Sa oled siin

Üliõpilaste teadustööde konkurss 2016

Sotsiaalministeerium viib käesoleval aastal taas läbi ministeeriumi valdkondades kirjutatud üliõpilaste teadustööde konkursi auhinnafondiga 10 000 eurot.

Konkursil võivad osaleda kõikide erialade üliõpilased, kelle doktori- või magistritöö on kaitstud 2015. või 2016. aastal ning keskendub Sotsiaalministeeriumi poolt eelmisel või käesoleval aastal väljakuulutatud teemale. Erandkorras võivad konkursil osaleda ka väljakuulutatud teemadel kõrgetasemelise bakalaureusetöö (või tervishoiu kõrgkooli lõputöö) hindele A või 5 kaitsnud üliõpilased.

Tänavu on tööde esitamise tähtaeg 16. september 2016 (kell 23.59). Võitjad selguvad detsembri alguses ja auhinnad antakse üle detsembris Sotsiaalministeeriumis toimuval tänuüritusel.

Avalduse vormi leiate siit.
 

Konkursi tingimused

Konkursi eesmärk

1. Sotsiaalministeeriumi valdkondade teemadel kirjutatud üliõpilaste teadustööde avaliku konkursi (edaspidi konkurss) eesmärgiks on edendada teadus- ja arendustegevust töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonnas, tunnustada parimate teadustööde autoreid antud valdkondades, motiveerida tudengeid ja noorteadlasi teostama teadusuuringuid Sotsiaalministeeriumi jaoks olulistes suundades ning soodustada koostööd teadusasutuste ja poliitikakujundajate vahel.

Osalemise tingimused

2. Konkursil võivad osaleda üliõpilased, kelle doktori- või magistritöö (edaspidi teadustöö) keskendub Sotsiaalministeeriumi poolt 2015. aastal väljakuulutatud teemadele (Lisa 2), sõltumata õpitavast erialast. Erandkorras võivad konkursil osaleda ka väljakuulutatud teemadel kõrgetasemelise bakalaureusetöö või tervishoiu kõrgkooli lõputöö (hindele A) kirjutanud üliõpilased. Kui töö hindeks on ’arvestatud’, peab konkursil osalemiseks lisama töö juhendaja soovituskirja. Sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala asutuste töötajad ei saa konkursist osa võtta.

3. Konkursile esitatav teadustöö peab vastama järgmistele tingimustele:

  • teadustöö on kaitstud või avaldatud konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal;
  • teadustöö saab konkursile esitada ühe korra, konkursile ei või esitada eelnevalt samale konkursile juba esitatud töid, nende tõlkeid või ümberkirjutusi;
  • konkursile saab esitada vaid ühe teadustöö;
  • teadustöö vastab akadeemilisest tavast lähtudes esitatavatele sisulistele ja vormistamisnõuetele;
  • teadustöö võib olla kirjutatud eesti või inglise keeles.
 
  1. Konkursil osalemiseks peab teadustöö autor esitama:

  • Konkursil osalemise avaldus (vorm on leitav Sotsiaalministeeriumi veebilehel), milles märgitakse: 

    • autori nimi ja kontaktandmed;

    • teadustöö pealkiri; 

    • teadustöö vastavus 2016. aastal kehtivale väljakuulutatud teemale ja lühikirjeldus teemale vastavusest;

    • töö kaitsmise või ilmumise aeg ja koht (sh õpitav eriala ja õppeasutus); 

    • tööle kaitsmisel antud hinne; 

    • juhendaja ja retsensendi kontaktandmed; 

    • autori töökoht või õppeasutus avalduse esitamise hetkel;

    • vajadusel juhendaja soovituskiri (vt punkt 2).

  • Konkursile esitatav teadustöö. Ingliskeelse teadustöö korral 2–3-leheküljelise eestikeelse kokkuvõtte, kui vastav kokkuvõte ei ole töö osa.

  1. Teadustöid koos nõutavate dokumentidega saab esitada Sotsiaalministeeriumile 16. septembrini 2016. a (kell 23.59) elektroonilisel kujul (e-post: konkurss@sm.ee). Hilinenud töid konkursile vastu ei võeta.

  1. Teadustöö esitab konkursile töö autor.

Hindamise kord ja kriteeriumid

  1. Teadustööde hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, mille liikmed valitakse Sotsiaalministeeriumist, valitsemisala asutustest, teadus- ja arendusasutustest. Vastavalt tööde mahule ja teemade ringile kaasatakse võimalusel ka teisi väliseksperte.

  • Hindamiskomisjoni liikmed ning komisjoni töökord kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga.

  • Komisjoni liikmete arv sõltub konkursile esitatud tööde arvust.

  • Iga teadustööd hindab vähemalt kaks komisjoni liiget.

  • Komisjoni liige ei osale tema poolt juhendatud või retsenseeritud tööde hindamisel või kui muul põhjusel ei ole komisjoni liige erapooletu.

  1. Teadustöö hindamisel arvestab komisjon, kas teadustöö:

  • on seotud Sotsiaalministeeriumi 2016. aasta konkursil kehtiva teemaga (kui töö ei vasta sisuliselt teemale, siis see kõrvaldatakse edasiselt hindamiselt);

  • tulemused on praktiliselt kasutatavad Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamise protsessis (hindamiskordaja 1,5);

  • pakub uudseid lähenemisi;

  • on kõrge akadeemilise kvaliteediga.

  1. Komisjonil on õigus küsida teadustöö esitajalt asjassepuutuvat lisateavet ning juhendajate ja retsensentide arvamust.

    1. Komisjon võib töid hinnata erinevates kategooriates, näiteks ministeeriumi valdkondade kaupa ja/või erineva haridustaseme alusel. Samuti on komisjonil õigus teha teadustööde paremusjärjestus või anda välja kohad, märkides ära teadustöö taseme teistega võrreldes ning eraldi tunnustust väärivad tööd. Komisjon ei ole kohustatud välja jagama kogu auhinnafondi.

    1. Hindamiskomisjoni otsused on lõplikud ja ei kuulu vaidlustamisele. 

    Võitjate väljakuulutamine ja tunnustamine

    1. Minister kuulutab parimad teadustööd välja 2016. aasta hilissügisel. Sotsiaalministeerium premeerib parimaid teadustöid rahalise auhinnaga. 2016. aastal on auhinnafondi suuruseks 10 000 eurot.

    1. Parimad teadustööd avalikustatakse autori nõusolekul Sotsiaalministeeriumi veebilehel. 

    Konkursist teavitamine

    1. Teade konkursi väljakuulutamise ja tingimuste kohta avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

    1. Lisainfot konkursi tingimuste kohta saab e-posti aadressilt konkurss@sm.ee.

     

    2016. aasta konkursi teemad

     

    Kõik nimekirjas olevad teemad kuni 2017. aastani, mis võimaldab tudengitel oma teadustöö kirjutamist pikemalt ette planeerida.
     
     

    SOTSIAAL-  JA TÖÖVALDKOND

    • Hüvitised kui tööjõu liikumise motivaator
    • Rahvastikuvananemine ja pensioniskeemide kohandused EL riikides
    • Sotsiaalteenuste osutamine, kvaliteet ja järelevalve
    • Sotsiaalteenuste osutamisega tegeleva vabaühenduste/sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja selle jätkusuutlikkus
    • Soolise tasakaalu suurendamine ettevõtjate seas ning erinevatel otsustus- ja juhtimistasanditel (sh poliitikas, organisatsioonide juhtorganites jne)
    • Infotehnoloogia areng ja sooline võrdõiguslikkus
    • Naised, rahu ja julgeolek Eestis ja maailmas
    • Tööturu sooline segregatsioon ja selle vähendamise võimalused (sh meeste osakaalu suurendamine hoolekandesektoris; hoiakute mõju tüdrukutele ja poistele erialavalikul) [kuni
    • Soolise võrdõiguslikkuse seadus – rakendamine ja kitsaskohad
    • Kogukonnapõhine sotsiaaltöö kui deinstitutsionaliseerimise alus sh parimad praktikad (kogukonnapõhine sotsiaaltöö institutsionaliseerimise ennetamiseks, institutsionaalse hoolduse vältimiseks). Kogukonnapõhised ressursid kui deinstitutsionaliseerimise protsessi toetajad
    • Kohalike omavalitsuste teenused ja koostöö teenuste pakkumisel/korraldamisel (teenuste arendamine ja seda toetav koostöö teenuse sihtgrupi/esindajatega, teiste KOVidega, teenuseosutajatega, kohalike omavalitsuste ja riiklike teenuste integreerimine) psüühilise erivajadusega inimeste hoolekandes
    • Hoolduskindlustuse loomise võimalused Eestis (rahvusvaheline võrdlus)
    • Sotsiaalsed riskid pikaajalisel hooldusel ja omastehooldusel
    • Omastehooldajate kodu töökeskkonnana, nende tervis ja elukvaliteet
    • Üksikvanemate lapsed ja nende toetamise võimalused (sh laste vaesus, elatise tasumine, mõlema vanemaga suhtlemine)
    • Perepoliitika võimalused laste ja perede heaolu toetamisel Eestis
    • Sotsiaalne innovatsioon ja ettevõtlus
    • Prostitutsioonipoliitikate mõjud, prostitutsiooni nõudluse vähendamise meetmed maailmas kuni
    • Sotsiaalteenuste roll vaesuse ennetamisel ja leevendamisel
    • Lähisuhtevägivalla meesohvrite kogemused ja probleemid
    • LGBT inimesed Eestis - hoiakud ja olukord
    • Kohalike omavalitsuste vaidemenetlus sotsiaalabi üle otsustamisel
    • Sotsiaalõigus Eesti ja EL liikmesriikides
    • Sotsiaalõiguse aktuaalne kohtupraktika Eestis ja EL liikmesriikides
    • Tööalane ärakasutamine Eestis ja eestlaste tööalane ärakasutamine välisriikides
    • Töötaja tervisekahjustuse ennetamine töökohal (töötaja, tööandja ja riigipoolne osalus ja tegevus)
    • Mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide hoiakud riskianalüüsi
    • Meetmed raskete tööõnnetuste arvu vähendamiseks (rahvusvaheline võrdlus ja meetmete tõhususe analüüs)
    • Töövõimekaoga inimeste tööturul osalemine (hoiakud, teenuste efektiivsus, tööandjate valmisolek ja piirkondlikud erisused)

     

    TERVISEVALDKOND

    • Töökorralduse optimeerimise võimalused esmatasandi tervisekeskustes
    • Haiglavõrgu arengukava haiglate kvaliteedisüsteemide võrdlus
    • Narkomaania ennetuse ja ravi rahastamise korralduse analüüs
    • Tervishoiuteenuse osutajate tegevuse efektiivsuse hindamise võimalused
    • Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritus Eestis
    • Ravikindlustamata isikute kulu ühiskonnale
    • Soome ja Eesti psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamise võrdlev analüüs
    • SSPI (Screening Scale For Pedophilic Interests) - skaala valideerimine seksuaalkäitumise häirega isikutel Eestis
    • Elanikonna kaasamine tervishoiuteenuse arendamisse ja tervishoiupoliitika kujundamisse, patsiendi võimestamise vahendid
    • Kogemusnõustamise süsteemi tähendus (ja kasu) patsientidele ja/või lähedastele
    • Inimkeskse töökultuuri juurutamise edutegurid tervishoius ning ohutu tervishoiuteenus ja selle planeerimine
    • Tervishoiutöötajate arusaamad ohutust tervishoiuteenusest
    • Koduõendusteenuse patsientide riskide hindamine (patsiendi ohutuse vaatenurgast) ning koduõendusteenusega rahulolu
    • Patsientide transporditeenuse võimalused Eestis
    • Elanikkonnale tervishoiusüsteemi võimaluste selgitamine ja ootused tervishoiukorraldusele sh tervishoiusüsteemi käsitlemine koolis
    • Tervisedendusmeetmete integreeritus haridussüsteemi
    • Pikaajalise haigusega patsientide rühmanõustamise meetodid
    • Tervishoiuteenust pakkuvate asutuste akrediteerimissüsteemi rakendamine
    • Ravimite personaalne pakendamine ja patsiendini toimetamise kuluefektiivsus
    • Tervishoiutöötajate (sh juhtide) töönõustamine ja psühholoogiline abi mõju
    • E-lahendused vaimse tervise valdkonnas – areng või oht? [
    • Sotsiaaltöötajate kui inimressursi hindamine ja arendamine tervise valdkonnas sh ootused sotsiaaltöötajale, mõõdetavad kriteeriumid ja nende väljatöötamise praktikad, seosed sotsiaaltöötajate koolitusmudeliga
    • SAPROF struktureeritud vägivalla riski kaitsvate faktorite hindamise instrumendi valideerimine psüühikahäirega patsientidel Eestis
    • Tubakatarvitamisest tingitud majanduslikud mõjud Eestis
    • Immuniseerimistest keeldumiste põhjused Eestis ning võimalused immuniseerimistega hõlmatuse suurendamiseks
    • Alkoholi hinna seos tervise- ja sotsiaalsete kahjudega (sh miinimumhinna rakendamise potentsiaalsed mõjud tervisele)
    • Kukkumiste ennetamine (soovitav lähenemisnurk: sagedasemad asjaolud juhtumite analüüsi põhjal, andmekogumise parandamise võimalused ennetuse planeerimiseks, erinevad sihtrühmad)
    • Õpetajate teadlikkus vaimsest tervisest
     
    Viimati uuendatud: 5. Aprill 2016