Sa oled siin

Erivajadustega loovmeeskond paneb õla alla ainulaadsele sotsiaalkampaaniale

Sel nädalal alustas tööd sotsiaalkampaania loovmeeskond, kuhu kuuluvad nägemispuudega tekstilooja, nõrgenenud kuulmisega fotograaf ja ratastoolis liikuv disainer. Tegemist on Eesti ühe esimese suure teavituskampaaniaga, kus vähenenud töövõimega inimesed ise julgustavad ühiskonda olema erivajaduste suhtes rohkem avatud.

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul on vähenenud töövõimega inimeste senisest suurem kaasamine ühiskonnaellu väga oluline teema, mis puudutab ligi 100 000 tööealist inimest. “Vähenenud töövõimega inimesed ise tahavad töötada ja elada aktiivset elu, sest see annab võimaluse end erialaselt teostada, suhelda ning ka suurema majandusliku kindlustunde,” lausus Kailas. „Samas me näeme, et erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mõnikord emotsionaalseid takistusi, mis vajavad lihtsalt teadlikkuse kasvatamist. See on teavituskampaania lähtekoht.“

Loovagentuuri Division strateegiajuht Madis Taras tunnistas pärast esimest töökoosolekut, et kõige olulisem on võtta maha asjatu hirm justkui oleks koostööd erivajadustega inimestega väga keeruline korraldada. “Ma teadsin, et kutsudes kampa Danieli, Tiiu ja Jakobi, kaasan ma inimesed, kes teevad oma tööd pühendumusega, aga mul oli hirm, kuidas ma saan nad kõik Kultuurikatla teisele korrusele koosolekutele ja meie agentuuri kiire elutempo juures töö igapäevaselt toimima,” rääkis Madis Taras. “Minu hirm oli asjatu, täna käib loovkampaania töö täie hooga nagu tavaliselt. Meie kontor on kaasaegne ja ligipääsetav, mis tähendab, et erivajadusega inimesed saavad iseseisvalt väga hästi hakkama. Väikest kõrvalabi võib küll vaja minna, kuid sa pead lihtsalt näitama, et oled valmis aitama, kui seda on vaja.”

Teavituskampaania loovidee töötab välja töörühm, mis koosneb nii Divisioni põhimeeskonnast kui ka laiendatud töörühmast.

Materjalid kujundab graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga. Ratastooli kasutav Daniel on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri, aidanud kujundada ning koostada "Kõiki kaasava elukeskkonna juhendmaterjali” ning tema huviks on kõiki kaasava disaini lähenemise levitamine ning praktikasse rakendamine. 

Meeskonna tekstikirjutaja ehk Copywriter on noorukina nägemise täielikult kaotanud Jakob Rosin, kes tegeleb tekstiloomega igapäevaselt Raadio 2 saatejuhi ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanikuna. Jakob on saanud gümnaasiumi ajal Eesti koolinoorte hea eeskuju tiitli.

Tiiu Hermat, kes panustab töörühmas fotograafina, kasutab kuulmisaparaati. “Mul on tunne, et esimene panus, mille ma meie töörühma koosolekupidamisse andsin, on tingitud just minu erivajadusest,” lausus Tiiu Hermat. “Kuulmisaparaati kasutav inimene eristab kõnet üks rääkija korraga. Andsin sellest meie ajurünnakul kohe teada ning pärast seda ei seganud keegi teistele vahele ega rääkinud üksteisest üle.”

Kampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on sotsiaalministeerium ning ellu viib reklaamiagentuur Division. Valmis kampaania jõuab eetrisse tänavu suve lõpus. 

Veel uudiseid samal teemal

„Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
14.01.2019|Sotsiaalministeerium

Jaanuarist toetab riik Kirde- ja Kagu-Eestisse uute töökohtade loomist

1. jaanuarist saavad Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad taotleda töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest.

„Töökeskkonnal, kus veedame suure osa päevast, on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu peame hoolitsema selle eest, et töökeskkond oleks töötajate tervist hoidev,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
03.01.2019|Sotsiaalministeerium

Uuest aastast jõustusid muudatused töökeskkonna korralduses

Selle aasta jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatustega kaasajastati töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.