.

  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
    Kohaliku omavalitsuse makstavateks perioodiliselt makstavateks perekonna sissetulekust sõltuvateks toetusteks on enamasti näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, samuti lasteaia kohamaksu toetus. Konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud perioodiliseks toetuseks saab aga pidada näiteks kohaliku omavalitsuse makstavat lapsehoiutoetust.

  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
    Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavateks toetusteks, mida toetuse taotlemisel perekonna sissetulekuna ei arvestata, on puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse aga perekonna sissetulekute hulka.

  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
    Teised saadud laenud peale riigi tagatisel antud õppelaenu arvatakse perekonna sissetulekute hulka.

  • tööturuteenuste- ja toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
    Stipendiume ning toetuseid, mida ei maksta tööturuteenuste- ja toetuste seaduse alusel ega struktuuritoetuste (nt Euroopa Sotsiaalfond) vahenditest ning mis ei kuulu ka riigi- või kohaliku eelarve vahenditest makstavate ühekordsete toetuste alla, võib kohalik omavalitsus arvata toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka.

  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist eritoetust, vajaduspõhist õppetoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;

  • töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

  • kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust. Sellist erandit töise sissetuleku mitte arvamise kohta toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka:

  • õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;

  • konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;

  • lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus. 

9. Kuidas tõendada saadud sissetulekuid?

Toimetulekutoetuse avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekut (teatud juhtudel kuue eelmise kuu sissetulekut). See, millised dokumendid tõendavad saadud sissetulekuid, sõltub sissetuleku liigist.

Vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõttele on haldusorgan ehk kohalik omavalitsus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, kogudes vajaduse korral tõendeid (sh sissetuleku väljaselgitamiseks) oma algatusel.

10. Kuidas toimida sissetulekute puhul, mida ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada (näiteks sularahas saadud elatis)?

Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

Kui hiljem selgub, et toetuse taotlemisel ei ole esitatud tõeseid ja täielikke andmeid, nõuab kohaliku omavalitsuse üksus makstud toetuse täielikult või osaliselt tagasi.

11. Kuidas arvestatakse toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka lastetoetused?

Alates 2018. aastast arvatakse toimetulekutoetuse arvestamisel kõik lapsetoetused täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka. 

12. Millised eluasemekulud kuuluvad toimetulekutoetuse raames kompenseerimisele?

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:

  • üür;
  • korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu;
  • korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
  • veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
  • soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
  • majapidamisgaasi maksumus;
  • maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
  • hoonekindlustuse kulu;
  • olmejäätmete veotasu.

Kõik eelpoolnimetatud eluasemekulud kuuluvad kompenseerimisele eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud piirmäärade ulatuses.

Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse 18 m2 iga perekonna liikme kohta ning lisaks 15 m2 perekonna kohta. Kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem, siis võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise ja puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2. Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile 18 m2 pinda õppuri kohta.

Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses, et oleks tagatud isiku inimväärne äraelamine.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel toimetulekutoetuse arvestamisel inimestele, kes on pikemat aega (vähemalt viimasel kuuel kuul) toimetulekutoetust saanud,  õigus võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule. Selliseid kulusid on võimalik toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.                                                                            

Toimetulekutoetuse määramisel ei võeta arvesse muid jooksval kuul tehtud kulutusi (nt eluasemelaenu tagasimakse) ning samuti ei kompenseerita toimetulekutoetuse vahenditest eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust.

Isik, kellele on arvestatud toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama eluasemekulude tasumise. Kui eluasemekulusid ei tasuta, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus järgmisel kuul, kui isik uuesti toimetulekutoetus taotleb, tasuda isiku jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud isikule määratud toimetulekutoetuse vahenditest ise.

13. Kas toimetulekutoetust on võimalik saada tagantjärgi ka eelnevate kuude eest?

Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks ning eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

Samuti ei võeta toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluasemekulusid, mis oleks tulnud tasuda eelmistel kuudel (tekkinud võlgnevused).

14. Kuidas toimida olukorras, kus toetuse taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole?

Selleks, et toimetulekutoetuse määramisel oleks võimalik võtta arvesse ka eluasemekulusid, peab toetuse taotleja esitama dokumendi, mis tõendab eluruumi kasutamise õiguslikku alust. Eluruumi kasutamise õiguslikeks alusteks on näiteks omandiõigus eluruumile või leping, mille alusel isikul tekib õigus kasutada eluruumi või ühte osa eluruumist.

Juhul, kui toimetulekutoetuse taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole, ei ole võimalik toimetulekutoetuse raames eluasemekulusid kompenseerida.

Samas ei tähenda asjaolu, et eluruumi kasutamiseks õiguslik alus puudub,  seda, et toimetulekutoetuse taotlus tuleks jätta rahuldamata. Nimelt võib toimetulekutoetuse jagada tinglikult kaheks osaks – toimetulekupiir ja eluasemetoetus. Juhul, kui toimetulekutoetuse taotlejal on esitada dokument eluruumi kasutamise õigusliku aluse kohta, siis tuleb toimetulekutoetuse määramisel võtta arvesse eluasemekulusid kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäärades ja toimetulekutoetuse määramise korral  maksta lisaks toimetulekupiirile ka n.ö eluasemetoetust. Kui toetuse taotlejal eluruumi kasutamise õigust tõendav dokument puudub, siis ei saa eluasemekulusid toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta, kuid sellegipoolest peaks olema tagatud, et toetuse taotlejal oleks vahendeid toimetulekupiiri ulatuses.

15. Kuidas toimida, kui toimetulekutoetust taotleva perekonna koosseisu kuulub ka õpilane/üliõpilane, kellel on eraldi eluasemekulud?

Perekonna koosseisu loetakse toimetulekutoetuse taotlemisel kuni 24-aastane vallaline ja lapsi mitte omav põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane,  kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

Kui sellisel kuni 24-aastase õpilasel/üliõpilasel on eraldi eluasemekulud (nt ühiselamu üürikulu), siis arvestatakse neid perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna selliselt, et perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile lisatakse 18 m2 pinda õppuri kohta.

16. Millistel juhtudel ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka saadud töötasu?

Üldjuhul loetakse kogu saadud töine sissetulek toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka.

Erandina ei arvata perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv  keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Samuti ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka saadud töist sissetulekut osaliselt või täielikult juhul, kui senine mittetöötav toimetulekutoetuse saaja läheb tööle.  Täpsemalt, kui tegemist on inimesega, kellele on määratud vähemalt kahel järjestikusel kuul toimetulekutoetust selliselt, et töist sissetulekut arvesse ei võetud (sest seda ei saadud) ning inimene asub tööle, siis töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka kahel esimesel kuul 100% saadud töisest sissetulekust ja sellele järgneval neljal kuul 50% saadud töisest sissetulekust. Seega antud erand kehtib kuni kuue kuu jooksul pärast töise sissetuleku saama hakkamist. Seda erandit on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul.

Töiseks sissetulekuks loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu.

Viimati uuendatud: 3. Jaanuar 2018