Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused sõltuvalt olukorrast nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks.

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 

Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. 

Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

  •  abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad inimesed;
  •  esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  •  muud inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine.

Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. 

Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava inimese või perekonna sissetulekute hulka:

  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppasustuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust. Sellist erandit töise sissetuleku mitte arvamise kohta toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka:

  • õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;

  • konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;

  • lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus. 

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse (eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kehtestatud piirmäärade ulatuses) arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:

  • üür;
  • korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu;
  • korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
  • veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
  • soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
  • majapidamisgaasi maksumus;
  • maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
  • hoonekindlustuse kulu;
  • olmejäätmete veotasu.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel toimetulekutoetuse arvestamisel inimestele, kes on pikemat aega (vähemalt viimasel kuuel kuul) toimetulekutoetust saanud,  õigus võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule. Selliseid kulusid on võimalik toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.

Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse 18 m2 iga perekonna liikme kohta ning lisaks 15 m2 perekonna kohta. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu sellises ulatuses, et oleks tagatud inimese inimväärne äraelamine. Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalsel põhjendatud normile 18 m2 pinda õppuri kohta.

Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus. 

Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse summa maksab valla- või linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. 
Valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetus määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:

  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;

  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud;

  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, kuid on ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst;

  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;

  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;

  • toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  • kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada.

Toimetulekutoetuse taotlemiseks esitatakse taotlus, milles märgitakse ära toetuse määramisel arvesse võetavate inimeste nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid. 

Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava inimese või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.
Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, siis lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:

  • eluruumi kasutamise õigust (esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);
  • toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

  • kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
  • sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
  • väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus 30 päeva jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates esitada vaie kohaliku omavalitsuse üksusele või sama tähtaja jooksul esitada kaebus halduskohtule. 

Täiendavat teavet toimetulekutoetuse taotlemise kohta saab elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Alates 1. juulist 2022 võimaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel võtta ühe eluasemekulu liigina arvesse ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset (sh intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse). Muud kindlustusskeemid (nt töötuse või töövõimetuse korral) ja võimalused nagu näiteks maksepuhkus peavad olema kasutatud.

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui:

  • toetuse taotleja elab eluasemelaenuga ostetud ja rahavastikuregistris registreeritud elupinnal;
  • eluaseme soetamiseks on laenu võtnud toimetulekutoetuse taotleja ise või tema perekonnaliige juhul, kui toetust taotleb perekond;
  • eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on ära kasutatud maksepuhkuse võimalus või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige panga selgituse, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks;
  • isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Esmakordsel eluasemelaenu tagasimakse taotlemisel esitatavad dokumendid

Isikul või perekonnal, kes soovib eluasemelaenu tagasimakset toimetulekutoetuse vahenditest kasutada, on tõendamiskohustus, sest sellist infot ei ole võimalik kohalikul omavalitsusel muul viisil saada ega kontrollida.

Esmakordsel eluasemelaenu tagasimakse taotlemisel või asjaolude muutumisel lisatakse toimetulekutoetuse taotlusele:

  • dokument, mis tõendab eluaseme soetamiseks laenu võtmist (so laenuleping koos maksegraafikuga). Eluaseme soetamiseks võetud laen on pangast eluaseme ostmise eesmärgil võetud laen, milleks võib olla eluasemelaen või muu panga pakutav laenutoode, mille eesmärk on toetada eluaseme ostmist.

Laenuleping peab olema vormistatud toetuse taotleja enda nimele või tema perekonda kuuluva liikme nimele juhul, kui toetust taotleb perekond. Laenuleping tuleb uuesti esitada siis, kui seda on muudetud (nt maksegraafikut pikendatud).

Kui esitatud laenulepingust ei selgu, et laen on võetud eluaseme soetamise eesmärgil (ei ole laenulepingus fikseeritud), tuleb esmakordsel taotlemisel taotlusele lisada dokumendid, mis seda tõendavad (nt eluaseme ostu-müügileping).

  • dokument, mis tõendab kohustusliku eluasemekindlustuse lepingu sõlmimist.
  • dokument, mis tõendab, et maksepuhkuse võimalus on ära kasutatud või on inimesel panga tõend või selgitus, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks. Seega, riik asub isikule või perele appi laenu tagasimakse kohustust ajutiselt toetama alles siis, kui on ära kasutatud teised võimalikud meetmed.
  • dokument, mis tõendab, kas isik on makseraskuste ennetamiseks sõlminud vabatahtliku kindlustuse (nt elu või laenumaksete kindlustamine) ning kas see katab täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse. Juhul kui kindlustus on olemas, kuid see ei kata tegelikku laenu tagasimakset, on võimalik katmata laenumakse osa võtta arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel.

Eluasemekulusid sh eluasemelaenu tagasimakset võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme osas, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse.

Kohaliku omavalitsuse üksusel on kehtestatud toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Sarnaselt üürikulude arvesse võtmisega toimetulekutoetuse arvestamisel, ei pruugi ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse koos intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse maksega saada eluasemekulude hulgas arvesse võtta täies ulatuses, vaid osaliselt.

Juhul, kui eluaseme soetamiseks võetud laenuleping on rohkem kui ühe inimese nimel (ollakse kaastaotlejad) ning eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvesse võtmist taotleb neist üks osapool eraldi, võetakse toimetulekutoetuse raames eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset arvesse maksimaalselt poole tagasimakse ulatuses ja sellele inimesele, kes elab laenuga ostetud elupinnal.

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul. Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimaksete puhul on lähtutud sellest, et hätta sattumise korral asub riik ajutiselt inimest toetama laenu tagasimaksetega, kuid sellest ei saa kujuneda alaline meede eluaseme soetamiseks. Kuuekuuline periood, mida on võimalik kasutada järjest või hajutatuna aasta jooksul, on kooskõlas nii keskmise toimetulekutoetuse saamise kordade arvuga kui ka Eesti Töötukassa statistikaga.

Kuus kuud on aeg, kus jõuab üle vaadata edasised võimalused uue töö leidmisel, eluasemelaenu tagasimaksmisel ja eluaseme säilitamisel või sellest loobumisel. Oluline, et majanduslikkesse raskustesse sattunud pere ei lange kohe võlgnevustesse vaid on aega oma rahaasjad spetsialisti pilguga üle vaadata.

Viimati uuendatud 06.09.2022