Sa oled siin

Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid kokkuleppele lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalustamise põhimõtetes

Eilsel sotsiaal- ja tööministrite kohtumisel Luksemburgis leppisid liikmesriigid kokku ehk kinnitati üldine lähenemisviis lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, samuti sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse ning läbipaistvate töötingimuste direktiivi osas.

Ministrid arutasid nõukogu kohtumisel vanemapuhkuse ülekantamatu osa pikkust ja hüvitisi puudutavaid artikleid. „Eesti vanemahüvitise süsteem on üks heldemaid maailmas oma pikkuse poolest ning unikaalne ja heldeim ka oma paindlikkuse poolest. Seetõttu on Eesti teatud mõttes olnud ka teistele riikidele eeskujuks,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Eesti puhul äsja kinnitatud põhimõtted suuresti täna juba kehtivad, näiteks spetsiaalselt isadele mõeldud isapuhkus. Samas on mul hea meel, et Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal alustatud läbirääkimised on vilja kandnud ning oleme lapsevanemate ja hooldajate töö- ja pereelu parema tasakaalustamise olulistes põhimõtetes Euroopa Liidu tasemel kokkuleppele jõudnud“.

Direktiivi eelnõu esitas Euroopa Komisjon 2017. aasta aprillis. Eelnõus on ette nähtud miinimumnõuded, mille eesmärk on muuta töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks, pannes paika puhkuste ja hüvitiste saamise õigused. Arutelude tulemusel on direktiivi tekst muutunud palju paindlikumaks ning riikidele enam otsustusvabadust võimaldavaks.

Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse kokku leppimisega jõudis lõpule töö mahuka õigusaktide paketiga, mille alusel riigid maksavad sotsiaalkindlustushüvitisi, kui inimene elab ja töötab erinevates liikmesriikides. Nõukogu jõudis täna kokkuleppele töötushüvitiste peatükis, mis oli viimaseks killuks tervikpaketist. Eesistujana andis Eesti olulise panuse perehüvitiste ja pikaajalise hoolduse hüvitiste reeglite kaasajastamisse.

Muudatused puudutavad ka välismaal töötavaid eestlasi. Näiteks Soomes elab üle 50 000 eestimaalase, kellest ligi 25 000 on seal ametlikult tööl. Hinnanguliselt veel 15 000 inimest sõidavad pidevalt Eesti ja Soome vahel. Sihtgrupp, keda uus reeglistik võib potentsiaalselt puudutada, on seega üsna suur.

Lisaks kinnitati nõukogu kohtumisel ka eduaruanded võrdse kohtlemise direktiivi ning Euroopa Tööjõuameti eelnõu kohta. Samuti võeti vastu kolmed nõukogu järeldused, mis käsitlevad tulevikutööd, töötajate vaba liikumist ning varajase lapseea poliitikaid. Traditsiooniliselt toimus ministrite arutelu 2018. aasta Euroopa poolaasta teemadel ning kinnitati poliitiline kokkulepe tööhõivepoliitika suuniste osas.

22.06.2018

Veel uudiseid samal teemal

"Kuna naissoost internetikasutajad kogevad sagedamini vihakõnet ja ahistamist, hoiduvad naised sagedamini osalemast poliitilistes aruteludes ning avaldavad harvemini internetis oma seisukohti,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
12.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uuring: noored naised kogevad internetis rohkem ebavõrdset kohtlemist

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut osaleb täna ELi soolise võrdõiguslikkuse ministrite mitteametlikul kohtumisel Viinis, kus on läbiv teema sooline võrdõiguslikkus digimaailmas. Kohtumisel tuleb juttu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi EIGE uuringust, kus vaadati digitaliseerimisega kaasnevaid võimalusi ja ohte noorte seas.

"Kogukonna tugi oma inimestele on hindamatu, sest tihti on abi juba vestluspartnerist, kes leevendab üksindust ja märkab, kui kujunemas on tõsisem mure," ütles minister Kaia Iva.
03.10.2018|Sotsiaalministeerium

Kuues maakonnas saab kandideerida erivajadustega inimesi abistavasse vabatahtlike projekti

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas vabatahtlike kaasamist täisealistele erivajadustega inimestele ning eakatele tuge pakkuvasse pilootprojekti, milles kuue maakonna näitel testitakse hoolekandesse üle-eestilise vabatahtlike võrgustiku loomist. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus Vabatahtlike Väravas.