Sa oled siin

EL terviseministrid: Digitehnoloogia peab toetama üldisi tervisepoliitika eesmärke

terviseministrite kohtumine
Kohtumist juhtinud Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul seisavad liikmesriigid tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamisel silmitsi sarnaste väljakutsetega ja digilahendused peavad toetama üldisi tervisepoliitika eesmärke.

Euroopa Liidu terviseministrid arutasid täna, 20. juulil Tallinnas Kultuurikatlas toimunud mitteametlikul kohtumisel e-tervise tulevikku. Ministrid vahetasid mõtteid järgnevate aastate ELi tasandi koostöö ja võimalike järgmiste sammude üle tervishoiu digitaalset innovatsiooni takistavate tõkete ületamiseks Euroopa Liidu tasandil.

Edasine koostöö hõlmab endas ühise lähenemise kujundamist Euroopa Liidu uue andmekaitsemääruse ülevõtmiseks liikmesriikides, piiriüleste terviseandmete laiemat jagamist ja ühiste andmekogude loomist, et lihtsustada andmete taaskasutamist teadusuuringuteks ja innovatsiooniks. Ministrid toetasid Eesti ettepanekut, et huvitatud liikmesriigid võiksid e-tervise projekte ühiselt ellu viia.

Kohtumist juhtinud Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul seisavad liikmesriigid tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamisel silmitsi sarnaste väljakutsetega ja  digilahendused peavad toetama üldisi tervisepoliitika eesmärke. „Euroopa riigid on nüüdseks juba aastaid teinud koostööd e-tervise valdkonnas ning erinevate digilahenduste, sealhulgas näiteks digiretseptide kasutuselevõtmisel on tehtud olulisi edusamme,“ ütles Ossinovski. „Kuid me saaksime teha palju enam, et toetada digitehnoloogiate laiemat kasutamist inimeste parema tervise nimel.“

Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine on Eesti ELi nõukogu eesistumise üks prioriteete. Digitaaltehnoloogiate laialdase kasutamise tulemusel tekib tervishoiusektoris suur hulk andmeid, mida saaks kasutada suurandmete analüüsiks. See omakorda toetab haiguste ennetamist ja ravi ning teadusuuringuid ja innovatsiooni.

„Euroopa on tervitanud tehnoloogilisi uuendusi, kuid kiirete muutustega kaasneb mõistagi ka mure andmete kaitse ja turvalisuse pärast,“ ütles Ossinovski. „Meie ülesanne on maandada digiühiskonnast tulenevaid riske ning leida üheskoos võimalusi andmete turvaliseks ja läbipaistvaks kasutamiseks. Patsientidele tuleb anda juurdepääs oma terviseandmetele ja õigus otsustada, kuidas neid andmeid kasutatakse, võimaldades teha seda mugavalt ja turvaliselt kõikjal Euroopas.“

Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis tutvustas komisjoni viimast algatust selles valdkonnas. „Euroopa Komisjoni arvamuse kujundamiseks alustame digitaalse tervise teemal avalikku arutelu, kus igaüks, kes kasutab või huvitub digilahendustest, saab kaasa rääkida. Arvamuse kujundamisel keskendume kolmele sambale, et anda Euroopa Liidu kodanikele paremad võimalused enda terviseandmete kasutamise üle otsustada ning tagada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja kulutõhusus,“ ütles Andriukaitis. „Esimene sammas keskendub turvalisele juurdepääsule elektroonilistele terviseandmetele ja võimalusele neid andmeid piiriüleselt jagada, teine sammas andmetaristu toetamisele ning kolmas inimeste otsustusvabaduse suurendamisele inimkeskse tervisesüsteemi edendamiseks. See on veel üks näide koostööst komisjoni ja liikmesriikide vahel, kes jätkavad tööd tervisesüsteemide digitaalseks muutmiseks ELis.“

Ministrite hinnangul tuleks digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks tervishoius liikmesriike toetada ka Euroopa Liidu finantsmeetmete kaudu. Digitaalset innovatsiooni tervisevaldkonnas toetab e-tervise organisatsioonide suur huvi. Sadakond digitaalse tervise koostöökoguga liitunud Euroopa organisatsiooni töötavad koostöös riigiasutustega välja piiriüleseid koostöökokkuleppeid, et kiirendada tervisesüsteemide digitaliseerimist kogu Euroopas.

Ministrite kohtumisel tegid ettekanded dr Clemens Auer liikmesriikide koostöö kohta e-tervise võrgustikus, dr Erik Gerritsen Hollandi kogemusest e-tervise lahenduste kasutuselevõtmisel ja dr Miklós Szóskska Ungari algatuse kohta suurandmete kasutamiseks tervishoiu planeerimisel.
E-tervise tulevikuarutelud jätkuvad 16. –18. oktoobril Tallinnas kõrgetasemelisel e-tervise konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“ (ehealthtallinn2017.ee).

Arutelude põhjal on kavas koostada ELi nõukogu järeldused, mis on kavas vastu võtta tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) kohtumisel detsembris Brüsselis.

Video: https://goo.gl/YijzUP  (E-health: Health data should be used securely, not secured from use)




Euroopa Liidu terviseministrid arutasid täna, 20. juulil Tallinnas Kultuurikatlas toimunud mitteametlikul kohtumisel e-tervise tulevikku. Ministrid vahetasid mõtteid järgnevate aastate ELi tasandi koostöö ja võimalike järgmiste sammude üle tervishoiu digitaalset innovatsiooni takistavate tõkete ületamiseks Euroopa Liidu tasandil.

Edasine koostöö hõlmab endas ühise lähenemise kujundamist Euroopa Liidu uue andmekaitsemääruse ülevõtmiseks liikmesriikides, piiriüleste terviseandmete laiemat jagamist ja ühiste andmekogude loomist, et lihtsustada andmete taaskasutamist teadusuuringuteks ja innovatsiooniks. Ministrid toetasid Eesti ettepanekut, et huvitatud liikmesriigid võiksid e-tervise projekte ühiselt ellu viia.

Kohtumist juhtinud Eesti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul seisavad liikmesriigid tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamisel silmitsi sarnaste väljakutsetega ja  digilahendused peavad toetama üldisi tervisepoliitika eesmärke. „Euroopa riigid on nüüdseks juba aastaid teinud koostööd e-tervise valdkonnas ning erinevate digilahenduste, sealhulgas näiteks digiretseptide kasutuselevõtmisel on tehtud olulisi edusamme,“ ütles Ossinovski. „Kuid me saaksime teha palju enam, et toetada digitehnoloogiate laiemat kasutamist inimeste parema tervise nimel.“

Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine on Eesti ELi nõukogu eesistumise üks prioriteete. Digitaaltehnoloogiate laialdase kasutamise tulemusel tekib tervishoiusektoris suur hulk andmeid, mida saaks kasutada suurandmete analüüsiks. See omakorda toetab haiguste ennetamist ja ravi ning teadusuuringuid ja innovatsiooni.

„Euroopa on tervitanud tehnoloogilisi uuendusi, kuid kiirete muutustega kaasneb mõistagi ka mure andmete kaitse ja turvalisuse pärast,“ ütles Ossinovski. „Meie ülesanne on maandada digiühiskonnast tulenevaid riske ning leida üheskoos võimalusi andmete turvaliseks ja läbipaistvaks kasutamiseks. Patsientidele tuleb anda juurdepääs oma terviseandmetele ja õigus otsustada, kuidas neid andmeid kasutatakse, võimaldades teha seda mugavalt ja turvaliselt kõikjal Euroopas.“

Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis tutvustas komisjoni viimast algatust selles valdkonnas. „Euroopa Komisjoni arvamuse kujundamiseks alustame digitaalse tervise teemal avalikku arutelu, kus igaüks, kes kasutab või huvitub digilahendustest, saab kaasa rääkida. Arvamuse kujundamisel keskendume kolmele sambale, et anda Euroopa Liidu kodanikele paremad võimalused enda terviseandmete kasutamise üle otsustada ning tagada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja kulutõhusus,“ ütles Andriukaitis. „Esimene sammas keskendub turvalisele juurdepääsule elektroonilistele terviseandmetele ja võimalusele neid andmeid piiriüleselt jagada, teine sammas andmetaristu toetamisele ning kolmas inimeste otsustusvabaduse suurendamisele inimkeskse tervisesüsteemi edendamiseks. See on veel üks näide koostööst komisjoni ja liikmesriikide vahel, kes jätkavad tööd tervisesüsteemide digitaalseks muutmiseks ELis.“

Ministrite hinnangul tuleks digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks tervishoius liikmesriike toetada ka Euroopa Liidu finantsmeetmete kaudu. Digitaalset innovatsiooni tervisevaldkonnas toetab e-tervise organisatsioonide suur huvi. Sadakond digitaalse tervise koostöökoguga liitunud Euroopa organisatsiooni töötavad koostöös riigiasutustega välja piiriüleseid koostöökokkuleppeid, et kiirendada tervisesüsteemide digitaliseerimist kogu Euroopas.

Ministrite kohtumisel tegid ettekanded dr Clemens Auer liikmesriikide koostöö kohta e-tervise võrgustikus, dr Erik Gerritsen Hollandi kogemusest e-tervise lahenduste kasutuselevõtmisel ja dr Miklós Szóskska Ungari algatuse kohta suurandmete kasutamiseks tervishoiu planeerimisel.

E-tervise tulevikuarutelud jätkuvad 16. –18. oktoobril Tallinnas kõrgetasemelisel e-tervise konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“ (ehealthtallinn2017.ee).

Arutelude põhjal on kavas koostada ELi nõukogu järeldused, mis on kavas vastu võtta tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) kohtumisel detsembris Brüsselis.

Video: https://goo.gl/YijzUP  (E-health: Health data should be used securely, not secured from use)

Veel uudiseid samal teemal

vesi
18.04.2018|Sotsiaalministeerium

Küsitlusuuring: Alkoholi tarbimine väheneb

59% Eesti elanike hinnangul on nende alkoholitarbimine 2017. aastal jäänud võrreldes varasemaga samale tasemele ning 35% hinnangul on see vähenenud, sh on alkoholi tarbimine langenud ka piiri tagant alkoholi ostnute hulgas.

tervishoid
16.04.2018|Sotsiaalministeerium

Ida-Viru keskhaigla kaasajastamine viiakse riigi toel lõpuni

Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul 15 miljonit eurot, lepiti kokku reedel lõppenud riigi eelarvestrateegia (RESi) läbirääkimistel.