Sa oled siin

Aastaga vähenes sooline palgalõhe Eestis 1,6 protsendipunkti

Eurostati äsja avaldatud uuringust selgub, et 2016. aastal oli Eestis sooline palgalõhe 25,3%, mis on üle pooleteise protsendipunkti väiksem kui 2015. aastal.

 Veel paar aastat tagasi ulatus sooline palgalõhe Eestis ligi 30%-ni, kuid viimase paari aastaga on see mõõdukas tempos vähenenud.

„Sooline palgalõhe kujuneb paljude tegurite koosmõjus, kuid süsteemse lähenemise ja pideva teavitustööga kõigis eluvaldkondades on võimalik ebavõrdsuse vähenemisele kaasa aidata,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Kindlasti on soolise palgalõhe vähendamisel oluline roll tööandjatel ning nende toetamisel, et organisatsioonide sees mõeldaks rohkem soolise võrdõiguslikkuse ja palgasüsteemide analüüsimisele. Samuti on naised muutunud julgemaks ning oskavad oma kvalifikatsiooni hinnata ning töö eest ka väärilist tasu nõuda.“

Soolise palgalõhe kahanemist on mõjutanud ka asjaolu, et Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel tõusnud juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal, mis omakorda peaks avaldama mõju naiste palkadele.

Eurostati andmetel on 2016. aastal suurim langus soolises palgalõhes toimunud hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal. Tööjõu-uuringu andmed näitavad, et viimastel aastatel on hulgi- ja jaekaubanduses tõusnud naiste osakaal, kes on juhtival ametikohal. 2016. aastal tõusis mõnevõrra ka naistest tippspetsialistide osakaal.

Soolise palgalõhe vähendamiseks on sotsiaalministeerium välja töötamas eelnõu, millega luuakse senisest tõhusam süsteem soolise palgalõhe analüüsimiseks ning aidatakse tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks antakse tööinspektsioonile õigused teha soolise palgalõhe järelevalvet avalikus sektoris.

​Naiste lühemad töise sissetuleku katkestused aitavad samuti kaasa soolise palgalõhe vähendamisele. Eelmise aasta detsembris vastu võetud vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi esimese etapi muudatustega innustatakse ka isasid võtma rohkem osa vanemapuhkusest, mis omakorda võimaldab vanematel paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.

2016. aastal oli sooline palgalõhe Eestis viimase 11 aasta madalaim ehk 25,3%, 2015. aastal 26,9%, 2014. aastal 28,1% ning 2013. aastal 29,8%.

 TAUST

  • Soolise palgalõhe arvutamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.
  • Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.
  • Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Seetõttu on Eurostati soolise palgalõhe näitaja Statistikaameti omast erinev.
  • Statistikaameti järgi oli kõiki tegevusalasid ja ettevõtteid arvestades Eestis sooline palgalõhe 2016. aastal 20,9%, Eurostati andmetel 25,3%. Eurostat on soolise palgalõhe arvutamisel kasutanud kõikide riikide puhul sama metoodikat ning tagab seetõttu võrreldavuse teiste riikidega. Statistikaameti andmed võtavad rohkem arvesse Eesti konteksti.
  • Korrigeerimata soolise palgalõhe näitaja võrdleb reaalseid brutotunnipalkade erinevusi arvestamata erinevat töökoormust, ametiala jmt (selgitatud soolise palgalõhe osa), millele lisandub selgitamata osa ebavõrdse kohtlemise näol.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

13.06.2018|Sotsiaalministeerium

Veelgi paindlikum vanemapuhkus läbis täna Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus läbisid täna esimese lugemise vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad, sh lapsendajad ja hoolduspered saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada.

13.06.2018|Sotsiaalministeerium

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut arutas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuga soolise võrdõiguslikkuse väljakutseid

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kohtus täna (13.06.2018) Euroopa Nõukogu (EN) inimõiguste voliniku Dunja Mijatovićiga, kellele minister tutvustas Eesti plaane soolise palgalõhe vähendamiseks. EN inimõiguste voliniku Eesti-visiidi eesmärk on saada ülevaade inimõiguste alasest olukorrast riigis.