Sa oled siin

Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid kokkuleppele lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalustamise põhimõtetes

Eilsel sotsiaal- ja tööministrite kohtumisel Luksemburgis leppisid liikmesriigid kokku ehk kinnitati üldine lähenemisviis lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, samuti sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse ning läbipaistvate töötingimuste direktiivi osas.

Ministrid arutasid nõukogu kohtumisel vanemapuhkuse ülekantamatu osa pikkust ja hüvitisi puudutavaid artikleid. „Eesti vanemahüvitise süsteem on üks heldemaid maailmas oma pikkuse poolest ning unikaalne ja heldeim ka oma paindlikkuse poolest. Seetõttu on Eesti teatud mõttes olnud ka teistele riikidele eeskujuks,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Eesti puhul äsja kinnitatud põhimõtted suuresti täna juba kehtivad, näiteks spetsiaalselt isadele mõeldud isapuhkus. Samas on mul hea meel, et Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal alustatud läbirääkimised on vilja kandnud ning oleme lapsevanemate ja hooldajate töö- ja pereelu parema tasakaalustamise olulistes põhimõtetes Euroopa Liidu tasemel kokkuleppele jõudnud“.

Direktiivi eelnõu esitas Euroopa Komisjon 2017. aasta aprillis. Eelnõus on ette nähtud miinimumnõuded, mille eesmärk on muuta töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks, pannes paika puhkuste ja hüvitiste saamise õigused. Arutelude tulemusel on direktiivi tekst muutunud palju paindlikumaks ning riikidele enam otsustusvabadust võimaldavaks.

Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse kokku leppimisega jõudis lõpule töö mahuka õigusaktide paketiga, mille alusel riigid maksavad sotsiaalkindlustushüvitisi, kui inimene elab ja töötab erinevates liikmesriikides. Nõukogu jõudis täna kokkuleppele töötushüvitiste peatükis, mis oli viimaseks killuks tervikpaketist. Eesistujana andis Eesti olulise panuse perehüvitiste ja pikaajalise hoolduse hüvitiste reeglite kaasajastamisse.

Muudatused puudutavad ka välismaal töötavaid eestlasi. Näiteks Soomes elab üle 50 000 eestimaalase, kellest ligi 25 000 on seal ametlikult tööl. Hinnanguliselt veel 15 000 inimest sõidavad pidevalt Eesti ja Soome vahel. Sihtgrupp, keda uus reeglistik võib potentsiaalselt puudutada, on seega üsna suur.

Lisaks kinnitati nõukogu kohtumisel ka eduaruanded võrdse kohtlemise direktiivi ning Euroopa Tööjõuameti eelnõu kohta. Samuti võeti vastu kolmed nõukogu järeldused, mis käsitlevad tulevikutööd, töötajate vaba liikumist ning varajase lapseea poliitikaid. Traditsiooniliselt toimus ministrite arutelu 2018. aasta Euroopa poolaasta teemadel ning kinnitati poliitiline kokkulepe tööhõivepoliitika suuniste osas.

22.06.2018

Veel uudiseid samal teemal

19 Euroopa Liidu ministrit allkirjastasid ühisavalduse diskrimineerimise vähendamiseks
06.12.2018|Sotsiaalministeerium

Euroopa Liidu ministrid allkirjastasid ühisavalduse diskrimineerimise vähendamiseks

Täna allkirjastasid 19 ELi ministrit, sealhulgas tervise- ja tööminister Riina Sikkut ühisavalduse, et ELi tasandil jätkataks tegevustega inimeste diskrimineerimise ennetamiseks ja vähendamiseks seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ning sootunnuste alusel.

„Sotsiaalvaldkonnas on uusi häid ideid ja mõned neist on jõudnud ka Ajujahi konkursi parimate sekka. Sageli jääb siiski puudu rahast, et jõuda prototüübi ja valmis lahenduseni," ütles minister Iva. Foto: pexels.com
04.12.2018|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalvaldkonna start-up’id saavad toetust uudsete toodete ja teenuste testimiseks

Sellest nädalast kuni 11. veebruarini saab taotleda toetust abivajajate ja nende lähedaste toimetulekut parandavate uudsete lahenduste arendamiseks ning elluviimiseks. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.