Sa oled siin

Erivajadustega inimesed jagavad kampaanias "Ära põe" kasulikke nõuandeid

Septembri jooksul jagab sotsiaalministeeriumi käima lükatud kampaania "Ära põe" Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.

„Erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega rääkida. Seda soovimegi kampaaniaga öelda," ütles sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas. "Erivajadustega inimeste senisest suurem kaasamine ühiskonnaellu on väga oluline teema, mis puudutab meid kõiki.“

"Ära põe" meeskonda disainerina konsulteerinud Daniel Kotsjuba sõnul pole palju vaja, et edukalt suhelda inimesega, kes toimetab tavapärasest erineval moel. "Kui me täpselt ei tea, kuidas esimene samm teha, siis kaldume üldse mitte suhtlema, et ebamugav ei oleks. Seepärast julgustamegi, et ära põe küsida või midagi valesti öelda. Küsimusest, kuidas saan aidata, saab juba ilusti edasi minna," lausus Kotsjuba, kes kasutab igapäevaelus ratastooli.

Kampaania toobki välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:

  • Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.
  • Kui abistad, siis ära tee seda ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.
  • Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi. 

Täpsemate nõuannetega saab tutvuda veebilehel www.tegijad.ee, kust saab teada näiteks seda, et kuulmisaparaadiga inimene vajab koosolekul ükshaaval rääkimise reeglit, sest aparaat ei erista erinevaid helisid; suhtlema peaks alati otse, mitte läbi erivajadusega inimese saatja, seda isegi siis, kui suhtluspartneriks on inimene, kes sind ei kuule või näe.

“Need on mõned lihtsad näited, mida ise töö käigus ka oma meeskonnaga õppisime ja teavituskampaanias jagame, et luua keskkond, kus puue ei ole probleemiks,” lausus kampaania valmimist juhtinud loovagentuuri Division strateegiajuht Madis Taras.

Teavituskampaania loovidee töötas välja reklaamiagentuuri laiendatud meeskond, kuhu kaasati eksperdid, kel lisaks professionaalsetele oskustele on isiklik kogemus, kuidas hakkama saada vähenenud liikumis-, nägemis- või kuulmisvõimega. Laiendatud meeskonda kuuluvad graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga ja kes igapäevaelus kasutab ratastooli; tekstikirjutaja ehk copywriter Jakob Rosin, kes on Raadio 2 saatejuht ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanik ja kes kaotas kümne aasta eest nägemise; ning fotograafiaga tegelev Tiiu Hermat, kes on vaegkuulja.

Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse tänavu septembris, praktilisi nõuandeid erivajadustega inimeste endi kogemustest koondab veebileht www.tegijad.ee  

Veel uudiseid samal teemal

„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Pildi autor Ann Vaida
07.11.2018|Sotsiaalministeerium

Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi

Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
24.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uus seire: omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.