Sa oled siin

Erihoolekande tegevusjuhendajate palgamure saab peagi leevendust

Riik suunab erihoolekandeteenustesse täiendavalt 1,2 miljonit eurot, et tõsta teenuseosutajate võimekust pakkuda abivajajatele kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust. Riigi ootus on, et tööandjad tõstavad tegevusjuhendajate palkasid.

„Meie ootus on, et seda raha kasutatakse töötasude suurendamiseks, et leida ja ka hoida kvalifitseeritud töötajaid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Erihoolekandeteenuseid osutavad organisatsioonid on korduvalt ministeeriumi poole pöördunud, et leida lahendus tegevusjuhendajate madalatele töötasudele. Juba tänavu lisanduva raha abil saavad tööandjad maksta tublidele inimestele paremat töötasu.“

Ministri sõnul läks ta 2019. aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele kindla sooviga parandada erihoolekandes uute teenuskohtade loomise kõrval ka tööjõu olukorda. „Saime riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kindlustunde, et teenuse baasrahastus järgnevatel aastatel kasvab. Sotsiaalkindlustusameti sisemiste ümberkorralduste kaudu saame ka juba sel aastal suunata praeguste erihoolekandeteenuste rahastamiseks täiendavalt 1,2 miljonit eurot,“ sõnas Iva.

Võimalus maksta suuremat töötasu aitab kaasa ka uute teenuskohtade loomisele. „Oleme sel aastal aktiivselt loomas uusi erihoolekande teenuskohti nii päeva- ja nädalahoiu, toetavateks teenusteks kui ka ööpäevaringseks hoolduseks, arvestades teenuse vajajate elukohta. Sotsiaalkindlustusamet on saanud tänavu rahastada kokku 257 uut teenuskohta,“ lisas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Määrusega tõstetakse kõikide erihoolekandeteenuste rahastust vähemalt 8%.

Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad oma igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Erihoolekandes töötas 2017. aasta andmetel 1563 inimest, sh 1442 tegevusjuhendajat, kes tegelesid vahetult abivajajaga. Kokku on erihoolekandes täidetud 7094 teenuskohta, sh päeva-ja nädalahoius  39, toetavatel teenustel  4612 ja ööpäevaringsel hooldusel  2443 kohta.

Määrus avaldatakse Riigi Teatajas 26. juulil. 

 

Varem samal teemal:

 

25.07.2018

Veel uudiseid samal teemal

"Kuna naissoost internetikasutajad kogevad sagedamini vihakõnet ja ahistamist, hoiduvad naised sagedamini osalemast poliitilistes aruteludes ning avaldavad harvemini internetis oma seisukohti,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
12.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uuring: noored naised kogevad internetis rohkem ebavõrdset kohtlemist

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut osaleb täna ELi soolise võrdõiguslikkuse ministrite mitteametlikul kohtumisel Viinis, kus on läbiv teema sooline võrdõiguslikkus digimaailmas. Kohtumisel tuleb juttu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi EIGE uuringust, kus vaadati digitaliseerimisega kaasnevaid võimalusi ja ohte noorte seas.

"Kogukonna tugi oma inimestele on hindamatu, sest tihti on abi juba vestluspartnerist, kes leevendab üksindust ja märkab, kui kujunemas on tõsisem mure," ütles minister Kaia Iva.
03.10.2018|Sotsiaalministeerium

Kuues maakonnas saab kandideerida erivajadustega inimesi abistavasse vabatahtlike projekti

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas vabatahtlike kaasamist täisealistele erivajadustega inimestele ning eakatele tuge pakkuvasse pilootprojekti, milles kuue maakonna näitel testitakse hoolekandesse üle-eestilise vabatahtlike võrgustiku loomist. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus Vabatahtlike Väravas.