Sa oled siin

Üldhooldusteenust pakkuvad hoolekandeasutused

Üldhooldekodud
 

Väljaspool kodu üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes osutatakse teenust inimestele, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole muul viisil võimalik tagada. Suurem osa teenuse kasutajatest on ööpäevaringse hooldusvajadusega eakad.

Üldhooldusteenust finantseeritakse põhiliselt inimeste endi ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete ja/või osaliselt kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud inimeste teenuse maksumus.

Hoolekandeasutuses pakutava üldhooldusteenuse vajadusel tuleb teha järgmist:

 
  1. Võta ühendust kohaliku omavalitsusega, kus abivajaja rahvastikuregistri andmetel elab ning anna teada abivajadusest.
  2. Lepi sotsiaaltöötajaga kokku, millal ta saaks läbi viia abivajaduse hindamise ning kuidas seda korraldada (kas sotsiaaltöötaja tuleb koju, külastab abivajajat haiglas või on abivajajal võimalik minna hindamiseks sotsiaaltöötaja juurde).
  3. Hindamise tulemusel selgub, millist abi ja kui suures ulatuses on vaja, et igapäevaselt toime tulla.
  4. Küsi sotsiaaltöötajalt, milliseid teenusepakkujaid piirkonnas on, kuidas toimub teenusele saamine ning milliseid toiminguid selleks tegema peab (näiteks on vaja hooldekodu teenusele minnes esitada perearsti tõend jms).
  5. Küsi sotsiaaltöötajalt infot, milliseid abimeetmeid või alternatiivseid lahendusi kohalik omavalitsus pakub, kui hooldekodu kohta koheselt ei leita, kuid abi on vaja kohe.
  6. Kohalik omavalitsus peab pakkuma alternatiivseid teenuseid, kui kohe sobivat hooldekodu kohta ei leita. Näiteks pakkuma koduteenust sellises ulatuses, et abivajaja toimetulek on tagatud, vajadusel määrama hooldaja või paigutama inimese ajutisele tasulisele hooldusteenusele õendushaiglasse jms.
  7. Kohalik omavalitsus peab igal juhul inimest aitama, leides kasvõi ajutise lahenduse, et tagada abivajaja toimetulek. Pereliige ei ole abivajaja aitamiseks kohustatud töölt ära tulema ega ka puhkust võtma.
  8. Kohalik omavalitsus peab sobiva sotsiaalteenuse (nt hooldekodu) võimaldamise otsuse tegema kümne tööpäeva jooksul peale nõuetekohase taotluse saamist. Otsuse aluseks on eelnevalt tehtud abivajaduse hindamine.
  9. Kohaliku omavalitsuse tehtud otsus sobiva teenuse saamise või mitte saamise kohta peab olema kirjalik ning arusaadavalt ja selgelt põhjendatud.
  10. Kohaliku omavalitsuse otsusega mitte nõustumisel on 30 päeva jooksul õigus esitada vaie otsuse teinud kohalikule omavalitsusele.
  11. Kui kohalik omavalitsus keeldub abistamast, jättes olukorra lahendamise inimese enda või tema lähedaste õlule või pakutav abi ei lahenda tekkinud olukorda (nt õigeaegselt või täielikult) tuleks kohalikult omavalitsuselt küsida kirjalikku selgitust ja teavitada sellest sotsiaalkindlustusametit e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi andmise kvaliteedi üle.
  12. Juhul kui inimene leiab, et kohaliku omavalitsuse abi pole vajalik, võib pöörduda ise sobiva hooldekodu poole ja teenusele saamise tingimused ning teenusele asumise aeg kokku leppida.
  13. Hooldekodu valikul tuleks võimalusel sõita asutusse kohale ning veenduda, kas valitud hooldekodu vastab ootustele ning abivajaja tegelikele vajadustele.

Lisateabe saamiseks võib pöörduda elukohajärgse omavalistuse poole.

Viimati uuendatud: 22. juuni 2018