Sa oled siin

Erivajadustega inimesed jagavad kampaanias "Ära põe" kasulikke nõuandeid

Septembri jooksul jagab sotsiaalministeeriumi käima lükatud kampaania "Ära põe" Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.

„Erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega rääkida. Seda soovimegi kampaaniaga öelda," ütles sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas. "Erivajadustega inimeste senisest suurem kaasamine ühiskonnaellu on väga oluline teema, mis puudutab meid kõiki.“

"Ära põe" meeskonda disainerina konsulteerinud Daniel Kotsjuba sõnul pole palju vaja, et edukalt suhelda inimesega, kes toimetab tavapärasest erineval moel. "Kui me täpselt ei tea, kuidas esimene samm teha, siis kaldume üldse mitte suhtlema, et ebamugav ei oleks. Seepärast julgustamegi, et ära põe küsida või midagi valesti öelda. Küsimusest, kuidas saan aidata, saab juba ilusti edasi minna," lausus Kotsjuba, kes kasutab igapäevaelus ratastooli.

Kampaania toobki välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:

  • Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.
  • Kui abistad, siis ära tee seda ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.
  • Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi. 

Täpsemate nõuannetega saab tutvuda veebilehel www.tegijad.ee, kust saab teada näiteks seda, et kuulmisaparaadiga inimene vajab koosolekul ükshaaval rääkimise reeglit, sest aparaat ei erista erinevaid helisid; suhtlema peaks alati otse, mitte läbi erivajadusega inimese saatja, seda isegi siis, kui suhtluspartneriks on inimene, kes sind ei kuule või näe.

“Need on mõned lihtsad näited, mida ise töö käigus ka oma meeskonnaga õppisime ja teavituskampaanias jagame, et luua keskkond, kus puue ei ole probleemiks,” lausus kampaania valmimist juhtinud loovagentuuri Division strateegiajuht Madis Taras.

Teavituskampaania loovidee töötas välja reklaamiagentuuri laiendatud meeskond, kuhu kaasati eksperdid, kel lisaks professionaalsetele oskustele on isiklik kogemus, kuidas hakkama saada vähenenud liikumis-, nägemis- või kuulmisvõimega. Laiendatud meeskonda kuuluvad graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga ja kes igapäevaelus kasutab ratastooli; tekstikirjutaja ehk copywriter Jakob Rosin, kes on Raadio 2 saatejuht ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanik ja kes kaotas kümne aasta eest nägemise; ning fotograafiaga tegelev Tiiu Hermat, kes on vaegkuulja.

Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse tänavu septembris, praktilisi nõuandeid erivajadustega inimeste endi kogemustest koondab veebileht www.tegijad.ee  

Veel uudiseid samal teemal

„Toetuse eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
20.09.2018|Sotsiaalministeerium

Riik hakkab toetama Ida- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele Ida-Virumaale ning Kagu-Eestisse uute töökohtade loomise toetuse tingimused. Eesmärk on aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule ja töötuse vähendamisele, toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

Kalle Killar
05.09.2018|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantslerina alustab tööd Kalle Killar

Ministrid Kaia Iva ja Riina Sikkut kinnitasid sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsleriks Kalle Killari, kes on 2015. aastast juhtinud strateegia ja eelarve osakonda. Killari sõnul on tema olulisim väljakutse asekantslerina muuta tervishoiu, sotsiaal- ja töövaldkonna e-teenused paremini koostoimivaks ning tulemuslikumaks.