Sa oled siin

2018. aastal tõuseb töötasu alammäär 500-le eurole

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõstetakse Eestis alampalk 2018. aasta algusest 500-le eurole ja minimaalne tunnipalk 2,97 eurole. 

„Alampalk on viimastel aastatel tõusnud ligi kaks korda kiiremini kui keskmine palk, mis on vähendanud sissetulekute ebavõrdsust ning parandanud kümnete tuhandete inimeste elujärge. Tunnustan tööandjaid ja ametiühinguid selle eest. Ehkki järgmise aasta kokkuleppe ambitsioon on madalam, on siiski hea meel, et kokkuleppele jõuti. Lisaks on järgmisel aastal alampalk esmakordselt terves ulatuses maksuvaba,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Eelnõu tugineb Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 26. oktoobril 2017. aastal sõlmitud kollektiivlepingul, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises 2018. aastal. Vastavalt töölepingu seadusele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära, millest madalamat tasu ei või töötajale maksta.

„Eestis tervikuna jätkub kiire palgakasv, mis on eeskätt tingitud töökäte vähenemisest. Samas teame, et meil on veel vaba tööjõudu eeskätt Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus tööpuudus on jätkuvalt probleem. Lisaks sellele töötab meie madalatest palkadest tulenevalt kümneid tuhandeid Eesti inimesi Soomes ning palkade kasv kodumaal kiirendab nende naasmist,“ lisas minister.

Minister rõhutas, et palgakasv saab olla kestlik vaid juhul, kui samal ajal kasvab ka tootlikkus. Selleks peavad nii ettevõtted, inimesed, aga ka riik ühiselt pingutama, et liikuda kõrgema lisandväärtuse ja teadusmahukuse suunas. Just selleks käivitas Eesti Töötukassa laiaulatusliku täiend- ja ümberõppe programmi töötavatele inimestele. Meenutuseks, 2012. aastal oli töötasu alammäär 290 eurot, 2013. aastal 320 eurot, 2014. aastal 355 eurot, 2015. aastal 390 ning 2016. aastal 430 eurot. Sellel aastal on alampalk 470 eurot.

Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Personalitöö Arendamise Ühingule PARE, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. 

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal.

 

Veel uudiseid samal teemal

„Plaanime täna nõukogus heaks kiita ligipääsetavuse direktiivi üldise lähenemisviisi, millega soovime tagada, et Euroopa Liidus elavatel puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel või ajutise terviseprobleemiga inimestel, oleks võimalik ühiskonnaelus täiel määral osaleda," ütles minister Iva.
07.12.2017|Sotsiaalministeerium

Brüsselis algab Eesti eesistumise viimane EL sotsiaal-, töö- ja terviseministrite kohtumine

Täna ja homme toimub Brüsselis viimane Euroopa Liidu sotsiaal-, töö- ja terviseministrite kohtumine, mida Eesti eesistujana juhib. Nõukogu istungi esimesel päeval plaanitakse heaks kiita ligipääsetavuse direktiivi üldine ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioonimääruse osaline üldine lähenemisviis, töö ja pereelu ühitamise direktiivi ja võrdse kohtlemise direktiivi eduaruanded ning kolmed järeldused: tulevikutöö, kogukonnapõhistele teenustele ülemineku ning hariduses, koolituses ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamise kohta.

 

"Loodetavasti motiveerib pikem isapuhkus ja paindlikum vanemahüvitise süsteem isasid võtma osa vanemapuhkusest, mis omakorda võimaldab vanematel paremini töö- ja puhkeaega kombineerida, hoolduskoormust ühtlasemalt jagada ning peresiseseid suhteid tugevdada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
06.12.2017|Sotsiaalministeerium

Nüüd kindel: vanemapuhkus muutub paindlikumaks ja isapuhkus pikemaks

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks, muudetakse vanemahüvitisega samaaegne tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti luuakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.