Töövõimetoetus

 

Töövõimetoetust arvutatakse päevamäära järgi.  2016. aastal on töövõimetoetuse päevamäär 11,25 eurot (töövõimetoetuse seaduse § 14).

Eesti Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil vastavalt riiklikule pensioniindeksile (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõige 6). Indekseerimisel võetakse aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäär. Uue päevamäära suuruse arvutamisel ümardatakse summa pärast indekseerimist ühe sendi täpsuseni.

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on (kuni 31. märtsini 2017):

  • osalise töövõimega inimesel – 57 protsenti päevamäärast (6,41 eurot);
  • puuduva töövõimega inimesel – 100 protsenti päevamäärast (11,25 eurot).
 

Kellel on õigus töövõimetoetusele?

 

Töövõimetoetusele on õigus osalise- või puuduva töövõimega inimesel. 

Osalise töövõimega inimesel on õigus töövõimetoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

  1. töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses;
  2. on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või palgaline aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, sealhulgas vallavanem või linnapea;
  3. peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit;
  4. on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige;
  5. on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
  6. on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana;
  7. on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt töötuna arvele võetud ja täidab tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud töötule pandud kohustusi;
  8. omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust;
  9. kasvatab vähemalt ühte alla kolmeaastast last;
  10. hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse alusel;
  11. saab loomeliidu poolt määratud loometoetust;
  12. on paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;
  13. kohaldatakse tahtest olenematut ravi või kohaldatakse muud seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit, millest tulenevalt isikul ei ole võimalik käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud tingimusi täita.
  14. viibib aja-, asendus- või reservteenistuses;

Kellel ei ole õigust töövõimetoetusele?

 

Töövõimetoetusele ei ole õigust:

  • kui inimesele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasatasu;
  • akadeemilisel puhkusel oleval osalise töövõimega inimesel, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud tervislikest põhjustest;
  • inimesel, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
 

Töövõimetoetuse vähendamine

 

Töövõimetoetuse vähendamise tingimustes on lähtutud põhimõttest, et inimesele makstakse töövõimetoetust siis, kui ta ei ole võimeline ise endale piisaval määral elatist teenima. 

Kui osalise või puuduva töövõimega inimese sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul on suurem kui 90-kordne kehtiv päevamäär, arvutatakse toetuse suurus ümber. Töövõimetoetust vähendatakse sel juhul töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest. Teisisõnu väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti.

Sissetulek ühes kalendrikuus arvutatakse, võttes arvesse Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. 

Sissetuleku hulka arvatakse sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, sh töötasu, palk,  töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu.

Kui osalise või puuduva töövõimega inimesele määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest talle maksti töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra. Samuti vähendatakse töövõimetoetust välisriigist samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.

 

Töövõimetoetuse arvutamine osalise töövõimega inimesele

 

Näide 1. Osalise töövõimega inimese brutosissetulek on 1300 eurot. 90-kordne töövõimetoetuse päevamäär on 1012,5 eurot. Inimese sissetulek ületab 90-kordset päevamäära  287,50 euro võrra (1300 – 1012,50 = 287,50). Toetust vähendatakse poole ületava osa võrra, st 143,75 euro võrra (287,50 : 2 = 143,75). Osalise töövõimega inimene saaks 1300 euro suuruse sissetuleku korral töövõimetoetust 48,55 eurot (192,30 – 143,75 = 48,55).

 

Töövõimetoetuse arvutamine puuduva töövõimega inimesele

 

Näide 2. Puuduva töövõimega inimese brutosissetulek on 1300 eurot. 90-kordne töövõimetoetuse päevamäär on 1012,5 eurot. Inimesesissetulek ületab 90-kordset päevamäära 287,50 euro võrra (1300 – 1012,50 = 287,50). Toetust vähendatakse poole ületava osa võrra, st 143,75 euro võrra (287,50 : 2 = 143,75).  Puuduva töövõimega inimene saaks 1300 euro suuruse sissetuleku korral töövõimetoetust 193,75  eurot (337,50 – 143,75 = 193,75).

 

Töövõimetoetuse kalkulaator

 

Oma töövõimetoetuse arvutamiseks saate kasutada kalkulaatorit.

NB! Kalkulaatori abil saadud tulemusel on informatiivne tähendus. Töövõimetoetuse määrab töövõime hindamise tulemuste põhjal Eesti Töötukassa.


Osaline töövõime Puuduv töövõime
(mitme kalendripäeva eest kuus makstakse töövõimetoetust)

 

* Sissetuleku hulka arvatakse sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, sh töötasu, palk, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu.

 

 

Töövõimetoetus senise töövõimetuspensioni suuruses

 

Teatud juhtudel maksab Eesti Töötukassa inimesele töövõimetoetust samas suuruses senise töövõimetuspensioniga. Seda juhul, kui Eesti Töötukassa tuvastab osalise või puuduva töövõime ja inimene vastab veel kahele tingimusele: 

  • eelnevalt oli Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud püsiva töövõimetuse tähtajaga vähemalt kaheks aastaks;
  • ja töövõimetoetuse seaduse alusel arvutatav töövõimetoetus on väiksem senisest töövõimetuspensionist. 

Seega, kui eelnimetatud tingimused on täidetud, makstakse töövõimetoetust varasema töövõimetuspensioni suuruses (nn säilitatud suurus). NB! Selleks, et töötukassa maksaks töövõimetoetust senise töövõimetuspensioni suuruses, tuleb töötukassasse pöörduda töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal.

Näide: Inimesel, kes vastab neile tingimustele, on senine töövõimetuspension olnud 250 eurot. Kui Eesti Töötukassa tuvastab tal osalise töövõime, oleks töövõimetoetus 192,30 eurot. Kuna senine töövõimetuspension oli sellest suurem, maksab töötukassa töövõimetoetust 250 eurot, st töövõimetuspensioniga samas suuruses.

Indekseerimine

Säilitatud suurusega töövõimetoetusi praegu ei indekseerita. 
Indekseerima hakatakse säilitatud suurust alles pärast seda, kui tavapärase töövõimetoetuse suurus, mis arvutatakse päevamäära alusel, jõuab indekseerimise tulemusena säilitatud suurusele järele.

Toetuse vähendamine

Toetuse vähendamise põhimõte kehtib kõigi osalise ja puuduva töövõimega inimeste puhul – nii neile, kellele makstakse toetust päevamäära alusel kui ka neile, kelle toetus võrdub senise töövõimetuspensioni suurusega.

Näide: Osalise töövõimega inimene, kelle brutosissetulek on 1100 eurot ning töövõimetoetus (säilitatud suurus) on 304,30 eurot. Sissetulek ületab seega piiri, millest alates hakatakse toetust vähendama (90-kordne päevamäär ehk 2016.a 1012,50 eurot). 
Selle näite puhul on piiri ületav summa 87,50 eurot (1012,50 – 1100 = 87,50). Toetuse vähendamisel jagatakse sissetulekupiiri ületav osa kahega ning lahutatakse väljaarvutatud toetusest: 
1) 87,50 : 2 = 43,75 eurot
2) 304,30 – 43,75 = 260,55 eurot

Väljamaksmisele kuulub seega 260,55 eurot.

Oluline teada

Kuna sissetulekupiiri arvutamise aluseks on töövõimetoetuse päevamäär, mida igal aastal indekseeritakse, siis vastavalt sellele arvutatakse sissetulekupiir igal aastal ümber. See omakorda mõjutab töövõimetoetuse suurust ja summat, mille võrra toetust vähendatakse.

 

Viimati uuendatud: 26. Jaanuar 2017